"Sari: «„Viivuranna gümnaasium“». Sarja 2.raamat. Tõrkuma hakanud virtuaalse reaalsuse keskkonnast väljumiseks peavad sinna lõksu jäänud noored panema mängu kõik oma oskused, kui nad ei taha riskida raske ajukahjustusega. Martin ja Heleri peavad esitlema Euroopa Liidu haridusfondi komisjonile kooli ajaloosimulatsiooni Viivuranna Online, kuid ei suuda salapärase tehnilise tõrke tõttu end enam virtuaalmaailmast välja logida. Programmeerija on aga salaja lisanud ajalooprogrammi alla kihi, kus öösiti asuvad tegutsema nii kommunistid, kes püüavad virtuaalses esimeses Eesti vabariigis võimu haarata, kui ka veelgi verehimulisemad ööolendid. Leidmaks tagaust, mille kaudu simulatsioonist lahkuda, peavad õde ja vend panema mängu kõik oma ellujäämisoskused. Sellega ei kannata viivitada, sest kui nad ei saa kaheksa tunni jooksul virtuaalmaailmast väljuda, ei suuda nende aju enam kunagi täielikult reaalsusega kohaneda. Käesolev raamat on noorteromaanide sarja “Viivuranna gümnaasium” teine osa. Sari sai alguse Eesti Noortekirjanduse Ühingu ideerünnakul, et rikastada noortekirjanduse teemadevalikut ning tuua meelelahutuslikumat lugemist noortekirjanduse raskevõitu teemade hulka. Sarja hakkavad kirjutama eri autorid. Maniakkide Tänav on mitmete tunnustatud ulmeromaanide autor. "
Päikesesüsteemi hämarale äärealale kolinud heidikud, kosmosepiraadid ja vaenulikud tulnukad seavad ohtu sõjad ja sõdimise unustanud inimeste õitsva tulevikuühiskonna.
Noor arvutimängur Paul Möldri, kes on end elukarusselli servale keerutanud, astub vabatahtlikult vastloodud Laevakaitseteenistusse. Relvaga, kuid ilma suurema väljaõppeta astub Paul kosmosepimeduses ja Pluuto hämaral pinnal vastu kõigile, kes inimkonna rahu ähvardavad.
Tegemist on Eesti ühe juhtiva ulmeautori Maniakkide Tänava üheksanda romaaniga.
Õudusloo peategelaseks on pereisast krematooriumiomanik, kes oma äri päris eetiliselt ei aja ja seetõttu tumedate jõudude küüsi langeb.
Loevad Priit Öövel, Aiky Öövel, Maia Öövel ja Mattias Öövel.
Legendaarse Eesti ulmesarja eelviimane osa koondab viie kohaliku ulmekirjaniku lühilood.
2013. aastal Eesti ulmeühingu auhinna Stalker võitnud kogumik „Saladuslik tsaar“ pani aluse Eesti ulmes ainulaadsele nähtusele – loodi ühine Eesti-aineline tulevikumaailm, kuhu on panustanud enamik praegu aktiivseid ulmekirjanikke, esitades oma nägemust Eestist ja eestlusest tuhande aasta pärast. Sarja varasemad osad on pälvinud kokku kolm eesti Ulmeühingu Stalkeri auhinda (2013, 2015, 2016). Käesolev kogumik koondab endasse lood Kristians „Mürakas“ Jurmalast, kosmosereisil sündinud mehest.
Autoriteks mitmekordsed stalkerivõitjad ning Kirjanike Liidu liikmed Veiko Belials, Joel Jans (võitis hiljuti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel teise koha) ning Maniakkide Tänav. Lisaks võib leida siit kaante vahelt ka hiljutise Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia jutuvõistluse võitja Miikael Jekimovi ja uue lootustandva autori Laura Loolaiu lühilood.
„Kosmose pikk vari“ on lugu kaevanduslaeva kapteni Kalle Moskari ohtlikust ja seiklusterohkest elust. Röövellikud korporatsioonid, tulnukad, uued tehnoloogiad ja nende ohud ning kosmilised kataklüsmid. Romaani tegevus toimub enamjaolt kosmoselaevades ja väikeplaneetidel ning tegemist on Eesti ulme ehk kõige kosmilisema teosega.
Teaduse ja tehnoloogia koidikul kannab torm vaba Maavalla taevasse räsitud õhulaeva. Miks lendab vaenlase mundris kapten sõja lävel olevale maale? Samal ajal tekitavad Vaigamaa talupoegades muret salapärase Kolde teadusmõisa ümber toimuvad õõvastavad sündmused.
Kuidas on see kõik seotud Maavalla poliitika ja kuningakoja intriigidega? Kas ainult suurtel ja võimsatel on maarahva saatuse osas midagi öelda? Kas maailm, mille ajalugu on läinud teisiti, on määratud meie vigu kordama?
«Saladuslik tsaar» on Maniakkide Tänava ulmejuttude kirjutamise töötubadest alguse saanud legendaarne ulmesari, mis on jõudnud oma viienda köiteni. Esimese jutukogu järgi nime saanud sari on võitnud mitmeid Eesti Ulmeühingu poolt välja antavaid Stalkeri auhindu. Tsaari kogumikud on leidnud toetust Kultuurkapitalilt, kriitikud on neist kiitvaid retsensioone teinud ja järgesid ootama jäänud.Varasemates «Saladusliku tsaari» kogumikes räägiti sellest, kuidas Maale läheneb hiigelasteroid Tooni, mis ähvardab lõpetada inimkonna eksistentsi. Otsustatakse otsida ellujäämisvõimalusi mujalt päikesesüsteemist, kuid pagemiseks ei jätku kõikidele ressursse. Mahajääjad kaevavad varjendeid, võideldakse pääsemisvahendite pärast, hiljem aga heideldakse juba Tooniga saabunud võõraste eluvormidega. «Droonide mängus» on juttu sellest, kuidas inimkond kohtub võõraste biomasinate ja tehisintellektidega kõikjal meie tähesüsteemis. Ühtlasi leitakse ka vastus inimesi kaua vaevanud küsimusele, miks tulnukad siia üldse tulid.
Sõjaretk Uus-Kiievi vastu on alanud! Kuid Õnnepäev ja tema malev ei ole ainus jõud, kes on iidse linna oma sihikule võtnud. Hämarusest astuvad välja need, kes vajavad Kiievit rohkem kui Õnnepäev… Ja vajavad seda iga hinna eest. Eepiline lahing on toimumas Uus-Kiievi all. Nii Õnnepäev, Los, Jomka kui vürst Vassili peavad oma võitluseid, igal oma eesmärgid, mõnel ka vastandlikud. Selgub, et nii mõnelgi mütoloogilisel koletisel on mehaaniline taust. Maa elanike saatus seisab noateral… Raamat on ilmunud Eesti Kultuurkapitali toetusel.
Eesti tulevik pärast Sosnovõi Bori tuumaelektrijaama õnnetust. Ida- ja Lääne-Virumaa on saastunud ja muutunud inimestele elamiskõlbmatuks. Ümbritsevad maakonnad ägavad katastroofipiirkonnast põgenenute massi all, kellele lisanduvad Vene-Hiina sõja järel Eestisse pakku tulnud hiina ja vene immigrandid. Tumedais toonides maailmas otsib üksik häkker oma kadunud armsamat ning ehkki ta leiab sellel teel sõpru, kes teda toetavad, sõpru, kes on tema suhtes ükskõiksed, ja sõpru, keda ta ei kannata silmaotsaski, on mehe peamisteks abimeesteks šokker ja killuke musta huumorit.
Hea lugeja, sinu ees olev romaan on juba kolmas «Ippoliti» sarja liigituv teos. Kui küsida, mis teeb selle eriliseks võrreldes kahe eelnevaga, siis tegemist pole enam kogumikuga, vaid romaaniga. Maa on võõrelu haardes. Säilinud on vaid väike lapike, kus osutatakse vastupanu. Veel on inimesi, kes teevad kõik, mis nende võimuses, et inimkonna koduplaneet jääks neile alles. See lapike on Eesti. Need inimesed on eestlased.