Зарубежная классика
Различные книги в жанре Зарубежная классикаCandide
Selles pikareskses teoses pilkab oma terava sule poolest tuntud Prantsuse kirjanik, filosoof ja ajaloolane Voltaire romantilisi klišeesid, parodeerides üliteravas vormis kõikvõimalikke sotsiaalseid, filosoofilisi, usu- ja moraaliprobleeme. Parandatud ja toimetatud e-väljaanne paberraamatust.
Lord Jim
Romaan jutustab ühest seiklusjanusest inglasest, kes pooljuhuslikku noorpõlveeksimust heaks tehes leiab kodust kaugel oma õnne ja armastuse.
Mansfield Park
Inglise romaaniklassiku Jane Austeni (1775 – 1817) 1814. a. ilmunud Mansfield Park on jäänud tänapäevani üheks inglise kirjanduse populaarseimaks romaaniks, olles tulvil armastust, peent huumorit ja varjatud irooniaga välja joonistatud briljantseid tegelaskujusid. Mansfield Park on saanud oma nime suurepärase mõisa järgi, mis on koduks kõrgemasse keskklassi kuuluvale Bertramite perekonnale, ja jõuliseks sümboliks Inglismaa võimsusele. Just sinna, oma onu juurde, saadab Fanny Price´i vaesunud ema elama oma tütre, kes sirgub neiuks traditsioonidest tulvil Mansfield Parkis.
Tristani ja Isolde lugu
Kauni keldi armastusloo mugandus, mille rüütliromaanina on kirja pannud keskaja asjatundja Joseph Bédier (1864-1938) ning mis jutustab loo rüütel Tristanist ja kuninganna Isoldest. Kogemata joodud armueliksiir andis noortele hävimatu armastuse teineteise vastu nii elus kui surmas. Õitsev laukapuu, mis maharaiumistest hoolimata nende kõrvuti haudadel kasvab, on saanud igavese armastuse sümboliks. Legend on aluseks ka Richard Wagneri 1859. aastal esietendunud ja maailma ooperivara kullafondi kuuluvale ooperile.
Salaaed
Ameerika kirjaniku (1849-1924) jutustuse tegevus algab Indias. Isal ja emal pole kunagi aega olnud oma nüüd kümneaastase tütre Mary jaoks. Kui tüdruku vanemad epideemia ajal hukkuvad, viiakse tujukas, pahur Mary Inglismaale. Uutes oludes peab tüdruk õppima ise endaga toime tulema. Ja kui ta avastab värava salaaeda, mida ta võib hakata korda seadma ja harima, suudab ta tuua rõõmu ka oma tädipoja Colini ellu, kes seni on üksinda toas vaid oma haigustest mõtelnud.
Peipsi peal
Kogumik sisaldab eesti kirjandusklassiku proosaloomingu paremiku, kokku üksteist jutustust: “Pildikesi Peipsi rannalt”, “Pahased naabrid”, “Muldmäe Mats”, “Mis sest viimaks sai?”, “Aias”, “Vari”, “Käkimäe kägu”, “Esimesed kirjanikutundmused”, “Peipsi pääl”, “Igapäevane lugu” ja “Nõia tütar”.
Väike printsess
Lugu Indiast Inglismaale kooli tulnud seitsmeaastasest Sara Crewest. Isa ootamatu surm ja kogu varanduse kaotus muudab rikkusega harjunud tüdruku üleöö pansionipidaja preili Minchini armualuseks, kelle osaks saab lapsele üle jõu käiv töö, alandused ja solvangud. Kõige raskemateski olukordades aitab tal mõtteid mujale juhtida ja sisemise väärikuse säilitada enda printsessiks kujutamine ja printsessina käitumine. Nii leiab ta oma viletsuses endas jõudu sõpradelegi toeks olla. Sõpru ei unusta ta ka siis, kui tema elus toimub uus pööre: isa sõber leiab pärast pikki otsimisi orvuks jäänud lapse.
Ema ja tütar
David Herbert Lawrence (1885-1930) on eesti lugejale tuntud ennekõike romaanikirjanikuna. Samavõrd tunnustatud on ta aga ka lühiproosameistrina, kelle looming on oluliselt mõjutanud 20. sajandi kirjandust. Valik D. H. Lawrencei lühijutte on koondatud kogumikku Ema ja tütar, mis ilmub sarjas Klassikalised lood.
Tiziani poeg. Iludusmärk
Prantsuse kirjaniku Alfred de Musset (1810-1857) looming esindab parimaid romantismi traditsioone. Küll ennekõike luuletaja, kirjutas Musset ka proosat. Klassikaliste lugude sarjas ilmub esimest korda eesti keeles kaks Musset novelli. Tiziani poja tegevus toimub 16. sajandi Veneetsias, kus kulutab oma kuulsa kunstnikust isa pärandit Tizianello; Iludusmärgi sündmused leiavad aset 18. sajandi Prantsuse kuningakojas, kus mängib saatusi kujundavat rolli markiis de Pompadour.
Öö Kleopatraga
Prantsuse kirjaniku ja ajakirjaniku, tulihingelise romantiku Théophile Gautier’ (1811-1872) loomingus on nii sümbolismi, dekadentsi kui ka modernismi sugemeid. Kuigi Gautier’ teoseid on raske liigitada kindla kirjandusvoolu alla, ühendab neid loosung, millele autor truuks jäi: „Kunst kunsti pärast.“ Ammutanud inspiratsiooni E. T. A. Hoffmanni lugudest, kirjutas ta rea lühijutte, mida nimetas oma eeskuju järgi fantastilisteks. „Klassikaliste lugude“ sarja väljaanne sisaldab muu hulgas järgmisi jutte: „Öö Kleopatraga“, „Muumia jalg“, Kuldkett“ ja „Tuhande teine öö“.