Биографии и Мемуары
Различные книги в жанре Биографии и МемуарыБосоногая Венера. Ава Гарднер
Красива как античная богиня, раскована как сама свобода, талантлива. непредсказуема, любвеобильна, невероятно эмоциональна, кумир мужчин и предмет зависти женщин. Она снималась в самых ярких и экзотических фильмах: «Могамбо», «Маха раздетая», «Босоногая графиня», «Ночь игуаны», «Пандора и Летучий голландец», «Прикосновение Венеры», в экранизациях произведений Хемингуэя: «Убийцы», «Снега Килиманджаро», «И восходит солнце». Она была награждена несколькими Оскарами. Личная жизнь ее также была бурной : в нее были влюблены Микки Руни, Фрэнк Синатра, Говард Хьюз, Энтони Франчоза, знаменитые тореадоры Испании – Марио Кабре, Луис Домингин. Да она и сама принимала участие в корриде. Она жила и работала в Голливуде, в Италии, в Испании, в Англии, в Африке. Ее бурная жизнь легла в основу фильма Феллини «Сладкая жизнь». О прекрасной актрисе и удивительной женщине – АВЕ ГАРДНЕР расскажет эта книга.
Захват і біль битви. Перша світова у 211 епізодах
Книга заснована на щоденниках і спогадах її учасників. Автор, досліджуючи архіви, відновив хід подій Першої світової війни. Кожен із дев'ятнадцятьох абсолютно різних людей з обох боків конфлікту розповідає про ту війну, що зазнав особисто, зокрема: багатодітна американка, яка влітку перебувала в маєтку в Польщі; датський пацифіст, мобілізований до німецької армії; російська медсестра; австралійка, яка приїхала на своїй вантажівці до Сербії, щоб служити в армії шофером; російський офіцер; німецький матрос; шукач пригод, латиноамериканець, від якого відмовляються всі армії, крім османської; французький дипломат та ін. Петер Енґлунд показує, як настрій і сприйняття війни людиною змінюється від захоплення та ентузіазму до тотального страху і ненависті… Автор таким чином уклав щоденникові записи, що події розгортаються послідовно. Ми можемо побачити війну місяць за місяцем водночас на всіх фронтах.
Hullumeelsed ja geniaalsed aastad «Top Geari» telgitagustes
13 aastat, 22 seeriat ja 175 saadet oli Richard Porter „Top Geari” toimetaja, alates esimesest nõrgukesest pilootsaatest 2002. aastal kuni 2015. aasta maikuus salvestatud viimase saateni, mida juhtisid Jeremy Clarkson, Richard Hammond ja James May. Koos veedetud aja jooksul hävitasid nad autosid, algatasid diplomaatilisi intsidente, süütasid haagissuvilaid, peaaegu hukkasid ühe oma saatejuhi ning suutsid imekombel muuta viletsa BBC Two autosaate Emmyga pärjatud ja rekordeid purustavaks publikumagnetiks. See raamat pajatab lugusid ühe läbi aegade edukaima telesaate telgitagustest: murtud luudest, lendavatest autodest, vihastest maakatest ning Jeremy Clarksoni salajasest hüüdnimest. Richard Porter paljastab ekraanitaguseid katastroofe, mis olid koomilisemad kui mis tahes ekraanile jõudnud palad, ning selgitab, mida tähendas töötamine isehakanud „jõulises autosaates”, millest kogemata sai üleilmne fenomen. Richard Porter töötas koos Jeremy Clarksoni, Richard Hammondi ja James Mayga 13 aastat toimetajana BBC saates „Top Gear” ning toimetuse kaastöötajana ajakirjas Top Gear. 288 lk
Minu võitlus. 1. raamat. Surm perekonnas
Romaan „Minu võitlus. Surm perekonnas” on norra kirjaniku Karl Ove Knausgårdi (snd 1968) hingekriipivalt aus elulugu, mis kirjeldab haaravalt ja detailirohkelt tema lapsepõlve, noorukiiga ja täiskasvanuelu nii abikaasa kui ka isana. Tema kompromissitut ja valusat võitlust, et jääda iseendaks, murda läbi, muutuda nähtavaks, kirjutada erakordne teos ja lüüa kõik pahviks. See on tal ka õnnestunud. Autori isa suri enne romaani ilmumist, nii et teda pahviks lüüa ei õnnestunud. Isa surm ongi romaani sõlmitus, mis sunnib peategelast oma elule tagasi vaatama ja endas korrektiive tegema. Romaan räägib ka sellest, kui raske on olla kirjanik ja jääda seejuures heaks inimeseks: kui muusa sind kord on suudelnud, taandub inimlik õnn tagaplaanile. Kuueosaline elulooline romaanisari „Minu võitlus” on viimastel aastatel üks enim tähelepanu pälvinud kirjandusteos. 2009–2011 ilmunud „Minu võitluse” sarja on kodumaal saatnud imetluse kõrval ka terav hukkamõist ja pereliikmed on ähvardanud autorit kohtuga. See tõstatab küsimuse, kui kaugele tohib kunsti nimel pereprobleeme avalikustades ja pereliikmeid paljastades minna. Osalt just seetõttu, et meediamöllust rahu saada, elab autor praegu Rootsis.
Piknik Provence’is
Kümme aastat tagasi ronis newyorklanna Elizabeth Bard Pariisi südalinnas võluva prantslase kannul keerdtrepist üles ja leidis eest pesakese, kuhu pidama jääda. Kui noorpaarile on sündimas nende esimene laps, pole Elizabethil mõtteski oma elus veel kord midagi muuta. Ent elul on teised plaanid. Viimase romantilise lõbusõidu ajal enne lapse sündi suundub noorpaar Provence’i, kus juhuslik kohtumine viib nad kuulsa luuletaja sõjaaegsesse kodumajja. Maja välimuse ja unikaalse mineviku lummuses otsustavad nad linnast maale kolida. Neid võluvad Provence’i sinine taevalaotus, lavendliväljad ja päikesemaitselised virsikud. Raamatus leidub mitmeid ahvatlevaid retsepte, nagu täidetud rullkõrvitsaõied, viigimarjatort ja tüümianimaitseline lavendlimeejäätis. Elutarkuse, huumori ja kulbitäie maasikasorbeti abil tuletab Bard meile meelde, et elu – nii köögis kui ka köögist väljaspool – on kohtumine ootamatustega. Ameerika ajakirjanik Elizabeth Bard elab Prantsusmaal. Bardi esikraamat „Lõunasöök Pariisis. Hõrgutav armastuslugu retseptidega”, mis ilmus kirjastuses Varrak 2012. aastal, sai kiiresti rahvusvaheliseks bestelleriks.
Neli õde
Neli noort lummavat Romanovi-õde olid tõenäoliselt 20. sajandi alguse pildistatuimad ja kõige rohkem kõneainet pakkunud kuninglikust soost isikud, aga kes need valgete kleitide ja suurte kübaratega tüdrukud tegelikult olid? Millest nad unistasid, mida lootsid, mille poole püüdlesid ja millised olid nii nende omavahelised suhted kui ka läbikäimine vanematega? Milline oli nende elu ülimalt isoleeritud keiserlikus perekonnas ja mida arvasid nad oma ema kõikehõlmavast armastusest hellitatud venna Aleksei vastu? Suurema osa oma elust pidid nad elama range järelevalve all Tsarskoje Selo või Livadia palees. Keiserliku perekonna vastu suunatud terrorirünnakute ohu tõttu olid nad välismaailmast peaaegu täielikult ära lõigatud, neil oli vähe sõpru, kellega suhelda, ja neile olid tundmatud omaealiste tütarlaste tavapärased toimetused ja elukogemused. See kõik muutus 1914. aastal, kui Venemaa sõtta astus ja õed üleöö suureks pidid saama. Briti ajaloolase Helen Rappaporti raamat „Neli õde” näitab suurvürstinnade elu rõõme, ebakindlust ja valu keiserliku Venemaa viimsete päevade taustal. Oma raamatus tugineb Rappaport varem avaldamata kirjadele, päevikutele ja mälestustele. Haaravalt kirja pandud teos pälvis väga sooja vastuvõtu, muu hulgas valisid Goodreads.com lugejad selle 2014. aasta parimaks ajalooraamatuks.
Üksik hunt. Anders Breiviku ja teiste massimõrvarite mõistatus
Raamatus maailma vapustanud eraklike massimõrvarite ning eriti Anders Behring Breiviki elu ja mõttekäike laiemas kriminaalpsühholoogia kontekstis ning püütakse leida vastust küsimusele, mis see oli, mis neid tegudele ajendas, ja miks üksiku tapjahundi fenomen maailmas üha tugevamalt kanda kinnitab. Raamatu autor Unni Turrettini sündis Norras Drammeni nimelises linnas, mis jääb Breiviki kodupaigast kahekümneminutilise teekonna kaugusele. Turrettini omandas õigusteaduste kraadi Norras, Prantsusmaal ja USA-s ning on töötanud hulga aastaid Pariisis ja Genfis advokaadi ja finantsspetsialistina.
U2: Ühe rokkbändi lugu
U2 on kahtlemata üks neid suuri rokkbände, kes on mõjutanud tervet põlvkonda. Kuid nagu rokigeeniuste maailm ikka, on ka U2 lugu täis vastuolusid, tõuse ja langusi. „U2: ühe rokkbändi lugu” on otsekohene ja paljastav portree neist Iiri rokkaritest, kes tõid kaasa revolutsiooni muusikamaailmas. Toetudes eksklusiivsetele intervjuudele inimestega U2 siseringist, paljastab John Jobling bändi kõige isiklikumad suhted ja vastuolulised äritavad ning tungib otse selle ikoonilise bändi südamesse ja hinge.
Kodu kõikjal kaasas
„Kodu kõikjal kaasas“ sisaldab Ain Kaalep reisimälestusi alustades elust Soome allohvitserikoolis ning lõpetades kultuurireisidega Leetu, Armeeniasse, Aserbaidžaani, Jugoslaaviasse, Usbekistani, Tšehhoslovakkiasse, Tadžikistani, Venemaale, Saksamaale, Kuubasse ja muidugi Georgiasse. Mõned tekstid viivad lugeja võõrastesse maadesse ja kultuuridesse kaudsemaid radu pidi; näiteks Prantsusmaad kirjeldab Kaalep eelkõige Charles Baudelaire’i loomingu kaudu. Kõik lood on tihedalt läbi põimitud meenutustega kaasaegsetest kultuuritegelastest, võõrriigi võimust ja selle mõjust kultuurile ning eri maade ja rahvaste kirjandusest ja selle tõlkimisest.
Stalini väejuht: Georgi Žukovi elu
Georgi Žukovi renomee on aegade jooksul korduvalt muutunud. Nõukogude ajal tõusis ta hinnatud väejuhiks, Stalini ajal langes põlu alla, Teise maailmasõja järel sai temast taas ülistatud kangelane. Hiljuti avatud Nõukogude arhiivimaterjale, sealhulgas ka Žukovi tsenseerimata memuaare uurinud Geoffrey Roberts maalib ilmeka portree sellest vastuolulise kuulsusega mehest, tema tasakaalustatud hinnang lõhub Žukovi ülespuhutud kultuse, kuid ühtaegu tunnustab meest ja tema saavutusi õiglaselt.