Биографии и Мемуары
Различные книги в жанре Биографии и МемуарыФутбол по-русски. Коррупция в лицах
Новая книга автора громких журналистских расследований Алексея Матвеева расскажет о теневой стороне «народной игры» в современной России. Интриги и убийства, масштабные финансовые махинации и коррупция в высших эшелонах спортивного руководства страны – автор в присущей ему саркастической манере вскрывает все наболевшие язвы российского футбольного мира. Фактов, приведенных в книге, хватит на несколько уголовных дел! Однако всесильные «футбольные мафиози» находят способы избежать правосудия. Хищения в московском «Спартаке» и других клубах, договорные матчи и подкуп судей, «распил» бюджетных денег с участием первых лиц отечественного профессионального спорта… Истинность обвинений Матвеева не вызывает сомнений: в «лихие» 90-е он чуть не ответил за них жизнью. А сенсационные признания ведущих игроков и тренеров (А. Бубнов, Е. Ловчев и другие) лишь подтверждают правоту автора о реальном положении дел в отечественном футболе.
Punane prints. Ühe Habsburgide soost ertshertsogi salajased elud
Wilhelm von Habsburg kandis oma elu jooksul nii Habsburgide ertshertsogi kuninglikke sümboleid, Pariisi pagulase lihtsat ülikonda kui aeg-ajalt ka kleiti. Pärast Esimese maailmasõja lõppu, kui tema noorusunistus Ukraina kuningriigi valitsemisest oli põrmuks pudenenud, oli Wilhelm järgemööda Saksa imperialistide liitlane, kurikuulus Prantsuse armastaja, vihane Austria monarhist, Hitleri vaoshoitud oponent ja lõpuks Stalini vastu tegutsev spioon.„Punases printsis“ toob nimekas ajaloolane Timothy Snyder meieni unustamatu portree mehest, kes kehastas tervet hulka 20. sajandi Euroopa vasturääkivusi – tegelane, kelle reisid ulatusid üle kogu maailmajao ning kelle poliitika ja ambitsioonid ühendasid impeeriumide vana korra rahvusriikide uue poliitikaga. Timothy Snyder on Yale’i ülikooli ajalooprofessor. Ta on pälvinud oma teoste eest mitmeid olulisi auhindu. „Punase printsi“ valis Ameerika Ukraina-uuringute assotsiatsioon parimaks Ukraina ajaloo raamatuks. Varrakus on varem ilmunud Snyderi teos „Veremaad: Euroopa Hitleri ja Stalini vahel“. „On vähe ajaloolasi, kellel oleks selline keelte, stiilse jutuvestmise ja analüütilise mõtestamise vastupandamatu kombinatsioon nagu Timothy Snyderil; „Punane prints“ on temalt tõeline pärl.“ – Guardian „Värvikas portree kadunud maailmast … võrratu.“ – Telegraph
Lenin. Venemaa võrgutamine
Leonid Mletšinit (snd 1957) tunneb eesti lugeja kui kirjastuses Varrak ilmunud raamatute „KGB”, „Välisministrid”, „Brežnev” ja „Andropov” autorit. 2013. aastal Tartus Prima Vista festivalil vastas Mletšin küsimusele, millist oma raamatut ta soovitaks järgmisena tõlkida: „See võiks olla „Lenin. Venemaa võrgutamine”, mis ilmus 2011. aastal. Seda kirjutama hakates avastasin teatud üllatusena, et raamatuid Leninist on küll palju, aga korralikku käsitlust vene autoritelt ei olegi. Leninist kirjutades on keskendutud tema tegevusele revolutsionäärina, teda on nähtud partei vaatevinklist. Kellelgi aga pole olnud eesmärki näidata, kui sügavalt Lenini ning tema lähikondsete ideede ja tegude mõjul inimene ja ühiskond tegelikult muutusid.” Mletšini „Leninis” näeme Leninit ennast suhteliselt vähe. Pildi juhist loob „õukond” – Lenini võitluskaaslased ja kaasajooksikud. 304 lk
Sõjasõltlane. Ühe mehe sõltuvus maailma kõige hullematest paikadest
Jon Steele’i sõjareportaaži klassikaks saanud autobiograafiline teos „Sõjasõltlane“ viib lugeja Gruusia kodusõtta, Nõukogude Liidu langemise aegsesse Moskvasse, keset Ruanda genotsiidi ja sõda Bosnias 1993.–1994. aastal. Raamat on ühtaegu pihtimus ja arutlus kriisikollete teleoperaatori töö paradoksidest. Peituda kaamera taha ja filmida, selle asemel et appi minna, uskudes samas, et ainus, mis võib aidata, on süütult hukkunud inimeste loo jutustamine maailmale. Samas teadmine, et pildid ununevad kergesti ja kahjuks ei saa teleekraanid verd joosta. Teadmine, et viimane asi, mida nägi snaipri poolt kõrri tulistatud väike tüdruk Sarajevo tänaval, oli tema enese suremise peegeldus talle näkku suunatud kaamera objektiivil. Tunne, et kõike seda jäädvustanuna ei saa enam kuuluda normaalsesse ellu, et ainus tõeline elu ongi surma piiril, kui sõjamöll narkootikumina verre valgub, või ainus kodu kõrvetavatel Aafrika lagendikel koos 50 000 kooleraepideemiasse sureva sõjapõgenikuga.
Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus
Eesti esimesest iseseisvusperioodist kerkib esile kaks nime: Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts. Nende koostöö ja konkurents on lõimelõngaks ka siinses põhjalikus Jaan Tõnissoni eluloos. Päts alustas vasakradikaalina, aga lõpetas autoritaarse riigipeana.Tõnisson oli parempoolne rahvuslane, lehe- ja riigimees, kes tõusis mitut keerdkäiku pidi liberaalse opositsiooni juhiks ja kadus Nõukogude salapolitsei vangistatuna. Erkki Tuomioja on valinud oma teosele huvitava lähenemisnurga: ta põimib Tõnissoni elujärkude ja Eesti poliitilise ajaloo sekka samal ajal Soomes aset leidnud sündmusi ja poliitilisi otsuseid. Tulemuseks on biograafia, mida on rikastatud huvitavate tõlgendustega sellest, kuidas geograafia, naabrussuhted, poliitikute isikuomadused ja püüdlused ning sageli tühisedki seigad mõjutavad ajaloo suuri pöördeid ja riikide arengut.
Telestaaride uskumatud juhtumised
Raamatus jutustavad rahva lemmikud, kõigi poolt armastatud teletähed väga värvikaid lugusid, mis läbi aegade nende endi ja kolleegidega saateid tehes on juhtunud ja mis on nii head, et on saanud legendideks. Kaadritagustest pöörastest juhtumistest räägivad Anu Välba, Marko Reikop, Mati Talvik, Reet Linna, Aarne Rannamäe, Rohke Debelak, Kadri Hinrikus, Lembitu Kuuse jpt. Lugude kangelasteks on ka Vahur Kersna, Maire Aunaste, Urmas Ott, Valdo Pant, Alo Mattiisen, Kristina Šmigun, Sulev Nõmmik, Jüri Krjukov, Hardi Tiidus, Krista Lensin, Urmas Kibuspuu jpt. Raamatus on mälestused sellest, kuidas Anu Välba poolteist tundi alasti eetris oli, miks Anne Veski pidi stuudiopõranda külge kinninaelutatud kingades laulma, kuidas Urmas Vaino Aegna saarel ootamatut püütoniga kohtus, kuidas Ivar Vigla otsesaates põlema süttis, kuidas intervjueeritav Mihkel Kärmast püstoliga ähvardas jne. Siit leiad vahvad seigad telelavastuste „Kuulsuse narrid“, „Pisuhänd“ „Püha Susanna ehk Meistrite kool“, „Pehmed ja karvased“ kaadri taga juhtunust ja Ita Everi „Igihalja vaatemängu“ salvestuselt. Siin on nalja ja situatsioonikoomikat, aga ka traagikat ja sõna otseses mõttes surmasuus olemist. See on põnev ja kaasahaarav lugemine, kus saab nii pisarateni naerda kui ka elu üle järele mõelda. Raamatut saab internetis sirvida aadressil: http://www.issuu.com/telestaarid/docs/telestaaride_uskumatud_juhtumised
Viljar Loor
“Võin julgelt öelda, et saavutasin tippspordis olles kõik, mis võimalik. Mul oli hea meeskond, suurepärased meeskonnakaaslased, teenekad treenerid. Olid võimalused oma võimete realiseerimiseks. Teha just seda, millest unistasid, mida soovisid,” ütles olümpiavõitja Viljar Loor. Eesti võrkpallilegendi Viljar Loori sportlasetee on harukordne. Viis korda järjest tuli Loor Nõukogude Liidu koondislasena Vana Maailma meistriks. Kaks korda maailmameistriks. Kahel korral võitis maailma karika. Oli osaline maailma võrkpalli rekordmängus, kui Nõukogude Liit kohtus 1982. aastal jalgpallipühamus Maracanal 96 000 pealtvaataja ees Brasiiliaga. Kõige tähtsamaks peab ta aga ikkagi Moskva olümpiakulda. “Olümpiavõit on maksimaalne tipp, kõrgemale pole sportlasel kuhugi püüelda,” kinnitas Loor.
Ivar Stukolkin
Ivar Stukolkin oli esimene Eesti ujuja, kes jõudnud olümpiavõiduni. Samuti on ta jäänud tänaseni meie kõigi aegade noorimaks olümpiavõitjaks – Moskva mängudel 1980.aastal oli Stukolkin 19-aastane. Ja kõige noorem on ta olnud ka tippspordist loobujate seas, lahkudes suurest spordist 25-aastaselt. Täna seob teda spordiga kuulumine Eesti Olümpiavõitjate Kogusse ja rotatsiooni põhjal on ta alates 2007.aastast kandnud kogu presidendi tiitlit. Kolm kõrgharideust omandanud Eesti ujumisajaloo esinumber võtab sedagi ametit talle omase tõsidusega.
Heino Lipp
Uus sari armastatud spordikuulsustest, kes olümpiakullani erinevatel põhjustel ei jõudnud või kes esindasid spordiala, mis olümpiakavva ei kuulunudki. Esimene raamat on Heino Lipust, mehest, kes oleks võinud olla mitme olümpia kangelane, kui kuri saatus ja võõras võim ei oleks kõigi aegade ühelt suuremalt kergejõustikutalendilt nii alatult ja aralt selle võimaluse võtnud.
Kaval Kilk ja kaksteist lolli
Pankrottimine kui uue aja hobusevargus Sisukirjeldus: See raamat on tervitus pankrotimeister Rein Kilgile tema ustavatelt töötajatelt. Kuidas alluvad kohtu ja politsei kätte jätta ja ise puhtalt pääseda.