Lühikokkuvõte Yuval Noah Harari teosest „Sapiens. Inimkonna lühiajalugu“. Tiia Kõnnussaar

Noah Harari teosest „Sapiens. Inimkonna lühiajalugu“

      Väljaandja: EDRK

      Toimetaja: Katrin Streimann

      Kaanekujundus: Einike Soosaar

      epubi ISBN: 9789949537587

      Lühikokkuvõte Yuval Noah Harari teosest „Sapiens. Inimkonna lühiajalugu“

      Yuval Noah Harari raamatut „Sapiens. Inimkonna lühiajalugu“ on Eestis välja antud mitu kordustrükki. Arvestades raamatu mahukust – tervelt 560 lehekülge – , on see nii autori kui ka Eesti lugeja kohta märkimisväärne saavutus.

      „Sapiens. Inimkonna lühiajalugu“ on tõlgitud enam kui 60 keelde ja seda on üle maailma müüdud ligi 1,2 miljonit eksemplari. New York Timesi bestsellerite tippu kuulus raamat lausa 96 nädalat.

      Mis on Harari menu saladus? Ta räägib keerulistest asjadest lihtsas ja haaravas keeles, jutustab lugusid, püüdes leida vastust igivanale küsimusele: kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu läheme. Ajavahemik, millesse autor lugejat rändama kutsub, on hoomamatu: „Sapiens“ uurib inimkonna ajalugu alates kiviajast kuni 21. sajandini välja.

      Oma raamatut alustab Harari nii: „Umbes 13,5 miljardit aastat tagasi tekkisid Suure Pauguna tuntuks saanud sündmuse käigus mateeria, energia, aeg ja ruum. Nende universumi jaoks fundamentaalse tähendusega nähtuste lugu nimetatakse füüsikaks.“ Mateeria ja energia hakkasid tema sõnul liituma keerukateks struktuurideks, mida nimetatakse aatomiteks. Need omakorda liitusid molekulideks. Umbes 3,8 miljardit aastat tagasi tekkisid Maal molekulide ühinemise tulemusel esimesed organismid.

      Juba tunduvalt lähemas minevikus, kõigest kaks miljonit aastat tagasi olid praeguse inimese eelkäijad suhteliselt väikesearvuline ja tähtsusetu loomaliik. „Need muistsed inimesed armastasid, mängisid, sõlmisid lähedasi sõprussidemeid ning võistlesid omavahel staatuse ja võimu pärast – kuid seda kõike tegid ka šimpansid, paavianid ja elevandid. Inimesed ei olnud millegi poolest erilised,“ kirjutab Harari. „Mitte keegi ei osanud aimata (ja kõige vähem oleksid seda osanud inimesed ise), et nende järeltulijad kõnnivad ühel päeval Kuul, lõhestavad aatomi, murravad lahti geneetilise koodi ja kirjutavad ajalooraamatuid. Kõige olulisem asi, mida eelajalooliste loomade kohta teadma peab, on see, et nad olid tähtsusetud loomad, kes ei mõjutanud oma keskkonda sugugi rohkem kui gorillad, jaanimardikad või millimallikad.“

      Meie otsesed eelkäijad, keda suure aju tõttu nimetatakse targaks inimeseks ehk Homo sapiens’iks, olid veel 2 000 000 aastat tagasi vaid üks inimliik teiste hulgas. Lisaks Homo sapiens