Rikka mehe võltspruut. Catherine Mann

Читать онлайн.
Название Rikka mehe võltspruut
Автор произведения Catherine Mann
Жанр Контркультура
Серия
Издательство Контркультура
Год выпуска 0
isbn 9789949847716



Скачать книгу

      

      Originaali tiitel:

      Catherine Mann

      Rich man’s Fake Fiancée

      2008

      Kõik selle raamatu kopeerimise ja igal moel levitamise õigused kuuluvad Harlequin Books S.A.-le. See raamat on välja antud kokkuleppel Harlequin Books S.A.-ga.

      Kaanekujundus koos fotodega pärineb Harlequin Books S.A.-lt ja kõik selle levitamise õigused on seadusega kaitstud.

      See teos on väljamõeldis. Selles esinevad nimed, tegelaskujud, paigad ja sündmused on kas autori kujutluse vili või väljamõeldis. Mis tahes sarnasus tegelike elus või surnud isikute, äriettevõtete, sündmuste või paikadega on täiesti juhuslik.

      Toimetanud Viime Laanpere

      Korrektor Inna Viires

      © 2008 Catherine Mann

      Trükiväljaanne © 2009 Kirjastus ERSEN

      Elektrooniline väljaanne (PDF) © 2009 Kirjastus ERSEN

      Elektrooniline väljaanne (ePub) © 2020 Kirjastus ERSEN

      Sellel raamatul olevad kaubamärgid kuuluvad firmale Harlequin Enterprises Limited või selle tütarfirmadele ja teised firmad kasutavad neid litsentsi alusel.

      Raamatu nr 10115

      ISBN (PDF) 978-9949-456-10-9

      ISBN (ePub) 978-9949-84-771-6

      Kirjastuse ERSEN kõiki e-raamatuid võite osta interneti-poest aadressil www.ersen.ee

      Minu õdedele Julie Morrisonile ja Beth Reavesile ning nende Lõuna-Carolinast pärit abikaasadele Todd Morrisonile ja Jerry Reavesile. Armastan teid kõiki! Suur tänu ka toimetaja Melissa Jeglinskile, kes andis mulle võimaluse jutustada Landise vendade lugusid!

      Üks

      Ainult üks asi on veel hullem kui igava valge puuvillase aluspesu kandmine just sel õhtul, kui sa oma salafantaasiate mehega voodisse jõuad.

      See, kui mees enne koitu minema kõnnib.

      Ashley Carson tõmbus teki all pingule. Ta jälgis ripsmete vahelt, kuidas ta uus kallim vaikselt rätsepapükste lukku kinni tõmbab. Ashley oli astunud julge sammu – enda jaoks täiesti ebahariliku – ja läinud eelmisel õhtul Matthew Landisega voodisse. Ta ikka veel kirvendav rahuldatud keha rõõmutses riski üle. Kaine mõistus ütles aga, et ta oli teinud puraka vea ei kellegi teise kui Lõuna-Carolina silmapaistvaima senaatorikandidaadiga.

      Magamistoa aknast piilus sisse kuukiir, mis läigatas mehe tumedatel lühikeseks lõigatud, kuid Ashley sõrmedest ikka veel sassis juustel. Laiad õlad tõid esile lumivalge särgi, mis oli ikka veel tärgeldamisest kange, kuigi Ashely oli selle tal seljast rebinud vaid mõne tunni eest, kui nende nõupidamine Matthew’ kampaaniaõhtusöögi korraldamise üle naise restoranis, mis oli ühtlasi kodu eest, oli võtnud ootamatu pöörde mööda koridori magamistuppa.

      Matthew võis olla tõesti tehtud unelmatematerjalist, kuid seejuures üsna ohutu, kuna Ashley meelest polnud mingit võimalust, et neil võiks midagi välja tulla. Naine eelistas paikset ja vaikset elu, millesse kuulusid tema äri ja lihtsad rõõmud, mida kasuperes kasvanud tüdruk polnud õppinud pidama enesestmõistetavaks. Mees töötas rambivalguses esindajatekoja mõjuka liikmena, kes oli ühtviisi vilunud nii läbirääkimistes oluliste seaduste üle kui ka haamri vibutamises sotsiaalmajade ehitusplatsil.

      Inimesi tõmbas tema loomupärane karisma ja sihikindlus.

      Matthew sirutas käe nurgatooli leenil rippuva pintsaku järele. Kas mees jätab hüvasti või kõnnib lihtsalt minema? Ashleyle meeldinuks mõelda, et Matthew räägib temaga, kuid ta ei suutnud taluda mõtet avastada, et tegelikult on asi vastupidi. Ta ajas end istuli, lilleline voodilina vastu rinda tõmmatud.

      “See põrandalaud ukse juures kriuksub, Matthew. Äkki tasuks sellest mööda astuda, muidu kuulen, kuidas sa välja hiilid.”

      Mees peatus ja ta laiad õlad kangestusid, enne kui ta ümber pöördus. Ta polnud habet ajanud ning õrn tüügas oli tihenenud hoopis tumedamaks süüdlasliku läike all smaragdrohelistes silmades, mis olid aidanud tuua mehele koha USA esindajatekojas. Viie kuu pärast, novembris, võib Matthew juba vabalt olla kena seksikate silmadega senaator Landis, kui ta võidab koha, mis tema emast tühjaks jääb.

      Kiire silmapilgutusega maskeeris Matthew oma emotsioonivirvenduse. “Vabandust? Ma ei ole kusagil hiilinud sestpeale, kui olin kaksteist ja üritasin varastada nõo madratsi alla peidetud ajakirja.” Mees torkas lipsu taskusse. “Ma panin riidesse.”

      “Minu viga.” Naine lipsas voodist välja, lina ikka veel ümber palja keha. Tuba lõhnas aroomisegu ja muskuse järele, ent Ashley ei lasknud sellel mõtteid mujale viia. “Alates eilsest on sul tekkinud kerge samm ja kalduvus sokkides ringi kõndida.”

      Ashley nookas Gucci kingade poole, mis tilpnesid mehel sõrme otsas.

      “Sa magasid nii raskelt,” sõnas mees lihtsalt.

      Palju vaimustavat seksi kipub naise ära väsitama. Nähtavasti polnud Ashley saavutanud sama tulemust mehe juures, kuigi ta ei kavatsenud lüüasaamist Matthew’le tunnistada. “Kui viisakas sinust.”

      Mees laskis kingad põrandale kukkuda ja torkas need teineteise järel varba otsa. Nähes tema kalleid jalanõusid oma kulunud puupõrandal, mida kattis puuvillane kaltsuvaip, tundis Ashley tahtmatult, et see läikima löödud senaator ei ole tema maailmas oma kodus. Paha lugu, kuid see meeldetuletus ei vähendanud soovi meest uuesti oma voodisse tirida.

      “Ashley, eilne öö oli vaimustav…”

      “Lõpeta kohe. Mul ei ole vaja lamedusi ega selgitusi. Me oleme mõlemad vabad täiskasvanud, kes ei käi ei teineteise ega kellegi muuga.” Naine haaras vannitoa ukselt messingkonksu otsast froteehommikumantli. “Tegelikult ei ole me isegi sõbrad. Rohkem ärituttavad, kes juhtusid nautima hetkelist ligitõmmet.”

      Olgu, võib-olla mehe jaoks hetkelist. Ashleyl endal oli suu mehe järele vett jooksnud kõik need vähesed korrad, kui nad olid kohtunud, et kavandada Matthew’ seltskondlikke üritusi Ashley Beachcombersi restoranis ja baaris.

      “Tore, siis suhtume asjasse ühtviisi.” Mees toetas käe uksepiidale ja ta kullast mansetinööbid lõid kiiskama.

      “Sa peaksid minema hakkama, kui tahad jõuda õigeks ajaks koju, et riideid vahetada.“

      Matthew kõhkles naise kolme pika südamelöögi aja ning pööras siis kannal ringi. Ashley kõndis mehe kannul mööda oma lõunaosariikide sõjaeelsest elumajast ümber ehitatud restorani koridori. Ta pidas restorani koos oma kahe kasuõega ja oli hiljuti, pärast õdede abiellumist ja väljakolimist, asunud elama kontori tagaruumi, kus kandis hoolt arveraamatute eest ja hoidis ka silma peal kogu majal.

      Muidugi, kui nad kingipoest mööda halli suundusid, kriuksus mehe enesekindlate sammude all rohkem kui üks põrandalaud. Ashley keeras mehe pilku vältides eesukse lukust lahti. “Saadan tuluõhtusöögi lepingu allkirjastatud koopiad su kampaaniajuhile.”

      Eelmisel õhtul oli Matthew jäänud pärast ärilõunat restorani, et ajada joonde viimasele hetkele jäänud paberimajandus. Ashley poleks osanud aimata, kui sütitav võib olla pelgalt see, kui nende kehad teineteist riivavad. Tema fantaasiad sellest mehest olid alati keerelnud hoopis eksootilisemate stsenaariumide ümber.

      Kuid need olid ainult fantaasiad. Kuigi Matthew püüdis oma tundeid varjata, ei jäänud naisele märkamata, kui kiiresti oli mees püüdnud tema toast minema saada. Lapsena oli Ashleyl tulnud piisavalt tihti taluda äratõukamist nii vanemate kui ka isegi klassikaaslaste poolt. Nüüd hoidis uhkus ta selja sirgemana kui seljatugi, mida ta oli olnud sunnitud võitluses lülisambakõverdusega kandma.

      Matthew toetas peopesa mahagonuksele. “Ma helistan hiljem.”

      Muidugi. Päris kindlasti. “Ära helista.” Ashley ei tahtnud oodata telefoni juures või, veel hullem,