Vaktsineerida või mitte. Stefano Montanari

maailmas).

      Lisaks deklareeris Maailma Terviseorganisatsiooni peadirektor dr Gro Harlem Brundtland 26. oktoobril 2001:

      „Olemasolevate vaktsiinide tõhusus on tõestatud, aga on näha kõrvaltoimete väga sagedast esinemist. Nende esinemise tõenäosus on piisavalt kõrge, et mitte teostada massilisi vaktsineerimisi seni, kuniks haigestumise oht on madal või peaaegu olematu.“ 7

      2. PEATÜKK

      Nakkushaiguste ajalugu

      „Nakkushaigus on inimorganismiga kontaktis olevate, paljunevate ja funktsionaalseid häireid põhjustavate mikroorganismide poolt tekitatud haigus. Haigus on immuunsüsteemi ja võõrorganismi vaheliste keeruliste koostoimete tulemus. Nakkushaigusi põhjustavad pisikud võivad pärineda erinevatest kategooriatest ja põhiliselt on tegemist viiruste, bakterite või seentega.“ See määratlus pole meie koostatud, vaid pärineb Itaalia Riiklikust Epideemiate ning Tervise Järelevalve ja Edendamise Keskusest8.

      Nakkushaiguse määratluse saanud haiguse oluliseks tunnuseks on nii isas- kui ka emasindiviidide haigestumine ja haiguse levik üha kiirenevas tempos.

      Kõikidel nakkushaigustel on võnkuv epideemiakõver, mis tähendab, et nende võime tabada kindlat populatsiooni ja sellest võib-olla teatud osa ära tappa on võrdlemisi muutlik. Epideemia on periood, mil konkreetne haigestumiskõver on järsu tõusuga, haiguse levik on eriti kiire. Iseloomulikuks näiteks on katk: rottide poolt levitatud ja tüüpiliselt väga halbade hügieenioludega seostuv haigus. Katk esines juba antiikajal ja kohutavad epideemia-aastad vaheldusid haiguse vaibumise perioodidega. Mõnikord tulevad mängu olukorrad, mis näiliselt ei tohiks võimalikku epideemiat mõjutada, kuid teevad seda siiski, ja vastupidi. Pärast 1666. aasta suurt Londoni tulekahju asendati väga paljud puust hooned kivimajadega. Niisugune olukord sundis rotte oma peidupaikadest lahkuma ja niiviisi levis see haigus taas. Sama toimus 1743. aastal Messinas. Teine oluline tegur oli rändroti (Rattus norvegicus) osakaalu suurenemine võrreldes kodurottidega (Rattus rattus), sest esimene on katkupisikut levitava kirbu kandja.

      Väga paljud nakkushaigused on seotud hügieenitingimustega – alates lastehalvatusest kuni teetanuseni.

      Nagu eelnevas katkunäites mainitud, sõltuvad paljud haigused inimeste elutingimustest ja eriti hügieenist.

      Epidemioloogiakeskus juhib sellele pidevalt tähelepanu, sest näiteks lastehalvatus võib edasi kanduda oraal-fekaalse nakkusena9

      1

      Toksiinid – mikroobide, taimede või loomade poolt toodetud ja teistele elusolenditele kahjulikud keemilised ained.

      2

      Valgud – organismis loendamatuid funktsioone täitvad erineva pikkusega aminohapete ahelad.

      3

      Alessandro Manzoni (1785–1873) – üks kuulsamaid Itaalia kirjanikke. Romaan „Kihlatud“ (orig I promessi sposi) ilmus aastail 1825–1827.

      4

      Wan Quan (1495–1585) – Mingi dünastia aegne lastearst.

      5

      F. Fenner, D. A. Henderson, I. B. Arita, Z. Jesek, I. D. Ladnyi, Smallpox and its eradication, History of International Public Health, WHO 1988, nr 6.

      6

      Raportit ei saa elektrooniliselt lugeda, aga selle võib soetada Maailma Terviseorganisatsiooni kaudu. Lühikokkuvõtte leiab Bernard Guennebaud’ blogist:

1

Toksiinid – mikroobide, taimede või loomade poolt toodetud ja teistele elusolenditele kahjulikud keemilised ained.

2

Valgud – organismis loendamatuid funktsioone täitvad erineva pikkusega aminohapete ahelad.

3

Alessandro Manzoni (1785–1873) – üks kuulsamaid Itaalia kirjanikke. Romaan „Kihlatud“ (orig I promessi sposi) ilmus aastail 1825–1827.

4

Wan Quan (1495–1585) – Mingi dünastia aegne lastearst.

5

F. Fenner, D. A. Henderson, I. B. Arita, Z. Jesek, I. D. Ladnyi, Smallpox and its eradication, History of International Public Health, WHO 1988, nr 6.

6

Raportit ei saa elektrooniliselt lugeda, aga selle võib soetada Maailma Terviseorganisatsiooni kaudu. Lühikokkuvõtte leiab Bernard Guennebaud’ blogist: http://p4.storage.canalblog.com/44/69/310209/46341859.pdf

7

Allikas: vt eelmine märkus.

8

www.epicentro.iss.it/temi/infettive/infettive.asp

9

www.epicentro.iss.it/problemi/polio/polio.asp

7

Allikas: vt eelmine märkus.

8

www.epicentro.iss.it/temi/infettive/infettive.asp

9

www.epicentro.iss.it/problemi/polio/polio.asp