Lahkumishetk. Laurie Breton

päevaks Tampasse?”

      „Kolm päeva, neli ööd. Nad käivad seal pidevalt. Neil on seal korter ranna lähedal. Ruumi on piisavalt. Mul oleks oma tuba. See on tõeliselt lahe, ema. Päike, liiv, tuules kõikuvad palmipuud.”

      Seks, mõtles Mia, aga ei öelnud midagi. Kas Olsonid jälgivad noori piisavalt? Kas see takistab Kevinit Michelle’i tuppa hiilimast, kui teised juba magavad? Ta teadis, et noorte suhe oli tõsine ja ta oli pojale juba mõni aeg tagasi turvaseksist rääkinud. Mia ei teadnud, kas nende suhe oli juba sinnamaale jõudnud, aga see pidi lähiajal juhtuma. Kõik, kes neid kahte koos nägid, said sellest aru. Mia kartis kõige rohkem, et Michelle jääb rasedaks ja mõlema noore elu on rikutud. Kas ta võib oma poega usaldada?

      Mia hingas sügavalt sisse. „Kes su lennukipileti kinni maksab?”

      Tegelikult ei tahtnud ta seda küsida ja nad mõlemad teadsid seda. Aga kuna ta pakkus võimalust, haaras Kevin sellest kohe kinni. „Ära muretse, ema, ma juba ütlesin neile, et maksan ise. Teadsin, et sa ei taha, et nemad minu peale kulutaksid. Praegusel ajal on Florida piletid üsna odavad, kui need Internetist osta. Mul on see raha olemas. Ja ma rääkisin juba Dennyga. Ta lubas mul töölt ära olla. Ja õpetajad annavad kodused ülesanded varem kätte, et ma millestki olulisest ilma ei jääks.”

      Poiss oli nutikas. Tagala oli kindlustatud. „Ma pean mõtlema,” lausus Mia. „Millal sa vastust tahad?”

      „Homme. Proua Olson peab teadma, mitu piletit osta.”

      „Ma ütlen sulle hommikul. Nüüd lähen ma kuuma vanni.”

      Mia pööras ringi, aga poja hääl peatas ta. „Ema?”

      Mia pöördus tagasi ja ootas. „Ma tean, mille pärast sa muretsed,” ütles Kevin talle otsa vaadates. „Me oleme Michelle’iga seitsmeteistkümneaastased. Me oleme mõistlikud ja ettevaatlikud.” Poiss punastas, aga jätkas vapralt: „Me peame teineteisest lugu ega riski. Teame, mis meil on kaotada. Nii et ära muretse. Me teame, mida teeme ja käitume nagu vastutustundlikud täiskasvanud.”