Juhatuse liikme vastutus. Karin Madisson

Juhatuse liikme vastutus

      Eessõna

      „Ilma riskideta äri ei tee, kuid riske tuleb analüüsida ja juhtida. Riske on võetud.“ Selliselt kommenteeris oma eelnevate aastate tegemisi ja 2013. aasta äriplaani Tiit Vähi.1 Juhatuse liikme vastutuse kohaldamine ja tõlgendamine ei tohi viia olukorrani, kus juhatuse liikmed ei julge võtta äririske. Juhatuse liikmete töö peab garanteerima äriühingu jätkusuutlikkuse ja kasumi maksimeerimise, mis ei ole võimalik riske võtmata. Juhatuse liikmetel tuleb vastu võtta otsuseid, mille tagajärjed ei ole ka kõige korralikuma ja läbimõelduma planeerimise juures ennustatavad. Riskantsed otsused võivad tuua äriühingule nii kasu kui ka kahju. Samas tuleb tagada, et äriühing, selle osanikud või aktsionärid ning võlausaldajad oleksid kaitstud juhatuse liikmete kuritarvituste ning põhjendamatu riskivõtmise eest ning et äririski võtmise sildi taha ei saaks pugeda pettuse või lauslolluse korral. Tagamaks juhatuse liikmetele võimalikult suure mänguruumi otsuste tegemisel, ilma et need ohustaks äriühingut või teisi äriühinguga seotud isikuid (aktsionärid, võlausaldajad), tuleb igas riigis kokku leppida reeglid, et juhatuse liikmed teaksid, mida neilt oodatakse ning kui vabad on nende käed tegutsemiseks. Olukord on võrreldav lauamänguga, kus kõikidel osalejatel on oma roll ja eesmärk, ent mängu reeglid on kõikidele osalejatele ühised.

      Selles raamatus2 tutvustame lugejale juhatuse liikmete mängureegleid äriühingu juhtimisel. Tähelepanu pööratakse iga mängija – äriühingu, aktsionäri, võlausaldaja – huvidele seoses juhatuse liikme tegevusega. Raamatus selgitatakse juhatuse liikmega sõlmitava lepingu tagamaid, sellest tulenevaid kohustusi ja vastutust äriühingu ees. Autorid annavad praktilisi näpunäiteid kokkulepete kohta, mis peaksid juhatuse liikme lepingus kajastuma. Käsitletakse juhatuse liikmete seadusest tulenevaid kohustusi äriühingu juhtimisel ja selgitatakse nende reeglite sisu, toetudes kohtupraktikale Eestis ja mujal. Tähelepanu pööratakse peale äriseadustikust tulenevate nõuete ka kohustustele, mis seonduvad näiteks konkurentsiõiguse, intellektuaalse omandiga, reguleeritud turul tegutsevate ettevõtjatega, maksuõigusega jne.

      Juhatuse liikme kohustustega seoses on vajalik selgitada ka juhatuse liikme vastutuse sõlmküsimusi. Juhatuse liikme vastutus äriühingule tekitatud kahju eest võib kõne alla tulla nii lepingulisel kui ka lepinguvälisel alusel. Kelle ees, mis alusel ja kuidas juhatuse liige vastutab, on küsimused, millele püüame anda vastuseid lihtsalt ja arusaadavalt, viidates võimalusel kohtupraktikale ja tuues praktilisi näiteid. Lisaks käsitleme juhatuse liikme vastutuse vähendamise võimalusi, mis aitavad maandada äriühingu juhtimisega seonduvaid riske.

      Nii nagu lauamängus ei sallita pettureid, ei ole ka äriühingu juhtimisel seaduse või tavaga vastuolus olev tegutsemine aktsepteeritav. Juhatuse liikme tekitatud kahju korvamiseks võib olla vajalik alustada kohtuvaidlust, mis nõuab eelnevat põhjalikku kaalutlemist, alternatiivide otsimist, ettevalmistust tõendamisküsimustes jm. Anname ülevaate kohtuvaidluse pidamise kõige olulisematest aspektidest, millega iga potentsiaalne vaidluse osaline peaks enne kohtusse pöördumist arvestama.

      Suurem osa raamatust on pühendatud juhatuse liikme kohustustele ja tsiviilõiguslikule vastutusele, raamatu viimastes peatükkides leiate infot ka juhatuse liikme haldus- ja kriminaalõigusliku vastutuse kohta. Kokkupuude konkurentsi- ja maksuõiguse valdkondadega on ettevõtluses vältimatu ja eelteadmised on siin hädavajalikud.

      Kui lauamängu reeglid on kõikidele osalistele üheselt mõistetavad, saavad mängijad keskenduda vaidlemise asemel mängu ilule. Sama kehtib äriühingu juhtimise kohta. Mõistes juhatuse liikme kohustuste ja vastutusega seonduvaid aspekte, on võimalik ennetada probleeme ja konfliktide lahendamise asemel keskenduda äriühingu arengule ja koostöösuhete edendamisele.

      Mänguhasarti, tarku ja õigeid otsuseid ning huvitavat lugemist!

      Advokaadibüroo SORAINEN nimel äriõiguse töörühma eest vastutav partner Karin Madisson.

      1. Juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga

      Karin Madisson, Katrin Altmets

      1.1. Juhatuse liikme valimine

      Kuigi äriühingute aktsionärid on majanduslikult äriühinguga seotud, on sageli ebapraktiline, et needsamad isikud juhivad äriühingut selle igapäevategevuses. Seepärast peetaksegi tähtsaks, et juhtimine oleks delegeeritud ühele või mitmele inimesele või organile. Koos sellega antakse delegeeritutele õigus võtta vastu igapäevast majandustegevust puudutavaid juhtimisotsuseid ja planeerida äriühingu tegevust kaugemas perspektiivis3. Samas vajab oma investeeringu usaldamine teise isiku kätesse selgeid ja üheselt mõistetavaid reegleid.

      Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)4 § 31 lõike 5 kohaselt peetakse juriidilise isiku organi tegevust juriidilise isiku tegevuseks ning § 34 lõike 1 kohaselt peetakse juriidilise isiku juhatust suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks.

      Osaühingu juhatuse liikmed valitakse osanike poolt (või nõukogu poolt, kui osaühingul on nõukogu). Aktsiaseltsi juhatuse liikmed valib nõukogu. Juhatuse liikmel tekib osanike või nõukogu otsusest, millega ta ametisse määratakse, nn juhatuse liikme ametiseisund. Sellega kaasnevad juhatuse liikmele seadusest tulenevad kohustused ning seda sõltumata ühingu ja juhatuse liikme kokkulepetest.

      Juhatuse liikme peamine kohustus – ka eraldi kirjalikku juhatuse liikme lepingut sõlmimata – on juhtida ühingut ning tegutseda lähtuvalt äriühingu, mitte osanike, aktsionäride, iseenda või muude isikute huvidest.

      Ametiseisundist tulenevalt tekib ka üksjagu seaduses toodud kohustusi (vt täpsemalt ptk 2). Teatud juhtudel on nende kohustuste rikkumise tagajärjeks lisaks tsiviilõiguslikule varalisele vastutusele ka karistusõiguslik vastutus.

      Juhatuse liikme ametiaeg algab otsuse tegemisest ning sellest hetkest on ühingu siseselt juhatuse liikmel volitused olemas. Samas tuleks valimise kohta teha viivitamata kanne ka äriregistrisse, et uute juhatuse liikmete esindusõigus oleks nähtav. Seadusjärgne esindusõigus kolmandate isikute ees tekib alles registrikandest. Endiste juhatuse liikmete volitused lõpevad nende tagasikutsumise otsuse vastuvõtmisest. Sellest hoolimata võib kolmas isik tugineda äriregistri kandele äriseadustiku (ÄS) § 34 alusel, kui ta ei tea ega peagi teadma, et kanne ei ole õige. Osaühingu juhatuse liikme valimise otsuse võib teha kas osanike koosolekul või ka osanike koosolekut kokku kutsumata.

      Osaühingu juhatuse valimise koosolekul peab koosoleku protokollija või juhataja olema osaühingu osanik või juba registrisse kantud juhatuse liige, kelle allkiri tuleb protokollil notariaalselt kinnitada. Koosolekut kokku kutsumata tehtud otsusel peab samuti olema kas juba registrisse kantud juhatuse liikme või osaniku notariaalselt kinnitatud allkiri (ÄS-i5 § 173 lg 4’). Allkirju pole vaja notariaalselt kinnitada, kui uue liikme äriregistrisse kandmise avalduse allkirjastab notaris juba äriregistrisse kantud nn vana liige või osaühingu osanik. Allkirja notariaalse kinnitamise võib asendada digitaalallkirjaga.

      Aktsiaseltsi juhatuse liikmed valib nõukogu. Aktsiaseltsi juhatuse valimisel vormistatavale nõukogu protokollile või hääletusprotokollile antud allkirjad võivad olla lihtkirjalikus vormis – notariaalse kinnitamise nõue siin ei kehti. Uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele (notariaalne või digiallkirjastatud) peab alla kirjutama nõukogu esimees.

      Juhatuse liikmete valimisel on oluline silmas pidada, et mitme kandidaadi puhul loetakse valituks isik, kes sai teistest enam hääli. Riigikohus on lahendis 3-2-1-60-08 märkinud, et kuigi üldjuhul peab koosolekul otsuse vastuvõtmiseks selle poolt antama vähemalt üle poole koosolekul esindatud häältest, on ÄS-i § 174 lõige 3 ja § 299 lõige 2 sellest olulisteks eranditeks.

      Isiku valimisel loetakse koosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Seega ei pea juhatuse liige koosolekul valituks osutumiseks saama vähemalt poolthäälte enamust, vaid piisab, kui ta saab enam hääli teisest samale kohale kandideerinud isikust.

      Seega loetakse juhatuse liikmeks ka isik, kes saab koosolekul näiteks üksnes 20 % esindatud häältest, juhul kui tema vastaskandidaat saab

1

Äripäeva konverents Äriplaan 2013 T. Vähi. „Minu äriplaan ja selle keskkond“. Arvutivõrgus: http://www.seminar.aripaev.ee/images/originalimages/TiitVahi-49e9a.pdfhttp://www.seminar.aripaev.ee/images/originalimages/TiitVahi-49e9a.pdf (09.07.2013).

2

Raamat on koostatud 2013. aasta novembri seisuga.

3

Maitland-Walker, J. „Guide to European Company Laws“. London: Sweet & Maxwell, 1993, lk 110.

4

Tsiviilseadustiku üldosa seadus (. – RT I 2002, 35, 216); RT I, 06.12.2010, 12.

5

Äriseadustik (RT I 2008, 52, 288). – RT I 1995, 26, 355; RT I, 18.12.2012, 8.