Eelista töölepingut. Kaia Alev

>Eelista töölepingut

      MILLINE LEPING TÖÖ TEGEMISEKS SÕLMIDA?

      Kui eesmärk on reguleerida konkreetse ülesande täitmist (nt kohtus esindamist, loengu pidamist), siis sõlmitakse käsundusleping.

      Kui on vaja reguleerida konkreetse tulemuse saavutamist konkreetseks kuupäevaks, siis sobib töövõtuleping (nt ukse paigaldamise ja parketi ladumise puhul).

      Kui aga tahetakse reguleerida tulemuse saavutamise protsessi ja soovitakse tegevust juhtida, tuleb sõlmida tööleping.

      Tööleping ja võlaõiguslik leping

      Eestis reguleerib kõiki lepingulisi suhteid raamseadusena võlaõigusseadus.

      Töölepingulisi suhteid reguleerib eriseadusena töölepingu seadus, kuid lisaks kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosa ja käsunduslepingu kohta sätestatut. Tööleping on võlaõiguslik leping, kuid iga võlaõiguslik leping pole alati tööleping. See, kas tegu on töölepingu või mõne muu lepinguga (nt töövõtulepingu, käsunduslepingu, agendilepingu vms-ga), tuleneb poolte tahtest ja lepingulise suhte olemusest.

      Poolte vahel sõlmitud lepingust peab nähtuma poolte tegelik tahe – see, milles mõlemad läbirääkimisi pidades kokkuleppele jõudsid. Üksnes kirjaliku lepingu pealkiri ja vahel isegi sisu ei määra kokkuleppe tegelikku õiguslikku tagajärge. Kui kirjalik leping puudub, on lepinguline suhe ikkagi olemas.

      Töölepingu seadus eeldab, et kui tööd tehakse tasu eest, on tegu töölepinguga. Samas kehtib põhimõte, et kui töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev, siis töölepinguga tegu ei ole.

      Eeltoodu tähendab, et kui poolte vahel tegelikult kokku lepitud töötingimuste järgi allub töötaja tööandja juhtimisele ja kontrollile, on tegu töölepinguga. Seevastu töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

      Töölepingu seadus

      Kõik Eesti Vabariigis vastu võetud seadused ja muud õigusaktid leiab internetilehelt www.riigiteataja.ee.

      Tööleping annab töötajale teistest võlaõiguslikest lepingutest suuremad õigused ja parema kaitse. Need kohalduvad vaikimisi üksnes töölepingu korral ja pole seadusega teiste võlaõiguslike lepingute juures nõutavad, vaid üksnes kokkulepitavad.

      Tööta töölepinguga!

      Tööleping

      • Üldjuhul tähtajatu.

      • Töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile.

      • Töötasul on alammäär.

      • Palgapäev on iga kuu.

      • Töökeskkonna eest vastutab tööandja.

      • Õigus puhkusele ja puhkusetasule.

      • Suuremad sotsiaalsed tagatised.

      Töövõtuleping

      • Üldjuhul tähtajaline.

      • Töövõtja on vaba tööaja ja – koha valikul.

      • Tasu alammäär puudub.

      • Tasu saab tellimuse täitmisel.

      • Töötingimuste eest vastutab töövõtja.

      • Puhkust ette nähtud pole.

      • Ravikindlustus juhul, kui teenustasu või tasude pealt makstakse sotsiaalmaksu ühes kuus kokku vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses.

      MIKS ON TÖÖTAJALE KASULIK SÕLMIDA TÖÖLEPING?

      Töötaja õigused töölepingu korral

      Kokkulepitud töötasu vähemalt üks kord kuus.

      Töötasu ei või olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Alates 1. jaanuarist 2016 kehtib töötasu alammäär 2,54 eurot tunnis või 430 eurot kuus täistööaja korral (alates 2017. aastast 2,78 eurot tunnis ja 470 eurot kuus). Praegu kehtiva alammäära leiab Riigi Teataja veebiaadressilt www.riigiteataja.ee. Töötasust peetakse kinni ning arvestatakse maha maksud ja maksed.