Kodaniku käsiraamat. Mart Jagomägi

le>

      Saateks

      Käesolev “Kodaniku käsiraamat” on uus, viies väljaanne 2004. aastal esmakordselt ilmunud raamatust. Käsiraamatut on parandatud vastavalt muutunud seadustele ning täiendatud uute teemadega. See on mõeldud eelkõige Eestisse elama asunud kolmandate riikide kodakondsusega inimestele, kuid samu teadmisi võivad vajada kõik elanikud.

      “Kodaniku käsiraamat” koondab infot riigi toimimisest ja riigiasutustega suhtlemisest. Käsitletud teemad on koostajate valik nende hulgast, millega igaüks meist kõige sagedamini kokku puutub. Tekstid põhinevad eelmisel käsiraamatul, portaalil www.eesti.ee, seaduste tekstidel ja vastavate asutuste kodulehtedel. Praegune käsiraamat on välja antud teemavihikutena ja tekstid koostatud 2013. aasta juuli seisuga. Kuna seadusi ja asjaajamiste korda aeg-ajalt muudetakse, siis veenduge alati, et teil on tegemist kehtiva versiooniga. Selleks vaadake seaduste tekste elektroonilisest “Riigi Teatajast”. Tõsisemate küsimuste korral pöörduge abi saamiseks spetsialistide poole. Trükises on lisatud viited asutustele ja organisatsioonidele, kust saab täpsemat teavet. Veebiversioon sisaldab linke otse asutuste kodulehtedele, kust võib leida kõige asjakohasemat ja kaasajastatud infot. Elektroonselt on raamat tasuta kättesaadav Migratsiooni ja Integratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed kodulehelt (www.meis.ee).

      “Kodaniku käsiraamatu” valmimist on rahastanud Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) ning see on kättesaadav nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

      Head kasutamist!

Koostajad

      1. Eesti riik ja maa

      ÜLDANDMED

      Riigi nimetus: Eesti Vabariik

      inglise keeles: the Republic of Estonia

      vene keeles: Эстонская Республика

      prantsuse keeles: la République d’Estonie

      Rahvuspüha: 24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev

      Eesti pindala: 45 227 km2

      Püsielanike arv seisuga 31. detsember 2011: 1 294 236 inimest

      (1 286 540 )

      Asustustihedus: 28,6 inimest ruutkilomeetri kohta (Euroopa keskmine ~72 in/km2)

      Riigikeel: eesti keel (sätestatud ). Eesti keel on ka Euroopa Liidu ametlik keel. Igaühel on õigus kasutada eesti keelt suhtlemisel Euroopa Liidu asutustega.

      Pealinn : Tallinn

      Rahaühik: euro, lühend EUR, tähis €

      Eesti kasutab suveaega. See tähendab, et märtsi viimasel pühapäeval kell 3.00 keeratakse kell üks tund edasi. Tagasi talveajale minnakse oktoobri viimasel pühapäeval kell 4.00. Siis keeratakse ajanäitajad tund aega tagasi.

      RIIKLIK SÜMBOOLIKA

      Eesti lipp

      Eesti lipul on kolm võrdset horisontaalset värvilaidu: sinine, must ja valge. Lipu külgede suhe on 7:11. Normaalmõõtmed 105×165 cm. Eesti keeles kasutatakse lipu kohta ka sõna “sinimustvalge”. Sinimustvalge on nii rahvus- kui ka riigilipp ning Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp. Eesti lipu kasutamist reguleerib . (Seaduste tekstid leiab elektroonilisest Riigi Teatajast aadressil .)

      Neid värve on seletatud nii, et sinine sümboliseerib usku eesti rahva tulevikku, must Eesti mullapinda, rahvuslikku musta kuube ja rasket minevikku ning valge väljendab lootust ilusamale tulevikule.

      Vabariigi Presidendi lipp on riigilipp, mille keskel on suur riigivapp. Eesti mereväe lipul on mõlemal küljel väike riigivapp. Erimärgiga Eesti lippu on õigus kasutada kaitseministril, politsei-, tolli- ja postiasutusel. Füüsilise või juriidilise isiku lipp (välja arvatud Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp) ei tohi olla Eesti lipuga äravahetamiseni sarnane.

      Eesti vapp

      Eesti riigivapp esineb kahel kujul: suure ja väikese riigivapina. Riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat lõvi, nägu pööratud vaataja poole. Suurel vapil on kaks kuldset tammeoksa, väike vapp on ilma tammeoksteta. Riigivapi kujutis on kehtestatud

      Eesti hümn

      Eesti Vabariigi riigihümniks on koorilaul ”, mille viisi autor on soome helilooja Fredrik Pacius ja eestikeelsete sõnade autor Johann Voldemar Jannsen. Eesti ja Soome hümni viis on sama. Hümn võeti ametlikult kasutusele pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal. Eesti hümn ei ole seadusega kehtestatud ja selle esitamist ei reguleerita seadusega. Kombeks on hümni esitamisel püsti tõusta ning kaasa laulda.

,

      Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,

      kui kaunis oled sa!

      Ei leia mina iial teal

      see suure, laia ilma peal,

      mis mul nii armas oleks ka,

      kui sa, mu isamaa!

      Sa oled mind ju sünnitand

      ja üles kasvatand;

      sind tänan mina alati

      ja jään sull’ truuiks surmani,

      mul kõige armsam oled sa,

      mu kallis isamaa!

      Su üle Jumal valvaku,

      mu armas isamaa!

      Ta olgu sinu kaitseja

      ja võtku rohkest õnnista,

      mis iial ette võtad sa,

      mu kallis isamaa!

      PÜHAD, TÄHTPÄEVAD JA LIPUPÄEVAD

      Pühad ja tähtpäevad määrab kindlaks

      Rahvuspüha on 24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev

      Riigipühad ja puhkepäevad:

      • 1. jaanuar – uusaasta

      • suur reede

      • ülestõusmispühade 1. püha

      • 1. mai – kevadpüha

      • nelipühade 1. püha

      • 23. juuni – võidupüha

      • 24. juuni – jaanipäev

      • 20. august – taasiseseisvumispäev

      • 24. detsember – jõululaupäev

      • 25. detsember – esimene jõulupüha

      • 26. detsember – teine jõulupüha

      Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra ().

      Riiklikud tähtpäevad :

      • 6. jaanuar – kolmekuningapäev

      • 2.