Igavese elu tõend. Vaimudega suhtlemine kui surmajärgse elu tõend. Mark Anthony

d. Vaimudega suhtlemine kui surmajärgse elu tõend

      Mark Anthony annab

      vaimudega suhtlemisele uue mõtte,

      tuues selle kahekümne esimesse sajandisse.

      Avasta enda jaoks meediumist juristi Mark Anthony valgustavad ja lohutust pakkuvad lood sellest, kuidas ta on aidanud inimestel suhelda vaimumaailma lahkunud lähedastega. “Igavese elu tõendid” pakub võimalust meelt ülendavaks teekonnaks, mis hajutab vaimudega suhtlemist saatva hirmu ja ebausu ning esitab surmajärgse elu kohta põhjapanevaid küsimusi. Raamatus käsitletakse ka selliseid valusaid probleeme, nagu kuritegevus, mõrv, enesetapp ja õnnetustes ellujäänute süütunne.

      See teedrajav raamat ehitab silla üle spirituaalsuse ja teadusmaailma lahutava kuristiku ning toob vaimudega suhtlemise nüüdisaega, kinnitades taas kord, et Jumal ja taevariik on olemas, et vaim on surematu, et kord ootab meid taaskohtumine siitilmast lahkunud lähedastega.

      “Igavese elu tõendid” tutvustab uusi vaimudega suhtlemist selgitavaid mõisteid ja käsitusi, mis põhinevad teadusel, teoreetilisel füüsikal, füsioloogial, teoloogial ja elulistel tõenditel.

      “Igavese elu tõendid” on terane pilguheit elule pärast surma, mis hõlmab nii karmaseadust ja reinkarnatsiooni kui ka oma seesmise valguse avastamist ja omaksvõttu.

      Mark Anthony , the Psychic Lawyer^®, on ülemaailmselt tuntud neljanda põlve selgeltnägija ja meedium, kes on keskendunud vaimudega suhtlemisele. Ta on Oxfordi haridusega advokaat ja sertifitseeritud meedium, kes omab litsentsi juriidiliste teenuste osutamiseks Florida osariigis ja Washingtonis ning on teinud koostööd Ameerika Ühendriikide ülemkohtuga. Ta on õppinud meediumlust mainekas Arthur Findlay Ülemeeleliste Teaduste Edendamise kolled ž is (Arthur Findlay College for the Advancement of Psychic Science).

      Mark on esinenud mitme riigi raadio- ja telesaadetes selgeltnägijast meediumi, keerukate mõrvajuhtumite juriidilise analüütiku ja paranormaalsete nähtuste eksperdina. Ta on sagedane külaline ABC, CBS, NBC, FOX Televisioni, Coast to Coast AM, Darkness Radio, Fox News Talki, CBS Radio, ABC Radio ja Sirius XM Radio eetris.

      Mark Anthony on oodatud kõneleja kokkutulekutel, leinajate tugirühmades, varjupaikades, konverentsidel, messidel, vaimsetes organisatsioonides, nagu Edgar Cayce’i Uuringute ja Valgustumise Ühing (Edgar Cayce Association for Research and Enlightenment), ja ülikoolides, sh Harvardi, Browni ja Yale’i ülikoolis.

      Kui soovite Mark Anthony kohta rohkem teada saada, külastage palun veebilehte www.EvidenceOfEternity.com.

      Pühendan selle raamatu oma isale Earlile,

      kõige vapramale mehele, keda olen tundnud.

      Ta teenis oma riiki nii sõja kui ka rahu ajal,

      avardades kosmoseuuringute kaudu meie teadmisi

      ja ettekujutust maailmaruumist.

      Pühendan selle raamatu ka tema relvavendadele

      ja kõikidele Ameerika Ühendriikide

      kaitsejõudude vapratele meestele ja naistele,

      kes kaitsevad meie õigust sõna- ja usuvabadusele.

      Eessõna

      Surmalähedaste kogemuste (SLK) uurijana ei tahtnud ma meediumitega suuremat tegemist teha, eriti oma karjääri algul.

      Minu surmalähedaste kogemuste uuringud ja huvi UFO-kontaktide vastu olid ühe akadeemilise taustaga inimese jaoks niigi piisavalt veidrad. Pealegi ei olnud ma huvitatud surmajärgse elu tõestamisest ega mõne hea juhtumi leidmisest, mis kinnitaks teadvuse säilimist pärast füüsilist surma. Mind oli alati rohkem huvitanud see, mida me surmalähedastest kogemustest õppida võime, ning oma üliõpilastel ja lugejatel lasksin ise järeldusi teha – selliseid, nagu nemad soovisid.

      Teadlase jaoks oleksid meediumidega rääkimine ja arutlused hauatagusest elust tähendanud akadeemiliste ringkondade hukkamõistu – see teema on kõmulehtedele, mitte auväärsetele auditooriumidele. Ent veetnud aastaid teisenenud teadvusseisundeid ja surmalähedasi kogemusi uurides, õppisin ka paljut meediumide kohta. Ma ei kahtle, et mõned neist suudavad tõepoolest surnutelt sõnumeid vahendada ja teavad neilt abi otsima tulnud inimeste kohta asju, mida tavavahendite abil pole võimalik teada saada. Loomulikult olen ma palju lugenud ka kunagiste kuulsate meediumide Leonora Piperi, Gladys Osborne Leonardi ja paljude teiste kohta. Siiski ei mõelnud ma kunagi sellele, et ise mõne meediumi teeneid kasutada, kuni minuga juhtus midagi väga veidrat, mida ma ei saanud ignoreerida.

      See lugu oli seotud minu isaga. Olin väike laps, kui mu isa 1940. aastate algul sõtta läks. Kuigi ta elas sõja üle, leidus mitmeid põhjuseid, miks ta enam koju tagasi ei tulnud. Ta suri noorena – neljakümne ühe aastasena –, kui töötas New Yorgis kunstnikuna. Noore mehena hakkasin palju oma isale mõtlema ja tajusin tema kohalolu – justkui minu elu suunava mõjutajana. Minu kui teadlase esimeseks reaktsiooniks oli see tajumus kahtluse alla seada, kuid mingil tasandil ma teadsin, et side isaga on reaalne – nii otsustasin ma isaga seotud mälestustest ja tema mõjust oma elule pärast tema surma kirjutada raamatu, millele panin pealkirjaks “Minu isa, kord lahkunud” (“My Father, Once Removed”).

      Kahe aasta eest hakkasid mitmed minu sõbrad, kes samuti ühel või teisel viisil surmalähedaste kogemuste uurimisega tegelevad, minuga üksteise järel ühendust võtma, ning kõigil neil oli olnud fantastilisi kogemusi meediumidega (mitte ühe ja sama meediumiga, ärge arvake!) ning kõik nad küsisid minult, kas ma ei tahaks ka mõnel seansil osaleda. Sõbrad õhutasid mind seda tegema. Mina muidugi vaidlesin vastu ja püüdsin jutuajamise teistele teemadele juhtida, aga surve kestis!

      Pärast neljandat veenmiskatset ma alistusin ja leppisin kokku kohtumise meediumiga, keda üks sõber oli soovitanud. Hiljem kirjutasin sellest kohtumisest artikli, mis kandis humoorikat pealkirja “Kuum meedium”, ning lisasin selle oma isast kirjutatud teose täiendatud ja parandatud versiooni viimaseks peatükiks.

      Ma säästan teid üksikasjadest, kuid seanss ise kinnitas sisuliselt kõike, mida ma olin oma isa elu kohta teada saanud või arvanud; meedium ei oleks tavalisel viisil seda kuidagi aimata võinud. Ja mitte ainult seda … meedium rõhutas, et mu isa armastas ja armastab mind väga – olin seda varem kuulnud oma poolõelt ning järeldanud ka isa surmajärgsest rollist oma elus; tema mõjust, mida olin nii kaua tundnud. Veel enam – meedium rääkis mulle väga täpselt mõningatest segastest asjaoludest minu perekonna ajaloos, mis lõid mu täiesti pahviks. Üks asi on lugeda spiritistlike seansside kohta raamatutest, hoopis teine aga see, kui kõik juhtub sinuga päriselt!

      Igal juhul sai mulle selgeks, et teadus ja meediumlus ei välista tingimata üksteist, eriti kui meedium keskendub faktidele, mida saab objektiivselt tõendada. See on põhjus, miks ma leidsin, et Mark Anthony tähelepanekud teispoolsuse kohta on väga õpetlikud. Tema tähelepanekud põhinesid loogilisel teaduslikul lähenemisel, mis toetub tõenditele, mitte oletustele ega rutakatele järeldustele. See on üks raamatu “Igavese elu tõendid” muljetavaldavamaid tahke. Mark on hoolitsenud selle eest, et näidata, miks on tähtis vaimude ehk tavaolukorras nähtamatute olendite maailma avastamisel vältida negatiivsust ja hirmu. Loomulikult tekitab tundmatus sageli hirmu, nagu ka ööpimedus, kuid tema tunnistused kontaktidest vaimumaailmaga on selles suhtes väga kõnekad ning omal kombel köitvad ja põnevad.

      Mark läheneb vaimudega suhtlemisele terviklikult ja asjatundlikult. Vaatamata oma rangele töössesuhtumisele (töösse, kuna ta suhtleb vaimudega ka publiku ees), ei ole advokaat, kes kõneleb surnutega, kaitstud naeruvääristamise eest. Ometi, kui mõtlen tema huumorimeelele, põhjalikkusele ja ennekõike usule Jumalasse, näib mulle, et hoopis tema on see, kes viimasena naerab! Räägides endast: ka minul on olnud tõeliste skeptikutega mitmeid kasulikke ja virgutavaid kohtumisi ning ma leian, et need “tõepaljastajad”, kes on ennast skeptikuteks maskeerinud ja end oma ideoloogia seinte vahele vangistanud, võivad olla väga tüütud, seega hoian nendega parajat pikivahet.

      Mark ja surmalähedaste kogemuste uurijad on teinud palju kattuvaid või sarnaseid avastusi. Üks “Igavese elu tõendite” köitvaid jooni on see, et ta jätkab teispoolsuse teemaga sealt, kus surmalähedaste kogemuste jäljed tagasi pööravad, kuid need kaks valdkonda sobivad kokku nagu sukk ja saabas. Ilmselt veelgi olulisem on see, et vaimsed mõjud ja mõjutused, mille keskel elatakse siin maailmas (väärtushinnangute mõttes)