Kahe ilma vahel. Jüri Vilms

millal seltsi asi arutusele tuleb, antakse huvitatud isikutele teada: kas asutajatele või juhatusele. Istumisele ilmunud huvitatud isikud võivad suusõnalist seletust anda. Nende ilmumatajäämine aga ei jäta asja arutamist mitte seisma.

      Kubermangu seltsiasjade komisjoni otsuse peale võivad huvitatud isikud kahe nädala jooksul kaebust tõsta. Tähtaega arvatakse komisjoni otsuse teada-andmise päevast. Kaebus kirjutatakse Valitseva Senati Esimese Departemangu nime peale ja antakse komisjonisse ära. Kuberner saadab nad ühes komisjoni seletusega Senatisse. Senat on viimane instants ja tema otsuse peale ei saa enam edasi kaevata.

      Nii on lühidas kokkuvõttes Seltside-seadus, mis meil 1906. a. 4. märtsi Ajutiste Määruste nime all maksmas on. Aga nagu palju teisi ajutisi määrusi, nii kipuvad ka käesolevad määrused oma puudustega jäädavaks seaduseks saama.

      Mis liitudesse (seltside ühendusesse) puutub, siis peab neil tingimata põhjuskiri olema.

      Sisemiste asjade ministril on õigus liitusid ja osakondadega seltsisid igal ajal kinni panna, kui ta nende tegevust seltskondlikule rahule või julgeolekule kahjulikuks arvab. Seaduses on ka ära nähtud, mispärast kubermangu seltsiasjade komisjon seltsid kinnitamata võib jätta.

      Seltside-seaduse järele on niisugused seltsid keelatud: 1) mille eesmärgid seltskondliku kõlbluse vastu käivad, mis Kriminaalseaduse poolt keelatud või mis seltskondlikku rahu ehk julgeolekut ähvardavad, 2) poliitilised seltsid, mille juhatus väljamaal viibib. Need on vormilikkude põhjuste kõrval põhjused, mille pärast seltsisid kinnitamata võib jätta.

      Seltsiasjade komisjon peab oma otsust selles asjas, miks ta seltsi registreerimata on jätnud, täpipealselt põhjendama.

      Kesk- ja alama kooli õpilased ei või seltsi asutada ega nendes ka tegevad olla. Üliõpilased võivad väljaspool endi õppeasutust oma õppeasutuse põhjuskirja põhjal seltsisid asutada või nendest osa võtta. Isikutele, kes valitsuse asutustes, kroonu- ja eraraudteedel või üleüldisel tarvitusel olevates telefoni-ettevõtetes teenivad, olgugi vaba lepingu alusel (по вольному найму), võib nende ülemus ära keelata seltsidest osa võtta, mis ametnikkude keskel ei ole asutatud. Need teenijad ja ametnikud võivad aga eneste keskel oma ülemuse loaga seltsisid asutada, mis ametikohustele vastu ei käi ja poliitilisi sihtisid taga ei aja, aga oma majanduslikku või vaimset tasapinda tõsta tahavad. Liitudeks ei või niisugused seltsid mitte kokku heita.

      Kõigile sõjaväes teenijatele ja sõjaministeeriumi ametnikkudele, ka vaba lepingu põhjal teenijatele, on keelatud seltsidesse astuda, mis poliitilist iseloomu kannavad. Niisamuti on neil keelatud koosolekutest, mis poliitilisi küsimusi arutavad, kui ka manifestatsioonidest osa võtta.

      Nagu juba omal ajal "Õiguses ja Kohuses" seletatud, käivad koosolekud, mis seltsid toime panevad, üleüldise Koosolekuteseaduse alla. Seltside eneste liikmete koosolekud loetakse kinnisteks koosolekuteks ja neist ei tarvitse seaduse järele kellelegi teada anda. Kubernerid aga on selles asjas sunduslikud määrused välja andnud. Neist tunnen Eestimaa kuberneri omasid, kuna Liivimaa kohta käivaid mul käepärast ei ole. Eestimaa kuberneri kohustavate määruste järele tuleb seltsi koosolekutest teada anda. Maal tuleb ka seltsi eestseisuse koosolekutest teatada.

      LEPINGU-ÜHISUSED

      Meil asutatakse viimasel ajal palju ühisusi ja seltsisid. Arvamine on peaaegu üleüldine, et kogunemise-võimalused ametikohtadest olenevad. Käesoleva kirjatüki otstarve on näidata, et ka teistsuguseid ühinemisevõimalusi olemas on, niisuguseid, mille asutamise puhuks kelleltki vaja ei ole luba nõutada ja mille piirid seadus kindlaks on määranud. Niisuguse ühinemisevõimaluse annavad meile Balti Era-õiguse paragrahvid 4266 kuni 4334.

      Nagu meie oma Era-õiguse järele kauba-, kingituse-, teenistuselepinguid jne. võime teha, niisamuti võime meie ka oma Era-õiguse eelpool-tähendatud paragrahvide põhjal lepingu teha, mille järele ühisus asutatakse.

      Meie Era-õiguse 4266. paragrahv määrab lepingu-ühisuse mõiste umbes järgmiselt ära: lepingu-ühisuse asutamisega kohustavad ennast kaks ehk mõnikond isikut (lepinguühisuslasi) oma osamaksudega mõne lubatud sihi kättepüüdmist ja enestevahelise varanduse koonduse asutamist toetama. Teised ühisused asutatakse ametikohtade teades ehk koguni nende loaga, käesolev ühisus aga lepingu teel ja sellepärast kutsume teda lepingu-ühisuseks. Neid, kes selle lepingu tegemise läbi ühisuse asutamisest osa võtavad, kutsume lepingu-ühisuslasteks.

      1

      seltskond– siin ja edaspidi kasutatud tähenduses 'ühiskond' (Toim.)

      2

      Eeltööde komisjoni, kelle hooleks seaduseprojekti väljatöötamise ja tarviliste allkirjade kogumine jäeti, valiti koosolejate seltside tegelaste poolt 7 liiget: Eesti Aleksandri kuratooriumi esimees adv. Jaakson Riiast, cand. J. Tõnisson, adv. J. Vilms Tallinnast, koolidirektor P. Põld ja adv. K. Parts Tartust, cand. K. Päts ja adv. Jürine Tallinnast. Kui nendest komisjoniliikmetest mõni seda tööd oma peale ei taha võtta, võib komisjon ise uusi liikmeid juurde valida. Komisjoni kutsub kokku cand. J. Tõnisson. – "Päevaleht" nr. 29, 4. II 1913, lk. 2.

      3

      [=Osaühisuse "Ühiselu" ajalehtede uus peatoimetaja=] Osaühisuse "Ühiselu" juhatuse ja nõukogu poolt on selle ühisuse ajalehtede peatoimetajaks tuntud vanem Eesti ajakirjanik [K. Päts] valitud, kes selle ameti vastu on võtnud ja oktoobrikuu esimestel päevadel ühisuse lehtede juhatuse oma hooleks võtab.

      K. Päts, kes omal ajal "Teataja" asutamisega niihästi Eesti ajakirjandusse kui ka Tallinna seltskondlisse elusse niipalju värskust tõi, on viimaste aastate jooksul niihästi väljamaal kui Venemaal seltskondlist elu tähele pannud ja tundma õppinud. Ajakirjanduslisest tegevusest ei ole uus peatoimetaja selle aja jooksul ka mitte eemal seisnud, kuna ta üksvahe "Peterburi Teataja" toimetamisest osa võttis ja praegu kõigile suurematele Eesti lehtedele ja mitmele tähtsamale Vene lehele kaastööd tegi.

      Peale selle on K. Päts viimaste aastate jooksul palju tähtsaid seltskondlisi küsimusi käsitavaid kirjatöösid Eesti keelde toimetanud, millest mitmed trükid ilmunud, muist aga veel käsikirjades on.

      Ilmunud töödest võiks nimetada: Prof. Lieberi "Rahvavabadus ja omavalitsus", Damaschke "Kogukondlise omavalitsuse ülesanded," Julianuse "Vabameelsus uuenduste teel" ja Dieseli "Solidarismus".

      Veel on K. Päts riigivolikogu Eesti saadikute kaudu meie maa kohta puutuvate seaduste väljatöötamisest osa võtnud ja mitmed seaduse-eelnõud välja töötanud, mis osalt seaduseandlistes kogudes juba kinnitatud, osalt seal alles arutusel, muist aga veel sisse andmata on. Neist töödest oleks nimetada: Baltimaa linnade vabastamine vangimajade ülevalpidamise kuludest, vannutatud advokaatide asjaajamise kitsenduste ärakaotamine, Baltimaade kohta puutuvad parandused veelaskmise ja kraavide läbikaevamise seaduses, mis kõik juba seaduseandlistes kogudes kinnitatud ja seaduseks saanud on.

      Riigivolikogusse sisse antud ja seal arutust ootavad: seaduse eelnõu