Tankad. Jaapani luulet Uku Masingu tõlkes. Коллектив авторов

Jaapani luulet Uku Masingu tõlke

      Keiser Juntoku-in

      Enam kui mõtlen

      sajakivise lossi

      vanul palkidel

      igatsusrohu lehti,

      leinan möödunud aega.

      Keiser Go Toba-no-in

      On halatavaid,

      teisi, keda vihata

      minul rõõmutul

      maailma pärast nukral

      muredega täidetul.

      Junii Ietaka Fujiwara no Ietaka, Karyû

      Nõnda jahedalt

      Nara ojal vuhiseb

      juba õhtutuul,

      preestrite loputused

      ainult suvest räägivad.

      Sadaie Teikakyô Fujiwara no Sadaie

      Et ta ei tule,

      nagu õhtuvaikuses

      Matsuho rannal

      põleb soolaks vetikaid

      nõnda lembes minagi.

      Fujiwara no Kintsune

      See pole lumi

      aias, kus rajuiiling

      narmastab õisi,

      mina ise just olen

      see, kes närtsib ja langeb.

      Jien

      Kuigi vääritu,

      hädalise maailma

      rahvast avitan

      Tatsusoma nõlvakul

      käised määrdund tindiga.

      Fujiwara no Masatsune

      Suure Yoshino

      mägedelt sügistuul,

      öö on hiline,

      vanas külas viluneb

      rõivavirutajaile.

      Minamoto no Sanetomo

      Selles maailmas

      kui kõik püsiks nii kaunis!

      Veetakse vene

      köiega ja sõuavad

      naised joomede üle.

      Sanuki

      Minu varrukad

      kalju on avamerel

      mõõnaski laineis,

      inimeste tajumata

      ega kuiva hetkekski.

      Kyôgoku no Yoshitsune

      Rohusirts laulab

      tinevalge härma öös,

      jahedal matil

      rõivad küljele vaibaks

      pean vist üksi magama.

      Impu mon-in Taiyu

      Kui ta neid silmaks!

      Pole ju Ojimagi

      kalureil käised

      alatasa märgudes

      võidunud nii värvituks.

      Printsess Shikiko (Shokushi)

      Helmerong, kuule,

      kui pead katkema, katke,

      muidu, kui kaua

      elama peaksin ma veel

      lõpeb jõud peita lemmet.

      Kwoka mon-in no Betto

      Naniwa lahe

      pilliroo lühikese

      ühe öö pärast,

      kas pean läbima laineid

      hävitades iseend?

      Jakuren Hoshi

      Sügiseõhtu

      uduvihma piiskadest

      alles märgadelt

      podokarpuse okkailt

      udu hajub hõredat.

      Saigyô Hoshi Satô Yoshikiyo

      Kurbi lugusid

      mõtlejat, kas käskinud

      nutta kuupaiste,

      et mu rahutuil palgeil

      aina veereb pisaraid.

      Shunkei (Shunye) Hoshi

      Et ei jõua päev

      muret ära kallama,

      terve öö otsa

      mulle halastamatud

      paistvad seinalõhedki.

      Fujiwara no Kiyosake Ason

      Kui elan kaua,

      küllap päevi praegusi

      taga igatsen;

      aeg, mis valus tundus kord

      kalliks täna muutunud.

      Fujiwara no Toshinari, Shunzei Kyô

      Selles maailmas

      teed välja pole kuskil,

      soovides pääsu,

      mäekuru metsadeski

      kuulen inavat põtru.

      Doin Hoshi Fujiwara no Atsuyori

      Kurvalt ma mõtlen:

      olgugi, et mu elu on

      asi, mis alles,

      ometi mu pisarad

      igatsemist ei talu.

      Fujiwara no Sanesada, Go Tokudaiji

      Pöördunud kaarde,

      kust ma korraga kuulsin

      kukulinnu häält,

      ei näe kedagi enam,

      kuud ainult koiduhahas.

      Horikawa

      Kui saaks kaua nii!

      Ent ei tunne ta südant …

      Mõtted murega

      täna hommikul sassi

      nagu mustad juuksedki.

      Fujiwara no Akesuke

      Kuidas kuuvalgus

      rõõmus pursates läbi

      pilvelõhedest,

      mida taeval avardab

      enesega sügistuul.

      Minamoto no Kanemasa

      Kajakakisa,

      kes Awaji saarele

      lendavad ära, —

      kui mitu korda ärgand

      Suma valvkond öösiti!

      Keiser Sutoku-in

      Koskedes