Ykskõikvus. Peep Ilmet

sel lool on äraytlemata labane

      et loll võib kirikuski peksa saada

      nyyd kõikjal kahtlustest

      et kas ma ikka Täpselt Tean kui Usun Teadvat

      vist elu lõpuni ei vabane.

      Mu Meeles Usk ning Teadmine koos pundarpõimes…

      Ma omaenda Meelest pidin seda Teadma

      nii tihedas et tihti vahet teha täitsa võimatu

      ning mingit selgust sellesse ei too ka

      too mõni jupp säält välja lõigatu

      veel hullem

      kindel Teadmine võib osutuda pelgaks Usuks

      või arglik Usk võib osutuda kindlaks Teadmiseks

      Ju ma siis ikka Tean…

      Ju ma siis ikka Tean

      et oma kestas kulgen

      et Olen kulgenud

      Tean päris kindlasti

      just sama kindlalt-kindlusetult

      kui Mõistetakse sõna Teadma

      või Arvatakse Aimatakse

      või lihtsalt Usutakse Teadvat

      et kyllap kord kõik Teada On.

      Ma võin ju Uskuda…

      Ma võin ju Uskuda

      et ilmaruum on lõputu

      kui vaatan öösel Tähetorkeis taevast

      kui konstrueerin oma silmaläätse

      nii suureks nagu taldrik nagu tiik

      Usk kasvab nõnda mõõtmatult

      et Usun lõpmatustki Teadvat

      ma võin ju Uskuda

      kuid Teada ma ei saa.

      Nii tohutuna Tundub Teadaolev Kõiksus…

      Nii tohutuna Tundub Teadaolev Kõiksus

      nii Kujuteldamatu Kõiksus Tundmatu

      kuid siiski hiigelOlendit võin Kujutleda

      kel keha yheks aatomiks On yks galaktika

      ehk kyll mu Meelde mahub nyydki

      pea saja Linnutee täit välgusähvatusi

      nii pöörane On hiigelOlendina Kujutleda ennast

      võiks pigem aimu saada sellest

      et mida Mõelda võiks Peep kaduvväike

      kes elada võiks juhuslikult

      mu aju yhe aatomi elektronkatte elektronil

      kus aatomtuum ta Päike – elektron ta Maa.

      Peep Ilmet – PI…

      Peep Ilmet – PI

      yks märgistatud aatom

      yksainus tollest seitsmest miljardist

      kes mingit yhtset indleb moodustama

      kuid samas

      ka kaheksa tuule poole heitub hajali

      yks PI – kes seotud

      pere molekulis

      ning arvutumais molekulle ahelais

      veel huilgab VABADUST!

      siis oma kesta peitub

      teeb näo et teisi pole vajagi

      PI-d veidi hõõrudes

      õhk särtsatab elektrist

      mis sähvib välja iga karva otsast

      kas loob see pysiyhendusi

      Meeles – teiste Meelis

      ei seda keegi ette öelda oska.

      Ah – yhtne inimkond…

      ning selle yhisHuvi

      kui rebestuvad juba perekonnad

      kui rebestuste eelsed mõrad võivad välja lyya

      ah – iga inimese Meeles

      ah – iga hetk

      pea pragudesse imbub pettumust kui vett

      mis Teadagi et paisub jäätudes

      nii Ongi ohus juba õhulossid

      mis rääkida siis ehitistest noist

      mis varakambritena õõnestatud kaljukivvi

      või õhku pystitatud päriselt

      suur yhtse inimkonna yhisHuvi õhuloss

      Näib justkui kohe-kohe valmis saavat

      kuid kui ykshaaval inimestelt kysida

      mis On siis nende päris pakiline Huvi

      jääb suurest õhulossist järele vaid Unelm

      maad mööda laotub aga laiali

      nii umbes seitsme miljardi hetkHuvi

      leppimatut vastuoksust

      ma hetkel Soovin – põuajärgne vihm et lakkaks.

      Maa paistab eemalt ysna ymmargune…

      Maa paistab eemalt ysna ymmargune

      no pöörlemisest lopergune veidi

      ka minu pea võib eemalt paista ysna ymmargune

      kui nina pikk ja laperdavad kõrvad ära jätta

      Maa peal ja selle ymber sädeleb nyyd ilmavõrk

      nii kuis mu Meel On sädelemas minu ajukoores

      kui kogu inimkirmetis maapinnal

      Ongi inimkonna keha

      ning ilmavõrgust saanud On ta Meel

      siis minu Meel On sellest ainult yhe ajuraku jagu

      yks seitsmest miljardist

      kui nii siis nii

      kuid rakunagi Unistan

      et kerakaunis keha Oleks minulgi

      ning kõik mu jäsemed

      ka sellised mis seninägematud

      säält välja ilmuksid vaid siis kui väega vaja

      et väega kiirelt läbi õhu liikudes

      mu keha võtaks tilga voolujoonelise kuju

      mis aga vastu maad või myyri plartsatades

      ei muutuks märjaks lärakaks

      vaid kauniks võlukeraks taas ja taas.

      Kui mingil viivul mikrokosmosesse kolib…

      Kui mingil viivul mikrokosmosesse kolib

      mu läbipõlend kest

      see minu Meele elav pakend