Punane prints. Ühe Habsburgide soost ertshertsogi salajased elud. Timothy Snyder

de Lamballe’i pea ja paljuski nende tõlgenduste kohta vt Blanning, Pursuit of Glory, lk 619–670.

3

Keiser Karl V (1500–1558). – Tlk.

4

Habsburgide sümbolite kohta vt Wheatcroft, Habsburgs. Tõenäoliselt ei kirjutata niipea paremat ühe Habsburgide soost isiku üleüldise diskursuse uuringut kui Evansi Rudolf II and His World. Rudolfi pamfleti kohta vt Hamann, Kronprinz Rudolf, lk 341.

5

Tsensorite ja rahvuste kohta vt Zacek, „Metternich’s Censors”; ja Killem, „Karel Havlicek”. Humoorika korrektiivi annab Rak, Byvali Čechové.

6

Need detailid pärinevad Clarki raamatust Iron Kingdom, välja arvatud 1683. aasta kullasulatamine, mida mainib Stoye raamatus Siege of Vienna.

7

Etenduse üksikasjad. Sonnenthal, Adolf von Sonnenthal’s Briefswechsel, lk 229. Vt 1. Korintose 13:13: „Nun aber bleibt Glaube, Hoffnung, Liebe, diese drei; die größte aber von diesen ist die Liebe.” Tulevik ütleb näidendis: „Das ist das Größte, und ich nenn’s: die Liebe.”

8

Wiener Abendpost, 3. detsember 1908, lk 3.

9

„Мемуари”, TsDAVO 1075/4/18a/1.

10

Austrial ja Ungaril oli ühine sõjavägi, välisministeerium ja eelarve, aga oma sisepoliitika otsustas Ungari valitsus ise. Alates 1867. aastast oli Franz Josephile korrektne viidata kui Austria (impeeriumi) ja Ungari (kuningriigi) „keisrile ja kuningale” või „keiser-kuningale”, tema valdustele kui Austria-Ungarile, ning tema impeeriumi institutsioonidele kui keiserlikele ja kuninglikele või siis keiserlikele või kuninglikele. Vt selgitust mõistete ja keelte kohta.

11

Vt Cohen, Politics of Ethnic Survival; King, Budweisers into Czechs and Germans; Kořalka, Češi v Habsburské ríse a v Evropě.

12

A. J. P. Taylor oma raamatus Habsburg Monarchy soovis väita, nagu oleks Habsburgide monarhia olnud hukule määratud sõltumatult Esimese maailmasõja puhkemisest. Käesolev uurimus vaidlustab tema seisukoha. Terve hulga mõtlemapanevaid vastuväiteid Taylorile leiab Remaki kirjutisest „The Healthy Invalid”.

13

Stefani kirjast Franz Ferdinandile, 5. või 6. novembril 1908; Stefani kirjast Franz Ferdinandile 6. või 7. novembril 1908, APK-OŻ DDŻ 84. Conradi kohalviibimist mainiti ajalehes Wiener Abendpost, 3. detsember 1908, lk 3.

14

Volksblatt, 6. detsember 1908, lk 3; Die Neue Zeitung, 3. detsember 1908, lk 1; Wingfield, Flag Wars and Stone Saints, lk 129; Unowsky, Pomp and Politics, lk 181.

15

Des Kaisers Traum. Festspiel in einem Aufzuge von Christiane Gräfin Thun-Salm. Musik von Anton Rückauf, Viin, 1908, lk 29; Michel Georges-Michel, „Une histoire d’ancre sympathetique”, Le Jour, 25. juuli 1934; „Акт”, TsDAHO 26/1/66498-fp/148980/I.

16

Basch-Ritter, Österreich auf allen Meeren, lk 71.

17

Pola: Seine Vergangenheit, Gegenwart und Zukunft, lk 32, 82. Saksakeelne sõna selle kohta, mida me nimetame globaliseerumiseks, oli Welthandel. Kasutan seda mõistet teadlikult; tänapäeva ülemaailmse kaubanduse seisundit tuleks nimetada „teiseks globaliseerumiseks” ja mõnikord seda ka tehakse.

18

Wiggermann, K.u.k. Kriegsmarine und Politik, lk 36.

19

Sondhaus, Habsburg Empire and the Sea, 172–212; Perotti, Das Schloss Miramar, lk 9–89.

20

Vogelsberger, Kaiser von Mexico, lk 333.

21

Hiljem Napoleon purustas Karli Wagrami lahingus, nagu meenutab Arc de Triomphe.

22

„Мемуари”, TsDAVO 1075/4/18a/1; Sondhaus, Naval Policy, lk 61; Hyla, „Habsburgowie żywieccy”, lk 7.

23

HHStA, Fach 1, Karton 189, kaust Vermählung Des Erzherzogs Carl Stephan mit der Erzherzogin Maria Theresia von Toscona zu Wien am 28 February 1886; Grover Clevelandi kiri Franz Josephile, 20. mai 1886. Hõbeda kinkimise kohta vt A. Habsburg, Princessa och partisan, lk 113.

24

Rudolfi elu kohta vt Hamann, Kronprinz Rudolf, eriti lk 330–332, 415–419. Isa ja poja vahekorrast on juttu Dickingeri raamatus Franz Josef I, lk 54–66.

25

Tsitaadid on Hamanni raamatust Reluctant Empress, lk 130, 135.

26

Markus, Der Fall Redl, lk 149–150; Wheatcroft, Habsburgs, lk 283; Gribble, Life of the Emperor Francis-Joseph, lk 281.

27

Ivanova, Стара българска литература, lk 64.

28

Rudolfi kohta vt Hamann, Kronprinz Rudolf, lk 296–298. Vastastikuse mõju võimaluste kohta vt „Мемуари”, TsDAVO 1075/4/18a/1, 2 ja 6; ning Ryan, My Years, lk 232. Kolmeriigilisuse kohta vt Dedijer, Road to Sarajevo, lk 93–95, 153, 159. Serbia ja horvaadi selle perioodi poliitilistest ideedest on juttu Banaci raamatus National Question, lk 70–114. Jugoslaavia idee tuli tagasi päevakorda pärast 1903. aasta dünastiavahetust. Vt Jelavich, South Slav Nationalism, lk 19–26.

29

HHStA, Fach 1, Karton 147, kaust Entbindung Erzherzogin Maria Theresia 1895. Noore printsi täielik nimi oli Wilhelm Franz Joseph Karl. Kõik need nimed olid dünastilise tähendusega. Karl oli tema isa vanaisa ja ema vanavanaisa; seda nime kandsid kõik vennad, ning omamoodi oli see sobilik ka nende topeltsuguluse tõttu. Franz Joseph oli valitsev keiser, seepärast oli tema nime kasutamine aupaklik žest Viini poole. Nimi Wilhelm oli kummardus ertshertsog Wilhelm von Habsburgile, Saksa ordu suurmeistrile ning Austria sõjaväe endisele ülemjuhatajale, kes oli surnud aasta varem. Niisiis pakkus Stefan oma poega kahekordselt oma valitsejale, osutades austust vahetult Franz Josephile ning ka ühele vähestest tema sugulastest, keda ta oli respekteerinud. Redlich, Emperor Francis Joseph, lk 200, 476.

30

See lühike ülevaade ei suuda piisavalt käsitleda Poola 19. sajandi ajaloo keerukust. Parim teejuht nende juurde on Wandyczi Lands of Partitioned Poland.

31

Schmidt-Brentano, Die Österreichische Admirale, lk 473.

32

Sondhaus, Naval Policy, lk 136.

33

Ryan, My Years, lk 69.

34

Ryan, My Years, lk 70–73. Ryan ütleb, et kirjutas oma mälestused kummutamaks arusaama, nagu olnuks kõik Habsburgid hullumeelsed, halvad ja kõlbmatud valitsema, ehkki tema raamatu sisu selles asjas päris ühest veendumust ei tekita.

35

Ryan, My Years, lk 83.

36

Näib, et Stefani kunstiteostest ei ole midagi säilinud. Tema Kopier-Buchis olevad visandid aga on üsna kõnekad. Vt APK-OŻDDŻ lk 84 ja 85.

37

Ryan, My Years, lk 66–67.

38

„Мемуари”, TsDAVO 1075/4/18a/1; Ryan, My Years, lk 91.

39

Arhitektid ja tsitaat: Stefani kirjast firmale Cox