Looja. Anton Hansen Tammsaare

on>

      LOOJA

      Hiina jutuke

      Kui inimesed juba mõni aeg sellest aru olid saanud, et nad ilmas elavad, siis nägid nad ära, et nad juba oma saamisest saadik kurjad on.

      Ja nad ütlesid isekeskis: “Valime eneste seast omale kohtumehed, kes meile õigust mõistaksid.”

      Kes võiksid aga nendele kohtumõistjaks olla, kui kõikide südamemõtlemisi juba saamisest saadik kurjus täitis! Kurjuses ei ole ju õigust.

      Ja inimesed lõid omale jumala, Braama, ning andsid temale õiguse eneste ihu kui ka hinge üle. Nad kummardasid tema ette maani ja hüüdsid teda omale appi, kutsusid teda omale õigust mõistma.

      Inimeste poolt loodud Braama sai peagi uhkeks: ta ei tahtnud inimeste kurjusesse ennast segada, ta tahtis mõttes ja unistavalt vaikides kõike tegevust ilmas silmitseda.

      Ja inimesed ütlesid: “Suur on meie Braama ning äramõõtmata on tema võim. Sellepärast valime talle ilma asemikud, kelle läbi ta oma vaimu ja tahtmist täidab.”