Jumala lood. Andrus Kivirähk

hakkama minu vendade auks ka jumalateenistusi pidama. Mina ütlesin, et muidugi! Kes ei austa mu vendi, see ei austa ka mind! Ja küsisin, kas ta siis pole õppinud seda püha kolmainsuse värki. See ju tähendabki, et Jumal, mutionu ja heeringas on ühe ema kolm last ja igas mõttes võrdsed.

      „Mina mõtlesin, et püha kolmainus on hoopis isa, poeg ja püha vaim,” õiendas Põder.

      „„Isa, Poeg & Püha Vaim” on hoopis üks firma!” ütlesin mina. „See on meil jah kolme peale, me toodame nimelt Itaalias ketšupit, aga sellesse ära oma nina topi. Need on äriasjad. Unusta see firma parem üldse ära, kui sa maffiaga tegemist ei taha teha!”

      Vaata kus, tema nuhib minu ärides! See Põder on muide mutionu laulus ka sees – et „joostes tuli väle Põder” ja pärast veel: „Põder limpsis samblasuppi.” Minu vennale väga meeldib Põder, mutionul on üldse liiga hea süda. Tema pealekäimisel ma poisi piiskopiks paningi. Katsugu nüüd natukenegi tänulikkust üles näidata ja ärgu susigu koos maksuametiga!

      KUSTUTAGE ÕHTUL TULED!

2005 juuni

      Ahoi, ristirahvas! Jumal jälle siinpool! Täna palun ma ennast eriti tähelepanelikult kuulata. See on tegelikult üks vana jutt, mida ma olen rääkinud juba sadu aastaid, aga tundub, et inimestel on aju asemel põhk peas, nii et mitte midagi pärale ei jõua. Eks see ole minu enda süü, poleks pidanud inimest põrmust tegema. See oli odav küll, aga odavad asjad ongi enamasti rämps. Aga olgu peale, katsuge nüüd oma põrmust tehtud ajurakke natukenegi pingutada ja pange tähele, mida ma ütlen.

      See käib jaanipäeva kohta. Ma tean küll, et teil on plaanis järgmisel nädalal igal pool lõkked põlema panna. Ma ei ütle teile, et ärge üldse pange, ehkki tegelikult häirivad need lõkked mind päris tublisti, jube palavaks läheb siin taevas, kui te kõik korraga õhku kütate. Aga seda ma nõuan küll, et te need lõkked ööseks ära kustutaks. See on ju elementaarne: kustuta öösel tuli! Ma ei saa magada, kui tuled kogu aeg silma paistavad!

      Igal aastal on sama jama, kell on juba pool üksteist, aga tuled maa peal ikka põlevad. Olgu, ma võtan raamatu, loen natuke, vähkren pilve peal, ootan kella üheteistkümneni, aga lõkked pole endiselt kustunud! No see on ju häbematus! Ega te üksi siin ilmas ela, natukene peab ju oma ülevalt naabritega ka arvestama. Kell üksteist algab igal pool öörahu, selline on seadus.

      Ja asi pole ainult tules, mind tegelikult väga segab ka see, kui te seal all öö läbi lõugate ja laulate. Mind ei huvita, et teil on jaanipäev, mina tahan magada! Kas mina lasen teile öö läbi päikest silma? Ei, mina kustutan päikese igal õhtul ära. Kas mina trambin ja karjun öö läbi? Ei, mina olen kuss. Ja ma paluks teilt ka sama mõistvat suhtumist.

      Üks asi veel. Ma palun, ma tõesti palun, ärge grillige nii palju. See jube praevorsti hais, mis jaanipäeval üles taevasse tõuseb, ajab lihtsalt oksele. Kogu paradiis on köögilõhnu täis! Pärast jaanipäeva mu riided, juuksed ja habe kõik haisevad praeliha järele. No mina ei saa aru, miks te peate kogu aeg praadima. Sööge porgandit!

      Eks ma muidugi võitlen selle matslusega nii nagu jõuan. Lasen alati jaanipäeval vihma sadada, et tuled õigel ajal ära kustuksid, ja saadan suurematele lällajatele jubeda pohmelli. Ja kõige kibedamatele grillijatele saadan kõhuvalu! Nii et ärge süüdistage ennast, kui teil on pärast jaanipäeva paha olla. Minul oli jälle jaanipäeval väga paha, nii et oleme tasa!

Vorst vorsti vastu!

      LINNUGRIPP JA MINU SULASED

2005 oktoober

      Ahoi, ristirahvas! Jumal müristab jälle üle hulga aja! Te võib-olla arvasite juba, et mind polegi enam olemas? Tutkit, olen ikka küll! Ma olen teie peale tegelikult päris vihane, sest te olete viimasel ajal väga inetult käitunud. Linnud kaevabad teie peale. Ärge arvake, et ülekohus kotis püsib! Linnud ju lendavad ühtepuhku minu juurde ja räägivad mulle kõik ära. Ja linde austan ja armastan mina väga, sest nad on ju tegelikult inglite ebaseaduslikud lapsed. Sellepärast on nad paradiisist välja saadetud ja peavad maa peal elama, aga mitte keegi ei tohi unustada, et ehkki bastardid, on nad kõrgest soost!

      Aga mida teete teie, inimesed? Linnud, vaesekesed, on grippi jäänud – sügisel ikka juhtub. Teie ise jääte ka vahel grippi. Mida te sellisel juhul soovite? Eks ikka hella hoolitsust, pehmet patja, sooja sidruniga teed ja seda, et keegi teie voodi kõrval istuks ja muinasjutte ette loeks.

      Kas oleks palju palutud, kui te ka lindudele samasugust lahket kohtlemist võimaldaks? Miks ei võiks inimesed haigetele kanadele ja kalkunitele paksu vatiteki peale laotada ja neile viinasokke teha? Ei, selle asemel lüüakse haiged linnud maha ja aetakse auku!

      Kujutage ette, kui te ise grippi jääte ja kutsute arsti, aga arst mitte ei ravi teid, vaid lööb malakaga surnuks ja matab aeda või paneb koguni põlema, et pisikuid hävitada. Kas see pole jõle? Haigeid tuleb ikka tohterdada! Näiteks see haige mees seal telereklaamis, kellel on urineerimisega probleeme – mis te arvate, kas oleks õige ta sellepärast koos jupsiva eesnäärmega ära põletada? Või ikkagi katsuda kõigepealt Prostamol Unoga? Kumb lahendus oleks õigem?

      Aga mitte ainult haigeid linde ei lööda maha, vaid ka nende sõpru ja naabreid, kellel pole muud süüd, kui et nad tulid oma tõbist semu vaatama. Neil võetakse kah koibadest kinni ja visatakse mauhti prügikasti. Kas teile endale ei tunduks see kohutavalt ebaõiglane, kui teie haigevoodi juurde tuleb heasüdamlik külaline, näiteks teie vanaema, kingib teile apelsine ja lõbusa juturaamatu, ajab juttu, lohutab ja silitab pead, aga kui ta ära hakkab minema, siis ilmuvad mingid hiiglased ja viskavad lahke vanamemme prügitünni. Lihtsalt sellepärast, et ta võib-olla kannab nakkust laiali! Milline kisendav julmus!

      Te ütlete, et selliseid hiiglasi pole olemas, kes jaksaks vanaemasid tünni toppida, aga see on teil lihtsameelne lootus, ma võin need hiiglased kohe põrmust luua, kui tahan. Ja siis te näete, mis tunne on grippi põdeda, kui keegi sulle voodisse saiakesi ei too ja värvipliiatseid ei kingi. Linnud olid igatahes teie peale väga pahased. Linnugripp on pilakaup.

      Muidugi võib nüüd mõni susija küsida, miks peavad linnud üldse grippi põdema ja mistarvis ma sellised haigused siia ilma lõin. Olgu, ma vastan! Nalja pärast! Ega ma pole mingi tellisepõletaja, kes peab päevad läbi ainult ühesuguseid neljakandilisi telliseid tegema. Ma olen Jumal! Mina armastan vaheldust. Ja üldse, igal asjal ei pea olema praktilist väärtust. Teil seal maa peal on ju ka mööblipood, kust saab toole osta, aga on ka pilapood, kust saab osta kunstsitta ja veel igasuguseid naljakaid asju, millel mingit õiget otstarvet polegi. No vaat see linnugripp on ka selline pilakaup. Selle ma lõin siia ilma lihtsalt niisama, sellega midagi kasulikku teha ei saa, aga las ta olla. Mul siit taevast ilus vaadata. Ärge norige midagi. Nende jaoks, kes ainult praktilisi asju taga ajavad, tegin ma labida ja triikraua. Olge õnnelikud!