Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUHull laev. Eluslaevnike triloogia II raamat. 2. osa
Vivacia on piraatide käes ning Kennit peab plaani, kuidas laeva veelgi põhjalikumalt endaga siduda. Wintrow heitleb ikka veel kahtluste ja kõhklustega ning ei oska kujutleda, mis teda oodata võib. Althea, Brashen ja Amber suunduvad Paragoni pardal Vivaciat vabastama, teadmata, kas Vivacia üldse vabastamist ootab. Bingtowni kaubaisandaid ootavad ees muutused ning Malta side Reyniga tugevneb. Meres hoiavad mälestuste raasukestest kinni maod ja otsivad seda, kes mäletab. Vihmaorus aga püüab vangistatud lohe oma elu päästa ja vabadusse pürgida. Kõigi jaoks on lahendused veel kauged ja nendeni jõudmine nõuab vaeva ja ennastsalgavust.
Kleidivaras
Natalie Meg Evansi esikromaan „Kleidivaras“ viib lugeja 1930. aastate Pariisi kõrgmoeloojate armutusse maailma. Romaani peategelaseks on terane ja hakkaja Alix Gower, kelle unistuseks on saada sama edukaks moeloojaks nagu Coco Chanel. Alixil on imetlusväärne anne: ta suudab kopeerida ükskõik milliseid kõrgmoe kavandeid, olles neile üksnes põgusa pilgu heitnud. Tänu sellele oskusele saab ta tööd ühes Pariisi edukaimas moemajas. Peatselt tõmmatakse ta aga kõrgmoetööstuse varjatud petuskeemide rägastikku. Samal ajal vaevavad Alixit vastuseta jäänud küsimused oma perekonnaloo kohta. Kuidas suri tema vanaisa, kes on tema tõeline isa ja kes on salapärane väljapressija, kes mineviku arvelt rikastuda püüab? Kui Alix kohtub sümpaatse inglise sõjareporteri Verrian Havilandiga ja minevikusaladused hakkavad tasapisi ilmsiks tulema, taipab ta, et piisab vähimastki väärsammust – või vale inimese usaldamisest – ja tema elu võib õmblustest lahti käriseda. Tegelaste käigud viivad lugeja ka Alsace’i piirkonda, Hispaania kodusõja sündmuste keerisesse ja Teise maailmasõja alguse meeleoludesse. Briti kirjanikul Natalie Meg Evansil on selja taga seikluslik noorus. 1970. aastate lõpus Kesk-Inglismaa kunstikolledžis õppides otsustas ta ühel hetkel kooli pooleli jätta ja Londonisse sõita lootuses, et ehk õnnestub tal mõnes väiketeatris näitlejana karjääri teha. Ta tegeles viis aastat näitlemise ning näidendite ja sketšide kirjutamisega, kuni sellest suhtekorraldustöö kasuks loobus. Praegu on tema põhitegevuseks kirjutamine. Ta elab koos abikaasaga maamajas Põhja-Suffolkis, kus nad peavad hobuseid ja koeri.
Kiil merevaigus Võõramaalase sarja II osa 2. raamat
USA kirjaniku Diana Gabaldoni seiklusliku ja romantilise romaani „Kiil merevaigus“ tegevustik hargneb lahti Šotimaa muljet avaldava maastiku taustal ja viib pärast kahtekümmend lahusoldud aastat taas kokku Briti rindeõe Claire Randalli ja tema Šotimaa mägilasest armsama Jamie Frazeri. Claire on avaldanud oma täiskasvanud tütrele saladuse, kuidas ta maagilise kiviringi abil 20. sajandist 18. sajandisse sattus, ja nüüd on elukäik kandnud ta tagasi Lallybrochi mõisa. Näib, et Claire’il ja Jamiel siiski õnnestus muuta tulevikku ja kõrvaldada Šotimaa kohalt verise ülestõusu puhkemise oht. Kuid see läks peategelastele ränka hinda maksma, mistõttu enese ja teineteise leidmine nõuab ülimat tahtepingutust ning ootamatuid abinõusid. Hingematvad mägised panoraamid ja esimeste kartulite ühine muldapanek – kõik see näib Claire’ile ja Jamiele liiga kaunis, et olla tõsi. Ja tõepoolest – saatus koputab taas uksele. USA kirjaniku Diana Gabaldoni „Võõramaalase“ sarjas ilmunud raamatuid on saatnud terves maailmas suur edu. Raamatute põhjal on valminud samanimeline telesari, mida näeb sügisest ka Eesti televisioonis. Eesti keeles on varem samas sarjas ilmunud romaani „Võõramaalane“ esimene ja teine raamat ja romaani „Kiil merevaigus“ esimene raamat.
Kliinikumi tekke lugu 1989–1999
Raamat on dokumentidele toetuv ülevaade Tartu ülikooli kliinikumi tekkimisest kümne aasta(1989-1999) jooksul. Kirjeldatud on erinevate isikute ja organisatsioonide huve, soove ja tegevusi eraldiolevate Tartu haiglate ühendamisest kuni kliinikumi loomiseni. Põhitähelepanu on suunatud kliinikumi juhatuse tegevusele nende aastate jooksul, kuidas suunduti särava sihi – ühtse kliinikumi poole.
Arstina läbi elu
Väljavõte raamatu eessõnast (autor T. Asser): Professor Arvo Tiku mälestusteraamatu keskmes on küll Tartu Ülikooli närvikliinik alates 1950ndatel aastatel seal õppinud ja töötanud arstide ning tudengitega, kuid teos räägib laiemalt pikast ajalõigust Tartu Ülikooli ja Eesti meditsiini arengus ning on oluline täiendus Eesti kultuuri- ja teadusajaloole. Samas kirjeldab professor Tikk värvikalt Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas valitsenud olukorda juba 1940ndate aastate lõpust alates. Ääretult tänuväärne on raamatus toodud peatükk, mis räägib Üliõpilaste Teadusliku Ühingu neuroloogiaringi tegutsemisaastatest ning selle osast neuroloogide ja neurokirurgide koolitusel.
Keegi ei pääse siit eluga: Jim Morrisoni elulugu
Siin on Jim Morrison kogu oma mitmekülgsuses – laulja, filosoof, luuletaja, mässaja –, hiilgav, karismaatiline ja kinnismõtteline otsijavaim, kes trotsis võime selle kõikides vormides, avastaja, kes kompas „tegelikkuse piire, et näha, mis juhtub …” Seitse aastat kirjutasid seda biograafiat kaks meest, kelle empaatiavõime ja kokkupuude Jim Morrisoniga andis neile ainulaadse ettevalmistuse selle kaasaegse tragöödia jutustamiseks: Jerry Hopkins, kelle kuulus Presley biograafia „Elvis” sündis tänu Morrisoni toetusele, ja Danny Sugerman, Doorsi usaldusmees ja abiline. See klassikaline menuk näitab teile Sisalikukuningat täiesti uues valguses ning võtab teid endaga teisele poole kaasa.
1946: tänapäeva maailma vormimine
Teise maailmasõja lõpuga sündis uus maailm. Sõja lõpetanud rahulepingud tõid kaasa otsused, mis ei vorminud mitte ainult 20. sajandi teist poolt, vaid mõjutavad meie maailma ka tänapäeval ning tulevikus. 1946. aastal algas külm sõda, Ida-Euroopa kaart joonistati ümber, Hiina kommunistid saavutasid võimuvõitluses otsustava edu, eostati Iisraeli riik ja India iseseisvus oli veel lihtsalt kinnitamata. See oli tänapäeva ajaloo pöördeline aasta, mil riike taassündis ja loodi, joonistati ringi riigi- ja ideoloogilisi piire ning kogu maailma inimesed asusid oma elu uuesti üles ehitama. Victor Sebestyen lähtub toonase maailma dokumentidest, seahulgas Stalini isiklikest märkmetest Potsdami rahukonverentsil, et uurida, mis oli poliitiliste otsuste langetamise taga. Autor kasutab tohutut hulka arhiivimaterjale ja inimeste isiklikke mälestusi, et uurida, kuidas 1946. aasta sündmused mõjutasid mitme inimpõlvkonna elu tervetes maailmajagudes. Viies lugejaid Berliinist Washingtoni, Londonist Moskvasse, Delhist Shanghaisse, kajastab see tunnustatud kirjaniku elav ja panoraamne lugu nii võimurite kui ka lihtinimeste elusid. Victor Sebestyen on sündinud Budapestis. Tema perekond põgenes Ungarist, kui ta oli veel laps. Ta on töötanud ajakirjanikuna arvukate ajalehtede, sealhulgas The Timesi, Daily Maili ja The New York Timesi heaks. Praegu on ta Newsweeki kaastoimetaja. Tema esimene raamat „Kaksteist päeva“ on hinnatud Ungari 1956. aasta ülestõusu ajalugu. Paljukiidetud teine raamat „1989. aasta revolutsioon“ käsitleb Nõukogude impeeriumi kokkuvarisemist.
Pimeduses kulgeb tee
Koolitüdruk Karita pageb kodust ning sõidab veebitutvuse ajel salaja Afganistani. Mõnda aega annab ta endast märku, kuni side katkeb. Kui Karita ema Marion oma 16-aastase tütre jälil Kabuli sõidab, ei aima ta tegelikult, mis seal ees ootab. Ema tutvub paljude abivalmis inimestega, tänu kellele avastab ta nii mõndagi nii tütre kui ka enda kohta. Marioni lootusrikas otsing kulgeb läbi erinevate paikade. Tee lahenduseni on paraku kõike muud kui sirgjooneline või ohutu. Olen tüdinenud mõistukõnest, mõistatustest, kanoonilistest arusaamatutest lugudest. Mul on villand imelikest kommetest, keerulistest inimestest, eksitavatest vihjetest. Mida ma siin ometi teen, millega ma siin tegelen? Ma ei saa enam isegi aru. Reis, mis algas lootuses taaskohtuda tütrega, on pööranud mu elu pea peale. Terve galerii tegelasi libiseb mu silme eest mööda: Pekka, Ahmad, Uda, Saira, Damien, Jill, Farida… Ainult minu armas tütar puudubki galeriist. Ainus inimene, keda ma tõeliselt näha tahaksin. Kus ta ometi on? „Pimeduses kulgeb tee“ pälvis kirjastuse Tänapäev 2015. aasta romaanivõistlusel teise koha. Autor on avaldanud erinevate nimede all nii dokumentalistikat kui ka ilukirjanduslikke teoseid. “Pimeduses kulgeb tee” on autori esikromaan, mille kirjutamisele kulus viis aastat.
Taevast raskem: Kurt Cobaini elulugu
Kurt Cobaini surmast tema enda käe läbi 1994. aasta aprillis on möödas üle kahekümne aasta. See tegu iseloomustabki suurel määral tema lühikest, vihast, palavikulist elu. Kogenud muusikaajakirjanik Charles R. Cross põimib oma põhjalikud teadmised Seattle’i muusikaskeenest sügava kaastundega raamatu peategelase suhtes ning jutustab loo loomingulisest leegist ja valust, mis seda toitis ja lõpuks kustutas. Üle neljasaja intervjuu, neli aastat uurimistööd, eksklusiivne ligipääs Cobaini avaldamata päevikutele, laulutekstidele ja perepiltidele, tohutule hulgale dokumentidele lubab autoril jälgida väga lähedalt Cobaini elu alates lapsepõlvest, elust haagiselamus kuni kuulsuse, edu ja ühe põlvkonna iidoliks tõusmiseni.
Vanakuradi vanaema
Kirjaniku ja sõjandusanalüütiku VIKTOR SUVOROVI „Vanakuradi vanaema: Suure Aastakümne kroonika“ on grandioosne 1950ndate lõpu ja 1960ndate aastate alguse sündmuste ajaloo rekonstruktsioon. Sel aastakümnel seisis kogu inimkond Nõukogude Liidu ja USA vastasseisu tõttu Kolmanda maailmasõja künnisel, üksnes karvavõrra eemal hukust globaalses tuumakatastroofis. See raamat räägib poliitilistest intriigidest ja võimuvõitlusest Nõukogude juhtkonnas, kahe üliriigi ja nende eriteenistuste vastasseisust, salajastest luureoperatsioonidest ja inimestest, kes esmalt tõukasid inimkonna huku äärele ja seejärel päästsid. Autor jutustab Berliini ja Kariibi kriiside tõelistest põhjustest, millest vaikib ametlik propaganda, põimides kõigile teadaoleva info kokku vähetuntud faktide ja sündmustega. See sensatsiooniline versioon toimunust purustab tavalised ettekujutused ja müüdid XX sajandi keskpaiga poliitiliste võtmesündmuste liikumapanevatest jõududest ja põhjustest.