Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUJasmiinilõhnalised ööd
Kahekümne kolme aastane Saba Tarcan teab, et ainsa võimaluse Cardiffi sadamapiirkonna melust pääsemiseks annab talle tema hääl. Mööda Inglismaad reisides ja haavatud sõduritele lauldes kohtub Saba põletushaavadest paraneva kena hävituslenduri Dom Bensoniga. Siis aga saadetakse Saba äkki meelelahutajate trupiga Põhja-Aafrikasse ning Dom oma eskadrilliga Lähis-Itta. Kuuldes, et oma ameti tõttu sobib Saba ülihästi rahvusvahelise tähtsusega ülesande täitmiseks, soostub ta abistama Suurbritannia salateenistust, ent varjab seda Domi eest. See otsus ei sea ohtu mitte ainult Saba enda turvalisust, vaid ka tema elu armastuse. Teises maailmasõjas salakuulajatena tegutsenud naissoost meelelahutajate tõsilugudele tuginev romaan „Jasmiinilõhnalised ööd“ jutustab ohtudest, saladustest ja armastusest. Romaani vürtsitavad Lähis-Ida kaunimate linnade lõhnad, värvid ja helid. Julia Gregsonilt on varem eesti keeles ilmunud romaan „Päikesest ida pool“ – bestseller, mis võitis Suurbritannias aasta romantilise romaani auhinna (2009) ja LePrince Maurice'i auhinna.
Karantiin
„Karantiin” kuulub prantsuse elava klassiku ja Nobeli kirjandusauhinna laureaadi autobiograafiliste teoste hulka. Jutustaja asub otsima oma vanaonu Léoni, Kadunu, jälgi, kes läks 1891. aastal koos oma venna Jacques’i ja tolle naise Suzanne’iga Ava pardale, et pöörduda tagasi oma sünnikodusse Mauritiusel. Laeval puhkeb aga rõugeepideemia ja kogu seltskond satub unelmate Mauritiuse asemel selle naabruses asuvale Plate’i saarekesele karantiini. Seal napib nii toitu kui joogivett, rääkimata ravimitest, samas kui epideemia aina laieneb. See pealesunnitud viibimine kaljusel saarel ja kohtumine hindu tütarlapse Suryavatiga muudab pöördumatult Léoni arusaamasid elust ja maailmast. Armastusest Suryavati ja tema looduslähedase maailmanägemuse vastu võtab Léoni elu sootuks teise pöörde.
Langenud tähtede hõõg. Morbiidne ilu I.
Mihkel Vasara romaan "Langenud tähtede hõõg" jutustab teismelisest tütarlapsest Karist, kes õpib ühes Tallinna eliitkoolis, ent on kõike muud kui tavaline kooliõpilane. Kari on mõned aastad tagasi kaotanud plahvatuses parema käe, ta emast on selle õnnetuse tagajärjel saanud narkomaan. Kari on ka ise seotud salakaubavedajate ning narkomafioosode sünge ja vägivaldse maailmaga. Selles gootilikult tumemeelses ja dramaatilises loos on verd ja laipu, ent on positiivseidki noote – tütarlaps tahaks kooli lõpetada ja ema uimastitest võõrutada.
Vareste pidusöök. I raamat
Seitse Kuningriiki on jätkuvalt segaduste haardes. Suur sõda on küll vaibunud, kuid rahust on asi kaugel. Asevalitsejaks saanud kuninganna Cersei punub intriige oma võimu kindlustamiseks, samal ajal aga küpseb Dorne’is vandenõu, mille sihiks on tõsta Raudtroonile tema tütar Myrcella. Raudsaarlased kogunevad kärajatele, et valida hukkunud Baloni asemel endale uus kuningas või – esimest korda läbi aegade – kuninganna. Brienne otsib Jaime ülesandel mööda rahutut maad taga Sansat, kes aga varjab ennast Kotkapesas võõra nime all koos Pisinäpuga, keda Oru ülikud valmistuvad võimult kukutama. Sansa õde Arya on aga jõudnud Braavosesse ja leidnud seal varjupaiga Surma Kojas, korrates endiselt oma kättemaksupalvet ja lisades sellele lõppu valar morghulis…
Kui tuvid kadusid
„Kui tuvid kadusid“ on romaan Eesti lähiajaloost, rahutuse ja petliku rahu aegadest. Romaan liigub läbi kolme aastakümne, mille sisse jääb Eesti Vabariigi esimese perioodi lõpp, Teine ilmasõda ning servapidi sulav ja stagneeruv Nõukogude Liit. Samas on aga tegu looga, mis käsitleb üldisemalt inimese ja võimu suhteid, vaatleb võimuga kohanemist ja kohanematust, räägib maskidest, mida inimesed on võimelised või võimetud kandma. Kas hoida hammasrataste vahel selg sirge või muutuda ise hammasrattaks? Nagu Sofi Oksase varasemad teosed „Stalini lehmad“ ja „Puhastus“, räägib ka „Kui tuvid kadusid“ poolitatud Euroopast ja ajaloo puretud Eestist, tema inimeste lootustest ja kaotustest. Sellestki, et mõnikord on need kaks üks ja sama.
Printsi poole teel
Kas inimene saab olla liiga kohal? Päris lõpp-peatuses ja -punktis? Kohe nii kohal, et enam ei kiusa ükski uudishimu ega igatsus? Pistad varbad sooja merre ja oled õnnelik. Keha tunneb, et ilus on olla. Eks on pikk maa tuldud ka, et kohale jõuda. Monacosse. „Kas kobe steik sobib?” küsib minu Prantsuse Sõber restoranis. Noogutan. Kui kelner taldriku imepisikese lihatükiga mu ette asetab, mõtlen, et see riik on ikka tilluke küll ja nende mõistes kobe lihatükk on eestlase arusaamade järgi suisa mikroskoopiline. Sõber vaatab mind ootusärevalt, nagu vaadatakse inimest, kellele on just avatud uks pühamusse. Laual on lihamaailma tipp: Jaapanis õllega joodetud ja sakega masseeritud veise lihast Kobe steik. Nõukogude Liidus oli iga piiripunkt vabasse maailma kui uks pühamusse. Tolle ukse taga, oma arvatavas lõpp-punktis avastasid aga üsna tihti, et oled jõudnud valesse kohta või vale inimesega. See iseendas reisimise raamat pakub mõtisklusi, elamusi ning mälestusi, mille taustaks on autori lapsepõlvest pärit unistus printsist. Ja kaugest maast Monacost. Ka leiavad siit teeviitu Monacos uitajad või uitamisest unistajad.
Troonide mäng. II raamat
“Troonide mängu” teises osas liiguvad Seitse Kuningriiki vääramatult sõja ja kaose poole. Kui võimumängude ohvriks sattunud Eddard Stark vangikongi heidetakse, kogub Robb Talitundru lääniisandad oma lipu alla ja puhkeb verine võitlus põhjalaste ning Lannisteride vahel. Jon Müüril ei suuda kuidagi otsustada, kus on tema õige koht, kuid ebakoolnute rünnak ja Öise Vahtkonna ülempealiku otsus Müüritaguse Kuninga vastu pealetungi alustada aitavad tal teha oma valiku. Teisel pool kitsast merd aga hellitab printsess Daenerys endiselt lootust kodumaale jõuda – ja kuigi kõik ei lähe kaugeltki mitte nii, nagu ta on ette kujutanud, on ta raamatu lõpuks selle lootuse täitumisele lähemal kui kunagi varem…
Troonide mäng. I raamat
Fantaasiasarja esimese osa esimene raamat jutustab loo reetmisest, ahnusest ja Seitsme kuningriigi ühtsust ohustavast sõjast. R. R. Martin on loonud tõeliselt eepilise teose, kus tegutsevad meeldejäävad tegelased, põrkuvad nende huvid ja möllavad kired. Tegevus toimub muinasjutulises maailmas, mis on juba üle 8000 aasta lahingutes ja katastroofides kannatanud. Raamat räägib meile meestest ja naistest, kes on segatud surmatoovatesse konfliktidesse ning kohutavast pärandist, mis nad oma lastele jätavad. Troonimängus on vaid kaks võimalust: sa kas võidad või sured. Ja kibedas külmas, Müüri taga asuvatel elututel maadel kogub jõudu kohutav talv, kus teised –need, kes pole veel surnud ja need, kes pole veel sündinud – on valmis inimeste valdustesse tungima. Troonimängu peetakse üheks parimaks viimastel aastatel kirjutatud fantaasiaraamatuks ning seda on palju võrreldud ka Tolkieni “Sõrmuste isandaga”.
Purustatud õhuloss
Göteborgi haigla erakorralise meditsiini osakonda tuuakse kaks raskelt vigastatud inimest. Üks neist on topeltmõrva eest tagaotsitav Lisbeth Salander. Tal on peas eluohtlik kuulihaav ja teda tuleb otsekohe opereerida. Teine on Aleksander Zalatšenko – vanem mees, keda Lisbeth Salander on kirvega löönud… Millenniumi-sarja kolmas ja viimane raamat jätkub sealt, kus "Tüdruk, kes mängis tulega" lõppes. Lisbeth Salander jäi ellu, kuid tema probleemid pole kaugeltki möödas. Leidub tugevaid jõude, kes tahavad Lisbeth Salanderi lõplikult vaikima sundida… "Purustatud õhuloss" on viimane osa Stieg Larssoni Millenniumi – triloogiast, mille tõlkeõigused on müüdud 25 riiki ning mis oli 2009. aastal Euroopas müüduim romaanisari. Sarjast on tehtud ka menukad filmid Mikael Nyqvisti ja Noomi Rapace´iga peaosades.
Tüdruk, kes mängis tulega
Millenniumi-tsükli teine raamat algab rahulikult, Lisbeth Salander ja Mikael Blomkvist ajavad kumbki oma asju, kuid siis pöörduvad Blomkvisti poole kaks inimest, kes on tegelnud prostituutidega äritsemise uurimisega. Neil on valminud sel teemal nii raamat kui ka teadustöö, kusjuures raamatus on mainitud ka mitmete tuntud inimeste ja politseitöötajate seotust selle äriga. Ajakiri Millennium kavatseb raamatu avaldada, kuid siis tapetakse selle autor ja tema elukaaslane. Mõrvarelvalt leitakse Lisbeth Salanderi sõrmejäljed. Järgneb veel üks mõrv, mida on samuti võimalik seostada Lisbethiga. Blomkvist ei usu Lisbethi süüd ja ta üritab temaga ühendust võtta. Tüdruk on aga jäljetult kadunud ning samal ajal, kui politsei teda tõenäolise mõrvarina otsib, alustab ajakirjandus tema ohjeldamatut mustamist. Lisbeth pole siiski inimene, kes end kergesti lüüasaanuks tunnistab, ning algab mitmekihiline ja vastupandamatult põnev jaht. Stieg Larsson (1954–2004) oli ajalehe EXPO ajakirjanik ja peatoimetaja. 2005. aastal ilmus tal esimene romaan „Lohetätoveeringuga tüdruk“ (ilmus eesti keeles 2009. a. kevadel), mis pälvis kohe suure tähelepanu. 2006. aastal järgnes „Tüdruk, kes mängis tulega“ ning 2007. aastal triloogia kolmas osa „Purustatud õhuloss“. Need kolm pärast autori surma ilmunud romaani on kujunenud lühikese ajaga ka rahvusvaheliselt tõeliseks fenomeniks. Praeguseks on Larssoni raamatuid müüdud terves maailmas rohkem kui 15 miljonit eksemplari.