Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUNoor Mõrsja
„Noore Mõrsja” polüfooniliselt tihedakoeline tekst viib meid läinud sajandi algusse. Loo keskmes on Põhja-Itaalia maanurgas elav, tekstiilitööstuses tooni andev pere. Parasjagu oodatakse Poja tagasitulekut Inglismaalt. Noor Mõrsja, kes vahepeal viibis Argentinas, on juba päral. Elukorralduse põhirõhk langeb luksuslikke sööminguid meenutavatele hommikueinetele, seejärel mõni tegus tund ning märkamatult õhtusse veerev aeg. Öid – perekonna painet – trotsib igaüks isemoodi. Pereliikmed on omanäolised, ja ikka on neil vähemasti kaks palet. Võtkem või Ema: too näiliselt uitmõtteid heietav matroon osutub ilu ja armastuse pärusmaal loodusimeks, eksootilise lõunamerede linnuga sarnanevaks väsimatuks lendajaks. Bariccole sageli omasest minimalismitaotlusest ei ole suuremat jälge, autor laseb jutustuse loovima, lööb mõtete salahoovustes seilava teksti kõigi meeltega tajutavalt pulbitsema, jäädes seejuures truuks mängu ilule, teadmatuse salapärale, nukruse vääramatule jõule. Viimati ilmus Bariccolt eesti keeles raamat „Korda kolm koidikul” (2016).
Ütle mulle kolme asja
Mis siis, kui inimene, keda vajad kõige rohkem, on keegi, keda sa pole veel kohanud? Jessiega on kõik valesti. Vähemalt nii tundub talle esimesel nädalal uues heidutavas Los Angelese Wood Valley erakoolis. Tema ema surmast on möödunud vaevu kaks aastat, ning kuna tema isa abiellus naisega, kellega kohtus internetis, pidi Jessie kolima riigi teise otsa. Just siis, kui ta mõtleb kimada tagasi Chicagosse, saabub talle e-kiri kelleltki, kes nimetab end Keegi/Eikeegiks ja kes pakub talle abi Wood Valley keskkooli pöörasustes navigeerimisel. Kas see on pettus? Lõks? Pimedas usus – või täielikus meeleheites – hakkab Jessie KE-le lootma ja KE-st saab kiiresti tema eluliin ja lähim liitlane. Muidugi tahab Jessie KE-ga näost näkku kohtuda. Aga võib-olla on mõned mõistatused parem lahendamata jätta? Mina: Ütle mulle kolm asja, mida ma sinust ei tea. Tead küll, peale su nime ja kõige muu. KE: okei. (1) ma teen superänksat sooja juustusaia. (2) aasta tagasi olin ma täiesti teine inimene. (3) … ma ei tea. jätaks selle äkki enda teada. Mina: Kuule! Sa jätad kõik enda teada. KE: (3) sa meeldid mulle. Mina: (3) Sa meeldid mulle ka. See vaimukas, romantiline ja südamlik kaasaegne noorteromaan sobib täiuslikult Rainbow Rowelli, Jennifer Niveni ja E. Lockharti lugejatele. Kolm asja selle raamatu kohta: (1) Ma armastan seda. (2) Ei, päriselt, ma ARMASTAN seda. (3) Soovin, et saaksin käskida igal teismelisel seda lugeda. –Jodi Picoult Kolm asja selle raamatu kohta: (1) See on armas ja vaimukas ja romantiline. (2) Mõistatus loo keskmes hoiab sind raamatu küljes kinni. (3) Mul on tunne, et sul on väga hea meel, et seda lugesid. – Jennifer E. Smith 1. JULIE BUXBAUM on mitme eduka raamatu autor. „Ütle mulle kolme asja” on tema esimene noorteromaan. 2. Ta elab Los Angeleses oma abikaasa, kahe lapse ja surematu kuldkalakesega. 3. Julie sai kunagi anonüümse e-kirja, mis inspireeris teda kirjutama Jessie lugu.
Sõda ei ole naise nägu
Juba IV sajandil e.m.a sõdisid kreeka vägedes Ateenas ja Spartas naised. Hiljem käisid nad Makedoonia Aleksandri sõjaretkedel. Vene ajaloolane Nikolai Karamzin on kirjutanud: „Slaavlannad käisid vahel sõjas koos isade ja meestega, ega kartnud surma: nii leidsid kreeklased 626. aastal Konstantinoopoli piiramisel tapetud slaavlaste hulgas palju naiste surnukehi. Ema valmistas lapsi kasvatades neid sõjameesteks saama.“ Inglismaal hakati aastatel 1560 kuni 1650 rajama hospidale, kus teenisid naissõdurid. Esimese maailmasõja ajal võeti Inglismaal naisi juba Kuninglikesse õhujõududesse, formeeriti Kuninglik autotranspordi abikorpus ja naisleegion – kokku sada tuhat inimest. Ka Venemaal, Saksamaal ja Prantsusmaal asusid paljud naised tööle sõjaväehospidalides ja sanitaarrongides. Teises maailmasõjas oli aga maailm naiste kui nähtuse tunnistaja. Naised teenisid kõikides väeliikides juba paljudes maailma maades: Inglise armees 225 tuhat, USA armees 450 kuni 500 tuhat, Saksa armees 500 tuhat … Nõukogude armees sõdis umbes miljon naist. Nad omandasid kõik sõjaväelised erialad, sealhulgas ka need, mida peeti kõige rohkem meeste aladeks. Tekkis koguni keeleprobleem: sõnadel „tankist“, „jalaväelane“ ja „automaatur“ polnud tollal naissugu, sest seda tööd ei olnud naised veel kunagi teinud. Naissoost sõnad sündisid seal, sõjas … Nobelist vaatleb teoses naiste osa Teises maailmasõjas ja sõja osa naiste elus.
Pisikese Peetri pikk pühapäev
"Pisikese Peetri pikk pühapäev" on väga originaalne jutt Peetrikese ja tema papa koosveedetud suvepäevast, sest kõik sõnad algavad P-ga.
Troonide mäng. Rooside sõjad Yorkide ja Lancasterite vahel 1455–1487
ÕUKONNAINTRIIGID, REETMISED, MÕRVAD, VANDENÕUD, TAPATALGUD, NÕIDUS – KÕIGEST SELLEST KOOSNESIDKI ROOSIDE SÕJAD! George R. R. Martini maailmakuulsa fantaasiasaaga ja populaarse teleseriaali «Troonide mäng» inspiratsiooniallikaks on ajalooline sündmus – Rooside sõjad Inglismaal 1455–1487, kui kuningatrooni pärast pidasid halastamatut võimuvõitlust elu ja surma peale Yorkide ja Lancasterite suguvõsad. Käesolev raamat annab esmakordselt eesti keeles põhjaliku ülevaate sellest erakordselt dramaatilisest ajastust, täis raevukaid lahinguid verest punaseks imbunud nõmmedel, lumetormis ja vihmas ning läbipaistmatus udus, kus vaenlane läks segamini truu liitlasega ning isa võis sattuda vastamisi pojaga ja vend tappa venna. Sel kaootilisel ja dramaatilisel ajalooperioodil vahetus Inglismaal kuningas vägivaldse riigipöördega viiel korral, neljal korral tuli võimule uus dünastia, suurfeodaalid saabusid parlamendi istungeile relvastatud kaitsesalkade saatel ning Londonis puhkesid vaenutsevate leeride vahel tänavalahingud. Reetmised krooni nimel, alaealiste troonipretendentide mõrvad, turuplatside ja katedraalide rüüstamine relvastatud röövlijõukude poolt, aadlike erasõjad – sellised sündmused vajutasid pitseri ajastule, mille lõpuks oli Inglise kõrgaadel end pea täielikult hävitanud ning võimule tuli uus, Tudorite kuningadünastia. INGLISMAA AJALOO VERISEIM PEATÜKK NÜÜD EESTI KEELES!
Minu Norra. Polaarutoopia ja naftaplatvormid
Norra on paljudele eestlastele feministlik ja pagulassõbralik heaoluühiskond, kus eesti kalevipojad käivad maju ehitamas. Minu kokkupuude Norraga on veidi teistsugune, läksin nimelt nautima ühte teist tükikest sellest heaolust – tasuta kõrgharidust – ja jäin kauemaks ringi vaatama. Haridus muudab inimest, nii muutusin ka mina. Maailmamajanduse hammasrattad olid jõudnud oma pöörlemises kohta, kus naftapumpamisel põhinev majandus ei olnud enam jätkusuutlik, ja nii muutus ka Norra. Tegime seda koos. Alguses jäises Arktikas ja hiljem vihmases Bergenis. Pistsin rinda kohaliku bürokraatiaga ja olin lummatud virmalistest, nägin ülikoolide auditooriume ja koristajate mopiruume, haiglat ja naftaplatvorme, õppisin, töötasin ja elasin koos norrakate ja poolakatega, pagulaste ja professoritega. Mõtlesin selle käigus palju ja kirjutasin ka. See raamat on pilguheit ühe inimese sisemaailma, nägemus sellest, kuidas üleharitud humanitaarist saab naftaplatvormi tööline.
Küpsiseparadiis 2 ehk maskid & maskotid
Raamatust „Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud“ tuttavakssaanud tegelased Karin, Annika, Tia ja Cärolyn on nüüd kaheksa aastat vanemad.Maailm on muutunud, tuleb ka ise muutuda. Järjest olulisemaks saab vajadusteeselda, tõmmata pähe mask, et ümbritsevat endale ja teistele ilusamaksvaletada. Mõne jaoks on mask stardipakuks, mõnele turvapaigaks, mõnele aga eimahu valitud mask üldse pähe. Selle kõige juures küsitakse endalt kaigavikulisemaid küsimusi: kust läheb piir üksinduse ja üksilduse vahel? Kuslõppeb positiivne mõtlemine ja algab enesepettus? Mis vahe on unistustel jasoovmõtlemisel? Kas need, kes sind aidata tahavad, on alati sõbrad? Kas hea jaõige peab alati olema igav? – Kui julgetakse ilma hirmuta iseendale otsavaadata, tulevad ka vastused.
Kirju mandrilt
Kevadest Kevadeni Kirjutab naine metsade vahelt saarel elavale mehele. Kes on samamoodi loomeinimene ja end melust pagendanud. Need on õrna sõpruse Kirjad. Kus on nii argielu Kui Ka elufilosoofiat Koos talvemasenduse ja Kevadvirgumisega. Neis on Ka seletamatu igatsus millegi enneolematu järele, mis tooKs ellu värsKust ja uut algust. Meeleolugi Kõigub ühest äärest teise… Hedvig Hanson avab oma peidus poole. Aastaid on ta elanud maal. et leida eneses rohKem rahu, hingata värsKet õhKu. Kuulata ja jälgida loodust – et mõista paremini elu ja selle seaduspära. HarrastusaedniKuna otsib ta vastuseid igapäevaelu väiKestele Küsimustele ning vahel saab Ka mõne suurema avastuse osaliseKs. Autoril tuleb jagada end erinevate rollide vahel: ta on artist, ema. naine, aga eelKõige inimene. Kes soovib eneses elu Keerulisuse Kiuste säilitada puhast lapsemeelsust ja avastamisrõõmu.