Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUMinu Bali. Oma väe otsingul
Minult kui korvpallurilt oodati suuri tegusid. Ühel hetkel taipasin aga, et kogu aeg ühtmoodi elades ei saa areneda. Niisiis lõpetasin oma sportlaskarjääri. Läksime elukaaslase Mariga maailma seiklema. Selle rännaku ajal elasime kuu aega ka imelisel Bali paradiisisaarel. Eestis tagasi olles taastasime vana metsatalu, perre sündis poisslaps ja elu naeratas. Meie sees põles aga hulluks ajav soov uuesti maailma näha. Naasime Balile, kus olime perega ligi kuus kuud. Meie igapäevaellu kuulusid nõidravitsejad, joogagurud, harjumatu kuumus, rollerid ja maod. Ka kaunid päikseloojangud, kohalike naeratused ja põnevad rännakud iseendasse, millega kaasnesid suured õppetunnid… Praegugi näen silmi sulgedes päikest viirukiudus Ubudi linnakese kohale tõusmas ja kuulen hommikupalveid, kus tänatakse universumit kõige ilusa eest. Ma olen kogu aeg ajanud taga midagi seletamatut. Alati on võimalik elule uus suund anda ja elada täpselt nii, nagu oskad unistada… Minu lugu räägib sellest, et kõige alus on soov ja usk.
Looduskirju
Kas puud kõnelevad Sinuga? Aga lilled, loomad, linnud ja veed? Muidugi! Kõigiga kõnelevad. Tuleb vaid kuulata nii, et kuuled. Ja näha nii, et näed. Nii nagu meie esivanemad. See aitab mõista meie haigusi ja hädasid, aga ka tunda rõõmu ja ilusat tulevikku. Siin raamatus on lugusid meie ravimtaimedest, nõiduslikest allikatest, pühadest kividest, salapärastest haldjatest, aga ka tervislikust toitumisest, keskkonnaprobleemidest, metsahoiust ja säästlikust majandamisest.
Teine poeg. Sophie Brinkmanni triloogia. Teine raamat
Andaluusia kriminaalse liiga juht Hector Guzman viibib koomas ja tema kuritegelik impeerium on lagunemas. Baieri vaenlased saavad teada Guzmani varjatuimad saladused. Hectori armastatust Sophie Brinkmannist saab ettur kurjategijate poolt juhitud mängus, kus lojaalsus pole oluline. Maailm täitub reetmistega, lõputu vägivalla ja kurjusega. Intriigidesse tõmmatakse ka Hectori poeg. Uurijad Antonia Miller ja Miles Ingmarsson püüavad selgusele jõuda pool aastat varem toimunud Musträsta julmas arveteõiendamises, aga politsei teeb kõik selleks, et see kuskile välja ei viiks. Mida lähemale uurijad tõele jõuavad, seda enam saab selgeks, et loosse on segatud ka Sophie Brinkmann. Alexander Söderbergi „Andaluusia sõbra” (e.k 2013) järg „Teine poeg” on sama põnev ja seiklusterohke kui sarja esimene osa. Söderberg suudab oma loomingus tungida inimloomuse tumedaimatesse soppidesse.
Detektiiv Luuker Leebesurm 2: Mängides Tulega
Lubage tutvustada, Luuker Leebesurm – tarkpeast detektiiv, kõikvõimas maag, räpaste trikkide ja murdvarguste meister. Ahjaa, ja surnud. Koos ebatavalise ja salapäraselt andeka Stephanie Edgleyga moodustavad nad liidu, mis peab jagu saama kõikematvast iidsest kurjusest. „Detektiiv Luuker Leebesurm: Mängides tulega“ on teine lugu Derek Landy põrgulikult põnevast noorteseeriast. Serpin on surnud, maailm on taas ohust päästetud. Vähemalt seda Valküüria ja Leebesurm arvavad, kuni kurikuulus parun Vengeus murrab end veriselt vanglast välja ja üle kogu Iirimaa ilmub välja laipu ning vampiire. Kui parun Vengeus saab kätte ka Lord Julma surmavalt ohtliku turvise ja enam-vähem kõik soovivad Valküüria surma, seisab vapra detektiividuo ees nende seni suurim väljakutse. Ent vahest ähvardab Valküüriat suurim oht hoopis lähemal…? „Sa tapad ta?” küsis Piin. Leebesurm vajus longu. „Jah.” Koterman vaatas Kaini. Too seisis vaikides nii sirgelt kui suutis ja üritas pisaratest hoolimata kartmatuna näida. Leebesurm kõhkles ja võttis siis pintsaku varjust revolvri. „Andesta mulle, Valküüria,” poetas Leebesurm vaikselt. „Ära räägi minuga. Tee lihtsalt, mida tegema pead.” Kain tegi vesti eest lahti ja Koterman naeratas. Ta soovis nii väga, et kogu see värk jääks lindile, siis saaks ta seda edaspidi ikka ja jälle üle vaadata. Hetk, kui Luuker Leebesurm mõrvas Valküüria Kaini. „Palun andesta mulle,” ütles Leebesurm, sihtis ja vajutas päästikule.
Seitsmes laps
Parimad kodud asuvad alati vee ääres, on Kongslundi lastekodu hoolitsev perenaine Magna Ladegaard oma hoolealustele ikka ja jälle öelnud. Ent selles majas, kus nemad elavad, ei ole sugugi kõik nii pilvitu, kui esmapilgul näib. 2001. aasta 11. septembri varahommikul leitakse Kopenhaageni lähistel ühelt rannaribalt tundmatu naise surnukeha. Naise vahetus läheduses on viis kummalist asja, mis näikse temaga kuidagi seotud olevat – raamat, pärnaoks, köiejupp, murtud kaelaga lind ja foto Kongslundi lastekodust. Läheb veel mõni tund, New Yorgi kaksiktornid kukuvad kokku ja maailm muutub kõikide silme all, nii et esialgu väga tõsiseks peetud juhtumi uurimine ununeb sootuks. Palju aastaid hiljem saavad kuus Kongslundi lastekodu kunagist kasvandikku ja hiljem eri peredesse lapsendatud inimest kummalised anonüümkirjad, kus vihjatakse, et Taani esinduslastekodu abil võisid mõjuvõimsad isikud valgust kartvaid saladusi varjata. Magna Ladegaardi lapsendatud tütar Marie Ladegaard otsustab välja uurida, millega aastaid tagasi tegelikult lastekodus tegeldi. Ent võib-olla olnuks parem tagajärgi silmas pidades tõde siiski oma aega jätta… Skandinaavia krimikirjanike ühing tunnustas Taani kirjaniku Erik Valeuri romaani "Seitsmes laps" 2012. aastal parima Põhjamaade krimiromaani auhinnaga.
Magavad hiiglased. Themise failide esimene raamat
„See särav debüütromaan segab meisterlikult kokku ulme, poliitilise põneviku ja apokalüptilise kirjanduse elemente. Kõrgeima järgu neelamismaterjal.” – Kirkus Reviews „Magavad hiiglased” on leidlik debüüt, mis järgib „Z maailmasõja” ja „Marslase” traditsioone, jutustatud intervjuude, päevikulõikude, üleskirjutuste ja uudislugude teravas rütmis, põnevusromaan, millele annab hoogu tõeotsing ja püüd valitseda jõudu, mis vapustab kogu maad. Tüdruk, kelle nimi on Rose, sõidab oma uue jalgrattaga Lõuna-Dakotas Deadwoodis kodu lähedal ringi, kui kukub järsku maa sisse. Ta ärkab üles neljakandilise augu põhjas, mille seintel hiilgavad keerukad graveeringud. Aga teda päästma tulnud tuletõrjujad näevad auku vaadates midagi veel kummalisemat: väike tüdruk lamab hiiglasuure metallist käe peopesas. Seitseteist aastat hiljem on veidra artefakti mõistatus endiselt lahendamata, objekti päritolu, ehitajad ja otstarve teadmata. Radiosüsinikumeetod annab uskumatu tulemuse; sõjaväelisi raporteid tsenseeritakse; teooriaid tekib ja kaob. Mõned aga ei suuda kuidagi vastuste otsimisest loobuda. Rose Franklin on nüüd kõrgelt haritud füüsik, kes juhib ülisalajast meeskonda, et käe koodi lahti murda. Teda ja tema kolleege intervjueerib keegi nimetu ülekuulaja, kelle võim ja haldusala on niisama mõistatuslikud nagu too muistis, mida nad otsivad. Selge on ainult see, et Rose ja tema kaasmaalased on ajaloo kõige hämmastavama avastuse lävel ja kohe-kohe teada saamas, mida see inimkonna jaoks kaasa toob. Aga kui mõistatuse tükid lõpuks kokku pannakse, kas on siis tulemuseks igavese rahu tööriist või massihävitusrelv? „Magavate hiiglaste” filmiõigused on müüdud Sonyle. David Koepp („Juura ajastu park”, „Ämblikmees”, „Võimatu missioon”) kirjutab stsenaariumi. Josh Bratman ja Matt Tolmach on produtsendid.
Mõrv ei ole lapsemäng
“Dogger,” sosistasin, “kas sa nägid seda, midaminagi?” “Jah, preili Flavia. Mõrv – ma kardan, et me olime mõrva tunnistajateks.” Flavia de Luce, ohtlikult nutikas 11-aastane keemialemb ja osav mõrvade lahendaja kardab, et tema detektiivikarjäär pastoraalses Bishop’s Laceys on oma otsa leidnud – kuni armastatud nukunäitleja Rupert Porsoni enda elulõng õnnetus kohtumises elektriga läbi kärsatatakse. Aga kes peaks midagi sellist tegema ja miks? Kas Gibbeti metsas elav hull naine teab rohkem kui pealtnäha tundub? Ja mis roll on mängida Porsoni võluval, kuigi tujukal abilisel? Kõik viited osutavad aastaid varem aset leidnud kahtlasele surmale ning keerulisele juhtumile, mida kohalikud konstaablid lahendada ei suuda – vähemalt mitte ilma Flavia abita. Kuid kas meie tormakas kangelanna on läinud liiga kaugele, jõudnud liiga lähedale sellele, kes selles surmatantsus tegelikult salamisi lava taga nööre tõmbab? “Mõrv ei ole lapsemäng” on Alan Bradley ülipopulaarse krimisarja “Flavia de Luce müsteeriumid” teine osa. Flavia on vahe, teravmeelne ja naljakas… nüüdisaegse kirjanduse üks tähelepanuväärsemaid kangelannasid. – USA Today Pole ühtegi lugejat, kes ei tahaks vaadata, kuidas Flaviaoma laboris mõnd saatanlikku segu keedab.” – Kirkus Reviews Flavia on nende romaanide süda ja hing, seda sorti kangelanna, keda esineb tänapäevases kirjanduses liialt harva: täiesti realistlik, ometi kaasahaaravalt üleelusuurune. – The Edmonton Journal Bradley täidab kõik ootused ning pöörab need siis peapeale, tulemuseks nutikas, otsekohene ja veidi jultunud detektiivilugu.” – Entertainment Weekly Täiuslik sooritus, mis edestab juba niigi väärilist debüüti.” – Houston Chronicle Inglise keelest tõlkinud Bibi Raid
Romanovid. 1613–1918
Romanovid olid uusaja kõige edukam dünastia, kelle võimu alla kuulus ligi kuuendik kogu planeedi maismaast. Kuidas suutis üks perekond muuta sõjast laastatud vürstiriigi maailma suurimaks impeeriumiks? Ja kuidas nad selle kõik kaotasid? Montefiore „Romanovid” on inimlik lugu tsaaridest ja tsaarinnadest, kellest mõnda oli õnnistatud geniaalsuse, teist hullumeelsusega, ent keda kõiki innustas püha isevalitsuse idee ja keiserlikud ambitsioonid. Montefiore haarav kroonika toob päevavalgele loo piiramatust võimust ja armutust impeeriumi ehitamisest, millele heitsid varju paleeintriigid, perekonnasisene võimuvõitlus, seksuaalne lodevus ja pöörane ekstravagantsus ning mille tegelaskujudeks on mitmesugused seiklejad, kurtisaanid, revolutsionäärid ja poeedid – Ivan Julmast kuni Lev Tolstoini ja kuninganna Victoriast Vladimir Leninini. Hea kirjandusliku sulejooksuga kirjutatud ja uutele arhiiviuurimustele toetuv „Romanovid” on haarav lugu triumfist ja tragöödiast, armastusest ja surmast, üldistusjõuline uurimus võimust ja tabav portree impeeriumist, mis tänaseni määratleb Venemaa olemust. Kirjastuses Varrak on varem ilmunud Simon Sebag Montefiore ajalooraamatud „Jeruusalemm”, „Stalin. Punase tsaari õukond”, „Noor Stalin”, „101 ajaloo suurkuju” ja „Koletised”.