Eesti digiraamatute keskus OU

Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OU


    Leegitsev rist 2. osa

    Диана Гэблдон

    Ajal, kui iseseisvussõjani jääb veel kõigest paar aastat, tabavad Põhja-Ameerika kolooniaid selle ajaloolise vapustuse esimesed eeltõuked, mistõttu Jamie Fraser kutsutakse rahvaväesalga eesotsas suruma maha Põhja-Carolinas puhkenud ülestõusu ja seega seadma oma elu ohtu, kaitstes kuningat, kelle peab hiljem – nagu ta teab – reetma. Diana Gabaldoni „Leegitseva risti” teises raamatus sõlmitakse kokku mitu varasemat süžeeliini ning arutletakse, mil määral on üksikisikul võimalik ajaloo kulgu muuta. Otsekui selle väljaselgitamiseks lasevad loodusjõud ja vaenlased Fraserimäe asukatele osaks saada rohkeid ohte ja ränki katsumusi. Lugeja jälgib hinge kinni pidades, kuidas kujunevad peategelaste saatused. „Leegitsev rist” on ühtaegu südantliigutav ja põnev, ajalootruu ja põletavalt kirglik lugu. USA kirjaniku Diana Gabaldoni „Võõramaalase” sarjas on eesti keeles ilmunud romaanid „Võõramaalane”, „Kiil merevaigus”, „Rändaja” ja „Sügistrummid”.

    Küsimärk on pool südant

    София Лундберг

    Kas on võimalik armastada, kui pool sinu südamest on täidetud küsimärkidega? Kuidas sind ennast armastada, kui su süda pole avatud, vaid peidab saladusi? Kuidas saada üle süü- ja häbitundest, mis on aastatega maha surutud, kuid pole kuhugi kadunud? Elin Boals on edukas fotograaf New Yorgis. Samiga on nad abielus olnud juba kaua ning neil on seitsmeteistkümneaastane tütar Alice. Ent pealtnäha laitmatu fassaadi taga kriibib miski, mis tekitab barjääri Elini ja ta perekonna vahele. Ühel päeval postkastist leitud tähekaart lapsepõlvesõbralt toob talle meelde vaesuses elatud lapsepõlve Gotlandil ja sündmused, mis teda sealt lahkuma sundisid, süü- ja häbitunde, mille ta oli alla surunud ning mille tõttu oma tegelikku päritolu ka lähedaste eest varjanud. Sam ja Alice püüavad teda suunata vaatama oma südamesse ning täitma seal olevad küsimärgid vastustega, mis aitaksid neil kõigil armastuses edasi minna. Elini tee viib teisele poole ookeani teisele mandrile, aga ka teise aega ja teise ellu. „Küsimärk on pool südant“ on haarav romaan sellest, kuidas vastamata küsimused, rääkimata lood ning mahasurutud mälestused võivad inimelu mõjutada. See on lugu enese ja tõe leidmisest ning sellest, kuidas õppida armastama. Sofia Lundberg (1974) on kirjanik ja toimetaja, ta elab Stockholmis oma pojaga. Tema debüütromaan „Punane aadressiraamat” ilmus sarjas „Tõlkes leitud“ 2018. aastal.

    Vaikus müraajastul. Rõõm end maailmast välja lülitada

    Эрлинг Кагге

    >Mis on vaikus? Kust seda leida? Miks on see just nüüd olulisem kui kunagi varem? Erling Kagge pakub oma rahvusvaheliseks menukiks saanud raamatus „Vaikus müraajastul. Rõõm end maailmast välja lülitada” 33 vastusevarianti kolmele olulisele küsimusele. „Kui ma ei saa maailmast minema kõndida, eemale ronida või kaugele purjetada, olen õppinud end sellele sulgema. Selle õppimine võttis aega. Alles siis, kui taipasin, et mul on sügav vajadus vaikuse järele, sain hakata seda taga otsima – ja seal, sügaval liiklusmüra ja mõtete, muusika ja masinahäälte, nutitelefonide ja lumefreeside kakofoonia all ootaski ta mind. Vaikus.” Autor lahendab kolme tundmatuga võrrandit läbi iseenda elu. Oma erakordseid kogemusi kirjeldades juurdleb ta, kuidas luua tänapäeva müra- ja inforikkas elukeskkonnas välist ja sisemist vaikust. „Maailmast irdumine ei tähenda ümbrusele selja keeramist, vaid vastupidi: maailma nägemist selgemini, püsimist kursil ja püüdu armastada elu.” Erling Kagge on Norra maadeavastaja, kirjanik, kirjastaja, mägironija, jurist, kollektsionäär, Rolexi modell ja kolme lapse isa. Ta on esimene inimene, kes jõudis maakera „kolmele poolusele”: põhja, lõunasse ja Džomolungma tippu. Tema kirjutatud raamatuid avastusretkedest, filosoofiast ja kunstikogumisest on tõlgitud paljudesse keeltesse. 2010. aastal „sukeldus” ta koos linnauurija Steve Duncaniga New Yorgi all laiuvasse metroo- ja kanalisatsioonitunnelite võrgustikku, kõndides viis ööpäeva läbi metropoli müstilise allilma. New York Times on Erling Kagget kirjeldanud kui „… filosoofist seiklejat või pigem seiklejast filosoofi”. Aeg-ajalt tõstab temas pead soov end maailmast välja lülitada. Raamat on ilmunud enam kui 30 keeles. Erinevalt teistest illustreerivad eestikeelset väljaannet rahvusvaheliselt tunnustatud fotograafi Kaupo Kikkase mustvalged loodusfotod.

    Naine, kes ihkas õiglust

    Michael Hjorth

    Uppsalas külvab hirmu vägistaja, kes hiilib ohvritele ligi, uimastab nad süstiga, tõmbab koti pähe ja viib siis elajaliku teo lõpule. Toimunud on juba mitu kuritööd, aga keskkriminaalpolitsei mõrvajuurdluse osakond ei ole veel jalgu kõhu alt välja võtnud: Sebastian sõidab ringi mööda Rootsit ning räägib oma raamatutest. Teised uurijad, Torkel, Billy ja Ursula, on hõivatud oma muredega, ainult Vanja töötab ajutiselt Uppsalas ja uurib seda kohutavat juhtumit. „Naine, kes ihkas õiglust” on kriminaalpsühholoog Sebastian Bergmani menuka sarja kuues raamat.

    Rhodose Venuse peegeldused. Teejuht saare maastikel

    Лоренс Даррелл

    Ühest 1945. aasta kevadisest pärastlõunast saadik, kui karge tormine meri äratab Lawrence Durrelli justkui uuesti ellu pärast pikki Kreekast eemal viibitud aastaid, ahmib ta sisse saareelu rõõme, kohtub külaelanikega, töötab ajalehetoimetuses, leiab uusi sõpru ning tühjendab veini- ja mastika-pudeleid, mõtiskledes mineviku, sõja ja oleviku üle. Vahemere saaga kolmandas raamatus pöörab Durrell pilgu Rhodosele. Ta liigub minevikust tänapäeva ja tagasi, et kujutada vaimukalt ja arusaamisega ajalugu ja müüte, mida sealne maastik kehastab, manades lugeja silme ette nii tegelikkuse kui ka väljamõeldisi. Vahemere idaosa suurepäraselt tutvustav „Rhodose Venuse peegeldused“ on kirjutatud sama teravmeelselt, õrnalt ja luulelise mõistmisega kui „Prospero saar“ ja „Küprose kibedad sidrunid“. Rhodose võlu kajab tänapäevani, sest Kreeka lumm on vanem kui ajalugu. Lawrence Durrell armastas Vahemerd, selle kultuuri, loodust ja inimesi, suurem osa tema loomingust on seotud Vahemere saarte ja mereäärsete linnadega. 2017. aastal ilmus kirjastuse Eesti Raamat vahendusel tema „Küprose kibedad sidrunid”, möödunud aastal „Prospero saar. Teejuht Korfu maastike ja tavade juurde”. Lawrence Durrelli suurteose – Aleksandria kvarteti – kaks viimast raamatut jõuavad samuti käesoleval aastal eesti lugejani.

    Hõbedatee

    Stina Jackson

    Kolm aastat tagasi kadus Põhja-Rootsis jäljetult Lelle seitsmeteistaastane tütar Lina. Juba kolm aastat sõidab Lelle valgetel suveöödel autoga ringi ja otsib meeleheitlikult oma tütart. Ta sõidab mööda 95. maanteed, mida kutsutakse Hõbedateeks. Väikesesse Glimmersträski asulasse saabub Meja koos oma emaga, kes loodab alustada uut elu. Meja on sama vana kui Lelle tütar siis, kui too kadus. Kuid see hüljatud paik on Meja jaoks ohtlik. Sügispimeduse saabumine seob Lelle ja Meja saatuse, ning kui veel üks tüdruk kaob, põimuvad nende elud kummitavalt ja traagiliselt igaveseks ühte. „Hõbedatee” on meeleolukas ja liigutav põnevuslugu sellest, kuidas suuta ka kõige süngemal ajal tugev olla. https://www.thebooktrail.com/book-trails/the-silver-road-stina-jackson/ Stina Jackson (snd 1983) on pärit Rootsist Skellefteåst. Rohkem kui kümme aastat tagasi siirdus ta USAsse Denverisse. „Hõbedatee“ on Jacksoni debüütromaan, see tegi temast Põhjamaade põnevuskirjanduse tõusva tähe. Teos valiti 2018. aastal Rootsi parimaks kriminaalromaaniks. "Kui see raamat ei võida vähemalt Rootsi Krimikirjanike Akadeemia debüüdi auhinda ja sellest ei tehta Netflixi seeriali … siis pean ma andma talle Åsa Larssoni auhinna."

    Elu armastab sind

    Луиза Хей

    Kas me elame sõbralikus universumis? Kas meie elumustrit kujundab armastav headus? Kas sinu elu kulgeb mingi suurema plaani järgi? “Elu armastab sind” on otsing, mis avab sulle sinu tõelise mina. See vaatleb lähemalt sinu suhet maailmaga. See küsib sügavaid küsimusi reaalsuse olemusest. Viimastel aastatel on teadus avastanud uue viisi maailma nägemiseks. Näiteks me teame nüüd, et aatomid ei ole üksteisest lahus olevad väikesed punktid, vaid universaalse energia ilmingud. Universumit, mis koosneb lahusolevatest punktidest, ei ole kunagi päriselt olemas olnud. Kõik on osa kõigest. Igaüks meist on osa suuremast Ühtsusest. Kõige sügavamal tasandil on meie elu eesmärk olla armastav peegel maailmale. Meie siht pole kõigest lasta elul end armastada, vaid ühtlasi armastada elu vastu. Me oleme siin, et maailma armastada. Kui igaüks meist teeks seda kas või natukene rohkem, poleks maailm nõnda hirmutav paik. “Elu armastab sind” oli Louise Hay armastatuimaid afirmatsioone. See oli tema elu ja töö tuum. Käesolevas raamatus uurivad Louise ja Robert Holden üheskoos, mida sõnad “elu armastab sind” tegelikult tähendavad – elu pole miski, mis lihtsalt juhtub sinuga, vaid see juhtub sinu jaoks. Lisaks väga isiklikele ja usalduslikele arutlustele armastuse jõu, heasoovliku reaalsuse, sõbraliku universumi ja meie eheda olemuse üle sisaldab raamat abistavaid meditatsioone, palveid ja harjutusi. Iga peatükk lõpeb vaimse harjutusega, mis aitab kinnistada teooriat kogemuses. Louise Hay (1926–2017), rahvusvahelise bestselleri “Tervenda end ise” autor, on metafüüsika lektor ja õpetaja, kelle raamatuid on maailmas müüdud üle 50 miljoni eksemplari. Üle 30 aasta aitas ta inimestel avastada ja rakendada oma loomingulise jõu täit potentsiaali, mis on vajalik isiksuse kasvuks ja enese tervendamiseks. Ta on olnud külaline Oprah Winfrey šõus ning paljudes muudes tele- ja raadiosaadetes USA-s ja välismaal. Robert Holden, PhD, on oma uuendusmeelset tööd psühholoogia ja vaimsuse vallas tutvustanud Oprah Winfrey šõus, hommikuprogrammis Good Morning America, telekanali PBS saates “Shift Happens!” ja BBC dokumentaalfilmis “How to Be Happy”, mida on näidatud 20 riigis enam kui 30 miljonile televaatajale. Ta on mitme raamatu autor ja Hay House Radio saate “Shift Happens!” juht.

    Afganistani vang

    Vahur Laiapea

    2017. aasta 18. aprilli varahommikul sihtisid mind ja Mohsini Shīndandi lähedal külavaheteel läbi autoakna viis talibit. Hilisemad talibitest kaasvangid Kabuli vanglas ei suutnud mõista, miks meid ei tapetud, miks minu eest lunaraha ei hakatud nõudma. Miks talibid meid Afganistani Julgeoleku kätte andsid? Ma ei tea seda ega saa ilmselt kunagi teada. Selles raamatus olen uuesti läbi elanud ja läbi kirjutanud aja, mil elule ja surmale näkku vaatasin. Kummalisel kombel olid nad ühte nägu.“ Vahur Laiapea, dokumentaalfilmide režissöör, produtsent ja operaator „Ivar Heinmaa filmib kaheksatkümmet erinevat kriisi ja sõda viiekümnes riigis. Belglane Pieter-Jan De Pue filmib Afganistanis aastaid visalt oma uhket „Valgustatute maad“. Istub neli korda vangis, kaotab kogu võttetehnika ja filmib edasi võimalikult lihtsate vahenditega (käsitsi üles keeratava kaamera vedru ei vaja elektrit). Ameeriklane Matthew Van Dyke filmib, sõdib ja istub vangis Liibüas. Jõuab üksikkambris vaimsesse ummikseisu, aga teeb auhinnafilmi. Vahur Laiapea läheb Afganistani, kus teenimist Nõukogude vägede koosseisus tal õnnestus noore mehena vältida. Käib seal viis korda, kuni Taliban ta röövib ja julgeolekuteenistus vangi paneb. Istub kaks kuud vanglates kahel pool mõttelist rindejoont. Mulle tunduvad need kõik palverännakutena, mille käigus otsitakse elu mõtet. Teiste eludesse süüvides püütakse leida üles iseenda elu sügavam tähendus. Paraku purunevad nende rännakute käigus tihti kodused pered, kukuvad kokku ripakile jäänud töösuhted. Ja hiljem juureldakse, ega elu mõtestamine hoopis elu purustanud. Siinse raamatu kirjeldus on täpne, napp ja klaar. Ometi jääb midagi avamata. Midagi, mida ehk Vahur isegi praegu ei tea. Mina jään ootama kokkuvõtet, mille ta teeb vast aastate pärast. Kas Afganistanis käigud olid vaeva ja riske väärt? Kas need aitasid kedagi, kas mõtestasid ta elu ja filmimehetööd? Kas kõiges oli mingi suurem tähendus või õpetus? Aga võimalik, et kui midagi säärast on, on see nii isiklikes vahetutes kogemustes kinni, et sõnastamisel pole mõtet. Sarnast kogemust omamata ei saaks ma aru nagunii. Nii ei oska ma õieti kuhugi taustsüsteemi asetada ka praegust raamatut, mis pisarateni puudutas. Aga heade tekstidega on tihti nii. Sa tead, et midagi neis on, aga lõpuni lahti hammustada ei oska. Tekstid jäävad paika panemata, küll aga käivitavad veel hiljemgi uusi mõttekäike.“

    Путешествие на Арарат

    Фридрих Паррот

    Перевод с немецкого, послесловие и примечания Асланяна Александра Сергеевича. @Асланян А. С.

    Täiesti tavaline perekond

    Mattias Edvardsson

    Lundi äärelinna kenas villas elab n-ö täiesti tavaline perekond, kelle elu oleks justkui täiuslik. Kuni saabuva krahhini … 19aastast Stellat süüdistatakse 32aastase ärimehe brutaalses mõrvas ja ta vahistatakse. Meeleheitel vanemad ei mõista, mis juhtus. Nad on valmis tegema kõik, et oma tütart päästa, kuid … kas nad üldse tunnevad teda. Või teineteist. Geniaalselt komponeeritud triller avab kronoloogilise sündmuste käigu kolmest – jumalasulasest isa, taltsutamatu tütre ja advokaadist ema – vaatenurgast, mis on esitatud lugu haaval, avades nii pereliikmete nägemuse üksteisest, kuritöö käigust kui ka omavahelistest suhetest. Mis juhtub, kui inimesed usuvad, et tunnevad üksteist, kuid tegelikult elab igaüks otsekui eri planeedil. Tõde ja vale, hea ja halb – piir nende vahel võib ekstreemolukorras olla üpris nõrguke. „Täiesti normaalne perekond“ on erakordne põnevik, mis viskab õhku kriipivaid küsimusi. Kui hästi sa tunned oma lapsi? Kui kaugele oled valmis minema, et kaitsta neid, keda armastad? Kas tapmist saab õigustada? Mattias Edvardsson (snd 1977) on Rootsist Trelleborgist pärit kirjanik ja õpetaja, kelle sulest on varem ilmunud kolm romaani ja kaks noorteraamatut. Psühholoogilist põnevikku „Täiesti tavaline perekond“ peetakse tema läbimurdeteoseks, selle tõlkeõigused on müüdud rohkem kui 25 riiki. Edvardsson elab koos oma perega Rootsis Löddeköpinges.