Eesti digiraamatute keskus OU

Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OU


    Looming

    1 2022

    Ajakiri Looming jaanuar 2022

    Värske Rõhk nr 75 (1/2022)

    1 2022

    Ajakiri Värske Rõhk jaanuar 2022

    Tagasilöögid minu ümber

    Thomas Erikson

    Mõnikord tunned, et sinu ümber ongi vaid tagasilöögid. Väikesed ja suured. Iga kord on jälle täielik lootusetuse tunne.
    Sa oled valinud veidi depressiivse pealkirjaga raamatu. Tegelikult aga ei räägita siin tagasilöökidest. Vaid hoopis sellest, kuidas kogetud tagasilöögid enda kasuks pöörata ja edu saavutada. Eesmärk on näidata, et elu on nagu on, ja tähtis on see, mida sellega pihta hakata, mitte see, mis ümberringi toimub.
    Tunneli lõpus on valgus!
    Selles raamatus käsitleb autor mitmesuguseid tagasilööke: probleeme tööl ja perekonnas, rahamuresid, armuhädasid, hulle naabreid, ränki tülisid … Kuidas hakkama saada, kui kõik tundub nii jube keeruline? Kas tõesti peab tagasilöökidega leppima? Esmajoones näitab raamatu autor, kuidas muuta tagasilöögid eduks. Mõistvalt ja naljatamisi juhib ta meid mööda tunnelit valguse poole. Annab kätte lahendusi nii meie sees kui ka meist väljaspool.
    Eesti keeles on Thomas Eriksoni sulest ilmunud raamatud „Idioodid minu ümber (2018, Varrak) ja „Psühhopaadid minu ümber“ (2019, Varrak).

    Viimane aeg tähed uuesti põlema süüdata

    Virginie Grimaldi

    17-aastasel Chloél on rohkelt unistusi, aga ta on otsustanud neist loobuda, et toetada oma ema. Poistelt otsib ta hellust, kuid suhted ei jää kunagi kestma. Poisid kaovad alati pärast armatsemist imeväel nagu Tuhkatriinu tõld.
    12-aastane Lily aga ei armasta eriti inimeste seltsi. Ta eelistab rotti, kelle ta on nimetanud oma uppuvalt laevalt põgenenud isa järgi.
    Kui Annale jõuab kohale, et tema tütardel ei lähe hästi, võtab ta vastu hullumeelse otsuse: ta viib nad matkaautoga rännakule, suundudes Skandinaaviasse. Aega tagasi keerata ei saa, kuid alati saab valida teise tee.
    Anna, Chloé ja Lily. Kolm naist, kolm põlvkonda, kolm üksteisega kõnelevat häält. Rohkelt nalja, armastust ja inimlikkust.
    Virginie Grimaldi (snd 1977) on üks populaarsemaid kirjanikke tänapäeva Prantsusmaal. Ta kirjutab lakkamatult, ostunimekirjadest raamatuteni, ja peab selle kõrval ka populaarset blogi. Eesti keeles on temalt varem ilmunud „Küll sa suuremana aru saad”. Tema nakkava huumori ja haaravate tegelaskujudega sügavalt inimlikud romaanid innustavad meid nautima elu pisikesi õnnehetki.

    Tähelepanekuid närvilise planeedi kohta

    Matt Haig

    Me elame närvilisel planeedil. Selles pole kahtlust. Piisab, kui avada end hetkeks välismaailmale ja vaadata või kuulata või lugeda uudiseid. Uudised mõjutavad meid ja teevad meid närviliseks. Lisaks uudistele survestab meie teadvust moodne leiutis sotsiaalmeedia. See on võimeline tõstma meid pilvedesse või halval juhul paiskama hoopis põrmu.
    Kas olete ära lugenud, mitu korda te olete täna alates ärkamisest ilma erilise vajaduseta uurinud oma nutitelefoni ekraani? Kui pole, võiksite seda teha. Vahest avastate siis üllatusega, et teil on nutitelefonisõltuvus. Just seda tunnistab enda puhul avameelselt käesoleva raamatu autor Matt Haig.
    Matt Haig räägib sellestki, et ta on nüüdisaegsetes pühamutes – kaubamajades – kogenud õudu, kartes, et mõni rõivapoe vaateaknal olev mannekeen võib teda puudutada. Mis peaks ju olema võimatu.
    Usutavasti pakub raamat, mida te käes hoiate, mõnelegi teist äratundmist. Ning ehk on temast ka abi, kui lugeja tunneb juba ammu pakilist vajadust sisemise omaruumi järele, kuhu närvilise planeedi ja kõigi tema hädade eest peitu minna.

    Elusad inimesed

    Jana Vagner

    Harjumuspärast maailma ei ole enam, see on ahenenud lähima maja seinteni. Kes seal varjuvad – elusad või surnud, sõbrad või vaenlased? Kas inimene on inimesele päästja või hunt? Suletud ruum muudab helid läbilõikavamaks, värvid erksamaks ja tunded äärmuseni teravaks. Kadedus, hirm ja raev kasvavad üleelusuuruseks.
    „Elusad inimesed“ on järg Jana Vagneri põnevikule „Vongozero“. Üksteist inimest – kaheksa täiskasvanut ja kolm last – peidavad end epideemia eest tillukesel Karjala saarel. Nad on elus, ent muust maailmast ära lõigatud. Neil tuleb üle elada talv, nälgida ja õppida tihedalt külg külje kõrval eksisteerima. Valik on lihtne: kohane või hukku.
    Meil on veel alles pisut petrooleumi, aga hoiame seda eriti pidulikeks puhkudeks ja seepärast mööduvad kõik õhtud, eranditult kõik, ühesuguselt: me lihtsalt istume ruskes hämaruses ja ajame juttu. Küllap võiksime üksteisele rääkida mida tahes, aga me räägime alati lõpust. Sellest, millised muretud lollpead me olime. Sellest, kuidas me midagi ei taibanud. Sellest, kuidas hiljaks jäime ega jõudnud kedagi päästa ja hädavaevu pääsesime ise. Muidugi kui seda üldse saab pääsemiseks nimetada.

    Tagaaetav

    Ann Granger

    Miff Ferguson langetas kahe aasta eest otsuse karjäärikarussellilt maha hüpata. Sellest ajast saadik on ta lustliku kodutuna elanud vabatahtlikult tänaval. Tema lust saab aga otsa, kui ta asub talve lähenemisele viitavaid märke arvesse võttes endale veidi kobedamat peavarju otsima. Ühes hüljatud laohoones satub Miff noore neiu laibale. Ta taipab kähku, et ta ei ole laos üksi ja on pealegi veel kellelegi silma jäänud. Miff kistakse kassi-hiire mängu tapjaga, nii et ta on sunnitud kiiremas korras oma paadialuse elu hülgama ning otsima pelgupaika Weston St. Ambrose’i külast oma sugulaste juurest. Ent ehkki Miff püüab püsida selles põnevate inimeste ja põnevate lugudega külas murust madalam, järgnevad hädad talle sinnagi ja kui ühest kohalikust talust avastatakse veel üks surnukeha, on selge, et teda ähvardab oht.
    Kell tiksub ning inspektor Jess Campbell ja komissar Ian Carter peavad koostöös Bamfordi politseiga piltmõistatuse tükkidest kokku seadma enne, kui kaotatakse veel üks süütu elu.

    Päästke poisid

    Raisa Cacciatore, Samuli Koiso-Kantitila

    Poisid rikuvad reegleid ja harjumuspäraseid kombeid ning esitavad ümbritsevale sageli suuri väljakutseid. Meheks sirgumine kätkeb endas mitmeid nõudmisi: on vaja teadmisi, oskusi, julgust, jõudu pettumusi taluda, edu ja riskivalmidust. Eelkõige vajab aga poiss enda kõrvale kedagi, kes õpetaks nii enesekindlust kui enesekontrolli. See raamat peaks olema kohustuslik lugemismaterjal kõigile lastevanematele ja õpetajatele, et me õpiksime poisse mõistma ja nende arengut toetama.

    Natsid ja vandenõuteooriad. Kolmas Riik ja paranoilised kujutelmad

    Richard J. Evans

    Käsitus, et juhusel ei ole ajaloos kohta, et kõik toimuv on kurja plaanivate inimrühmade salasepitsuste tagajärg, on sama vana nagu ajalugu ise. Ent 21. sajandil levivad vandenõuteooriad üha laiemalt, ammutades jõudu internetist ja suhtlusmeediast ning saades kannustust „tõejärgse ajastu alternatiivsetest faktidest“.
    Selles raamatus uuritakse põhjalikult viit väidetavat vandenõu, mida nii ajaloolased kui ka konspiroloogid on seni käsitlenud eraldi: 1) juudid sepitsesid vandenõu inimkonna allutamiseks; 2) Esimese ilmasõja lõpul lõid sotsialistid ja juudid Saksa armeele noa selga; 3) natsid süütasid võimu haaramiseks Riigipäevahoone; 4) Rudolf Hess lendas Suurbritanniasse Hitleri korraldusel, et esitada rahutingimused, mille Churchill maha vaikis; 5) Hitler ei surnud 1945. aastal Berliinis, vaid elas veel pikki aastaid Lõuna-Ameerikas.
    Cambridge’i ülikooli emeriitprofessor Richard J. Evans näitab neid väiteid meile uues valguses ja paljastab mõned üllatavad ühisjooned.

    Viirastused

    Dolly Alderton

    Nina Dean on varastes kolmekümnendates eluaastates edukas toidukirjanik, kellel on hoolivad sõbrad ja pere ning värskelt soetatud kodu. Kui ta tutvub võluva ja romantilise kangelase Maxiga, kes teatab Ninale esimesel kohtingul, et kavatseb temaga abielluda, näib kõik kulgevat nagu lepase reega.
    Uus suhe tuleb väga sobival hetkel – kolmekümneseks saamine ei ole olnud selline vabastav ja muretu kogemus, nagu Ninale reklaamiti. Kõikjal meenutatakse talle, et kell tiksub ja võimalused kuivavad kokku. Sõprussuhted kisuvad kiiva, endised kallimad liiguvad eluga edasi, ja mis kõige hullem – kõik kolivad eeslinnadesse. Lohutust pole loota ka pere ringis, sest keskeas ema on ametis arusaamatute elu ümberkorraldustega ja armastatud isa hääbub pikkamisi dementsuse kätte.
    Dolly Alderton on auhinnatud autor ja ajakirjanik. Ta on olnud The Sunday Times Style’i kolumnist ning kirjutanud ka ajakirjadele GQ, Red, Marie Claire ja Grazia. Tema autobiograafiline esikteos „Kõik, mida ma tean armastusest” tõusis Sunday Timesi menukite hulka ja pälvis 2018. aastal Suurbritannia parima autobiograafia preemia. „Viirastused“ on Aldertoni esimene romaan, mis on samuti vaimukas ja tundlik, täis habemenoana teravaid tähelepanekuid suhete, perekonna, mälu ja meie tänase elu kohta.