Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUTormi märgid
Issandast hüljatud Eestimaa kubermangu nurgas toimuvad 19. sajandi keskpaigas ühel novembrinädalal sündmused, mille osalised on samast lihast ja luust mis tänane lugeja. Tõsi- ja pseudoajalugu on sulatatud maagilis-realistlikuks kulissiks. Võtmetegelaseks on keerukaid kodalukke välja nuputav 17-aastane talutüdruk Ann Meister, kes on tähelepanelik vaatleja ning vaikiv jälgija. Kui kadripäeva auks korraldatava maskeraadi ööl sünnivad mõrvad, saab temast ootamatult Peterburist pagulusse saadetud vürstitari parem käsi. Või siis terve aju. Igal lauas olnul ja selle ümber toimetanul on oma saladus. Mõni neist eluohtlik. Mõni lihtsalt totter. Anni teekond läbi karnevalinädala on kui Kääbikul: läbi tundmatu ja ohtliku maa minnes on tal täita kohustus, millest keelduda pole võimalik.
Mees, kes nägi kõike
Deborah Levy on Briti kirjanik, kes alustas luuletaja ja näitekirjanikuna, mitu tema näidendit lavastati Royal Shakespeare Companys. Viimastel aastatel on ta üha enam esile tõusnud proosakirjanikuna ning kõik tema romaanid on äratanud suurt tähelepanu. Ta on avaldanud ka triloogia, mida ise nimetab elavaks autobiograafiaks, sest ta ei ole neid raamatuid kirjutanud mitte tagantjärele tark olles, vaid keset elutormi.
Romaani „Mees, kes nägi kõike“ alguses on noor ajaloolane Saul Adler kutsutud kommunistlikku Ida-Berliini uurimistööd tegema ning ta on nõustunud vastutasuks näitama sealset elu soodsas valguses. Ta tahab viia oma tõlgi biitlite fanaatikust õele kingituse – foto endast Abbey Roadi ülekäigurajal. Foto tegemise käigus saab Adler kerge löögi mööduvalt autolt ja see osutub tema elukäiku muutvaks vahejuhtumiks.
See romaan on siiski palju rohkem kui ühe edevavõitu ajaloolase isiklik lugu, see näitab, kui raske on inimestel näha selgelt iseennast ja teisi. Levy käsitluses peegeldavad isiklik ja perekonnalugu ajalugu, raamatus põimub realism unenäolisuse ja kujutlustega, inimesi saadavad kujuteldavad ja tegelikud reetmised, tegevus kulgeb 1988. aastast 2016. aastasse. Deborah Levy on ise öelnud, et tema meelest on kirjanduse mõte kujutada inimese kõhklust nii suhetes kui ka suurte ühiskondlike muutuste keskele sattununa.
Poeg
Sonny Lofthus, kunagine klassi priimus ja helge tulevikuga maadleja, on vanglas veetnud kõik oma täiskasvanuelu kaksteist aastat, kandes karistust teiste kurjategijate pattude eest. Kinnipeetavad käivad sellele salapärasele ja vaikivale heroiinisõltlasest üksiklasele pihtimas. Kuni ülestunnistus Sonny isa, legendaarse politseiniku surma kohta muudab kõikide tegelaste elu jäädavalt. Sonny isiklik ristiretk Oslo kireval kriminaalmaastikul on pöörde- ja detailirohke ning pinge püsib viimaste lehekülgedeni. See on mitmetasandiline lugu korruptsioonist, armastusest, sõltuvusest, õiglusest, kättemaksust ja usust, aga muidugi mitte ainult.
„Poega“ on nimetatud Skandinaavia „The Wire’iks“, kus Oslo muutub nauditavalt paheliseks Sin City laadseks noir-muinasjutumaaks. „Poeg“ on Nesbø šedööver, millega autor avardab, nagu tal ikka kombeks, kriminaalromaani piire.
Elu uus tase
"Elu – nagu väärt suhted, muretu kontoseis, energiline olek ja töine eneseteostus – ei juhtu iseenesest, vaid me loome ja kujundame seda. Aitan sul leida selle, mis on sulle oluline, ja ka aega, et seda teha. Just nii palju kui vaja – sest endale olulisi eesmärke saad ellu viia ka tibusammudega. Nii jõuad kuude või aastatega igapäevaste tillukeste eduelamuste kaupa suurte asjadeni, mille võimalikkus tundus ehk üsna olematu. Aga rahulolu sellest annab elule hoopis mahlasema maitse. Sa hakkad ärkama elevusega, elama isuga ja uinuma rahuga. Olles selle kõik ise loonud ja uuele tasemele tõstnud."
Merit Raju Life coach, elustiilidisainer, ettevõtja ja ema Olen olnud pikalt elustiiliettevõtja ehk juba 2007. aastast teen seda, mis süda kutsub. Kümme aastat olen korraldanud jooga- ja enesearengufestivale ning kolm aastat andnud välja reklaamivaba Hingele Pai ajakirja. Minu sulest on ilmunud terve hulk raamatuid teadliku elustiili eri tahkudest: rasedusest kuni töiste valikuteni, tervisest ja heaolust kuni raha, eesmärgistamise ja suhtlemiseni. Taustaks on mul majandusharidus Tallinna Tehnikaülikoolist ja Saksamaalt Hamburgi Ülikoolist. Teiste inspireerimine on minu jaoks see Põhjanael, mille järgi joondun, vundamendiks teadlikkus tervisest, heaolust, keskkonnast, ettevõtlusest ja psühholoogiast ning igapäevane kulgemine ja loovus.
Mälumäng, Elisa. Maateadus
Eesti mäng" on põnev mälumäng – vasta küsimustele ning kogu tarkust ja häid emotsioone!
Peetri keisrinna
Voltaire on leedu aadlinaise Marta Skowrońska, tsaar Peeter I abikaasa ja esimese Vene keisrinna Katariina I elu nimetanud „kõige uskumatumaks esilekerkimiseks, 18. sajandi Tuhkatriinu looks”. Kuid see autentsetele ajastu allikatele tuginev romaan lõhub iga muinasjutu stereotüüpe.
Vaevalt viieaastaselt orvuks jäänud Marta Skowrońska koges noorpõlves nii teenija, pesunaise, sõjavangi kui ka seksiorja saatust. Olnud leedu soost favoriidi Aleksandr Menšikovi salaarmastatu, sai temast hiljem tolle parima sõbra Peeter I armuke ja naine. Kahe leedulase ja Vene tsaari vahel pulseerib pingest laetud armastuse ja sõpruse kolmnurk, mida valitseb pideva kahtluse õhustik: kes kellega manipuleerib, kes on ohver, kes võrgutaja, kes kupeldaja? Millise saatuse määrab võim? On see muinasjutt või tragöödia?
Kunstiajaloo doktori, kirjaniku Kristina Sabaliauskaitė uusim romaan „Peetri keisrinna” on romaanidiloogia esimene osa. Teos valiti 2019. aastal Leedu ühe suurima uudisportaali 15min.lt konkursil aasta raamatuks.
„Kristina Sabaliauskaitė kuulub ajaloolise romaani võimsaimate ja väljendusrikkaimate häälte hulka Euroopas.” – Olga Tokarczuk, Nobeli kirjanduspreemia ja Bookeri auhinna laureaat
Collini juhtum
Kohtusaalidraama, mis arutleb õiguse ja õigluse, süü ja süütuse ning headuse ja kurjuse üle.
Kolmkümmend neli aastat on itaallane Fabrizio Collini töötanud ettevõttes Daimler tööriistade valmistajana. Tagasihoidlikult ja laitmatult. Ja siis mõrvab ta Berliini luksushotellis ühe vana mehe. Põhjusetult, nagu paistab. Kui kohus määrab Fabrizio Collini kaitsjaks Caspar Leineni, näib see juhtum noorele advokaadile oodatud paljutõotava võimalusena karjääri teha. Ent kui ta saab teada, kes on mõrvaohver, muutub protsess talle isiklikuks õuduseks: tapetu – lugupeetud Saksa tööstur – on tema parima sõbra vanaisa. Leineni mälestustes sõbralik, sooja südamega mees. Ikka ja jälle püüab ta sooritatud tegu mõista, kuid Collini vaikib visalt. Ja nõnda peab Leinen oma veendumustest hoolimata kaitsma kohtus meest, kes ei tahagi, et teda kaitstaks.