Ei tohi lõpmatult mõtelda olnule, piinata end mõtetega ebaõnnest. Parem minna edasi, heita õlgadelt üleelamiste koorem. Sel juhul naeratab sulle õnn ja kõik läheb korda.
Kuumal Egiptuse rannal tutvuvad kaks noort inimest – austerlanna Anna ja inglane Robert. Loomulikult kujuneb sellest kohtumisest romaan. Isegi otseses tähenduses, sest Robert kirjutab armastusromaani ja palub Annal olla "konsultant naiste psühholoogia alal". Ärialane koostöö ei taha neil aga kuidagi laabuda. Välja tuleb hoopis midagi muud…
Susan Branch ja Nick Lansing on kõrgseltskonna satelliidid, kelle elujärg sõltub jõukate sõprade heatahtlikkusest. Hetketuju ajel otsustavad nad abielluda ning nautida aasta sõltumatut elu, mida võimaldavad pulmadeks saadud tšekid ja mesinädalate veetmiseks pakutud häärberid. Abieluleppe juurde käib aga klausel, et teine antakse vabaks kohe, kui tekib väljavaade abielludes parem partii teha. Noorpaari õnn hakkab peale esimest Como järve ääres veedetud kuud murenema, kui nad on sunnitud kolima Veneetsiasse, kus egotsentriline ja silmakirjalik seltskond paneb proovile nende enesekindluse, väärtushinnangud ja armastuse. Sotsiaalne surve on nii tugev, et viib noored abielulahutuse lävele. Õnneks on ilmas tähtsamaid asju kui luksus ja lõbujanu, nende teadvustamine toimub aga läbi valu ja vaimse kasvamise.
Vana legendimaiguline lugu Ameerikast räägib telekast seepi vaatavast naisest, kes nutab. Mees tuleb reklaamipausi ajal elutuppa ja küsib: „Mis viga, kallis?“ Naine vastab häbenedes: „Ei midagi, kallis, seep läks silma.“ Loodan, et see seep hakkab silma. – - – - – Sõna seep ise tuli meiemail käibele ameerika seebireklaamide kaudu, mida hakati televisioonis torkama pikkade halearmsate filmide vahele. Tavalised olid nn. seebiooperid, kus keegi ei saanud enne lõppu aru, kes on kelle isa, ema, laps; vanavanematest rääkimata. Sekka ikka paksult armastust. – - – - – Selleski seebis ei saa lugeja kohe pihta, kes on kellega ja kuidas seotud. Isegi autor ei tea veel, et Dagmari ja Toreadoori vahel tekib kaarleek, ega sedagi, et Maadu on juba rase ja peale tulemas on nais-alkohoolikute neljas põlv…
Selle aasta olulisem veiniraamat on Rein Kasele Veinireisid. Rein Kasela, meie veinimaailma grand old man on kirjutanud enda kogemustele toetudes raamatu veinist, veinimõisatest ja inimestest, kellega ka on sellel teel kohtunud. Rein Kasela on sommeljee, veinikoolitaja ja veinikaupmees, kelle panust Eesti veinikultuuri arendamises on raske üle hinnata. Reinu võib pidada kõigi Eesti sommeljeede isaks. Kui tema sommeljeede assotsiatsiooni presidendiks olemise aeg otsa sai, nimetasid Eesti sommeljeed Rein Kasela oma organisatsiooni auliikmeks. Armastus veini vastu on teda viinud paljudesse veinimaadesse. Selle raamatu kaante vahele on kokku kogutud lood tema kõige olulisematest, toredamatest ja meeldejäävamatest veinirännakutest Prantsusmaale, Itaaliasse ja Austriasse. „ Vein ei ole mitte ainult alkohol, vaid selle kaudu saab osa ka veinimaade kultuurist, vein on teejuht nende maade ajaloo, traditsioonide ja kommete juurde. Uute veinide, valmistusviiside või maitsetega tutvudes tahan alati teada, miks on need just sellised nagu nad on. Vastuseid otsides jõuab sügavate ajalooliste ja kultuuriliste läteteni, sest inimtegevuse kõik aspektid on omavahel tihedalt seotud. On üllatav, kui mitmesugused sündmused ja asjaolud on läbi aegade veinitegemist mõjutanud. Miks-küsimus on saatnud mind ka kõikidel veinireisidel. Kui tunned asja vastu sügavamat huvi, saad ka rohkem teada, kui lähed niisama veini maitsma, jääb suhe pinnaliseks. Ja kuna Euroopa kultuur on meile lähedane, oleme ju osa sellest, olen oma veinireiside ja suuremas osas ka veinikaubandusega jäänud Euroopasse – tunnetan seda kultuuri lähemalt, sellele kuulub minu süda“. Rein Kasela
Võromaa sydames on kaardilt leitamatu Räestu kylä, autori maailma keskpunkt. Lõunaeestilistes panoraamides saavad hääle Virunuka kalme inimesed ja rahvasuu, kohalikud romantikud Adson ja Jaik, vanavanemad, lapsepõlv, kassid, jõed, kivid, teised, kolmandad ja veel Keegi.
See hobikokk Martin Hansoni vaimukas, selge ja lihtne teos toidust liigsete pasunate ja praadideta – retseptid, toidulood ja pildid hea kõhtuäie kokkukeeramiseks. Raamatus selgitatakse, kuidas valmistada nii parimaid ampse (tapas, sushi jm) kui ka imelisi koduseid gurmeeroogi. Autor ei anna alati väga täpseid ja karme juhtnööre, vaid jätab vabaduse valida aineid igaühe rahakoti, maitse-eelistuste ja fantaasia järgi. Nii mõnegi toidu kokkukeetmine meenutab ehita-ise-konstruktorit. Kõigepealt pole muret, et toit ei tuleks maitsev, kui järgida instruktsiooni täielikult. Teiseks ei tasu muretseda, kui osiseid jääb üle. Kolmas printsiip – alati võib lisada aineid, mida õpetuses pole. Raamat on mehelikult otsekohene, kohati rabav ja piire ületav. Kuid hea tuju ja maitsvad road on garanteeritud. Kööki ei tohi karta, seda peab armastama, tundma ja kasutama!
Kadi Tombre on noor ja ilus ning nii edukalt abiellunud, et teda võiks lausa kullakaevajaks pidada. Praegu on tema elus pingeline periood: abikaasa Tõnis kandideerib peaministriks ning kogu kodune elu on allutatud valimisvõitlusele. Lisaks ilmneb, et mehe poeg eelmisest abielust omas mingit valget pulbrit ning tuleb nüüd isa juurde ümber kasvama. Kasvatajaks aga peab hakkama Kadi, sest mehel pole aega. Kogu see kõrgel seltskondlikul tasemel melu on siiski vaid pealispindne tühi-tähi, saab Kadi ootamatult teada. Võõras, kellega ta rahumeeli vestlusse astub, kannab kaasas kohutavaid saladusi ning Kadist saab olude sunnil eradetektiiv, kel tuleb silmitsi seista inimloomuste kõige vastikumate tahkudega.
See on kohutav raamat, möönan seda vastu vaidlemata ja kripeldava kahetsustundega. Mis sundis mind seda kirjutama? Õiguspärane vajadus oma laip enne kirstupanekut puhtaks pesta. Rootsi klassiku August Strindbergi aastail 1887–1888 prantsuse keeles kirjutatud skandaalne romaan oma esimesest abielust parunessi ja näitlejanna Siri von Esseniga, mis pakkus talle nii ülimat õnne kui ka tohutuid kannatusi ja andis rikkalikku materjali edasiseks loominguks. „Hullu mehe kaitsekõne” avaldamiseks kodumaal kirjanik oma eluajal luba ei andnudki.