Käesolev kogumik sisaldab läbilõiget minu looduseteemalisest luuleloomingust ajavahemikus 1998–2015. Siit peaks leidma midagi enda jaoks iga kunstihuviline sõltumata soost, vanuserühmast või loodusetunnetuse tasemest. Lugude inspiratsiooniallikateks on olnud erinevad tähelepanuväärsed või kummalised sündmused ja eluslooduse objektid. Viimastest mitmed on värvikad inimtegelased, kellest enamuse nimed on muutmata kujul ka lauludesse sisse jäänud. Loodetavasti on ära märgitud isikutel või nende austajatel piisavalt huumorimeelt ja eneseirooniat saamaks aru, et tegemist on heasoovliku naljaga, mitte plaaniga kedagi solvata. Aitäh Teile! Meeldivaid jahi, looduse ja armastuse elamusi! Autor
Peatoimetaja: Mart Helme Autorid: Aimar Altosaar, Alar Kilp, Andreas Klein, Andres Arrak, Andres Herkel, Johannes Christian Koecke, Kadri Vanem, Kaja Sõrg, Lindsay Lloyd, Mart Laar, Mart Nutt, Steven van Hecke, Torbjørn Røe Isaksen, Tõnis Lukas, Vladimir Bukovsky Kogumik “Mitmekülgne konservatism” pakub Eesti lugejale esmakordselt mahuka emakeelse ülevaate paremtsentristliku poliitika ajaloost, arengust tänapäeval ja poliitilise voolu tulevikusuundumustest. Raamatus on 18 artiklit, mille laiapõhjaline lähenemine ja akadeemiline tase on saavutatud tänu erinevate Eesti autorite, Euroopa ja Ameerika mõttekodade kaastööle. Konservatismi olemuse kõrval leiavad põhjalikku käsitlust väärtused, millest konservatiivid lähtuvad oma poliitika elluviimisel ja suhetes teiste maailmavaadetega. Raamat on suunatud eelkõige üliõpilastele, õppejõududele, poliitikutele, ekspertidele, ajakirjanikele ja poliitikahuvilistele. Raamatu eelvaadet saab vaadata – http://issuu.com/otse.info/docs/mitmekylgne_konservatism_prew?mode=window&backgroundColor=%23222222
Kaheksas raamat sarjas „Aja jälg kivis“ viib lugeja teisele poole ookeani, Ameerika Ühendriikidesse. Rännak algab pealinnast Washingtonist ning riigi tähtsaimast hoonest Kapitooliumist. Külastame ka Valget Maja ja tutvume USA esimestele presidentidele pühendatud mälestusmärkidega. New Yorgis saame teada, kuidas kerkisid Manhattanile omavahel kõrguses võistlevad pilvelõhkujad ning kuidas jõudis Vabaduse saarele antiikdrapeeringuisse mähitud leedi Vabadus – Vabadussammas. Uurime järele, kuidas ehitati uhke Brooklyni sild ja suursugune New Yorgi Keskvaksal, heidame pilgu hiigellinna alla metroosse ja Guggenheimi muuseumi Manhattani pilvelõhkujate keskel. Võrratus Kalifornias ootavad meid unelmate vabrik Hollywood, Päikeseloojangu bulvar Los Angeleses ja ajakirjandusmagnaadi William Randolph Hearsti luksuslik loss San Simeonis. Mingil juhul ei tohiks imetlemata jätta Kuldvärava silda San Franciscos. Saame teada ka selle, kuidas kerkis Nevada tolmusesse kõrbelinna Las Vegasesse esimene hiilgav kasiinohotell Flamingo ning kuidas Elvis Presley päästis selle linna meelelahutusäri. Ja siis on aeg rännata lõunasse, muusikalinna Memphisesse, Beale Streetile, Päikesestuudiosse ja Elvise koju Gracelandi ning lõpuks salapärasesse voodoohõngulisse Louisianasse, Baton Rouge’i, kuhu kerkis 19. sajandi keskel kummaliselt keskaega meenutav uusgooti loss.
See on ajaloo- ja kunstirännak imeilusasse Itaaliasse. Alustame Igavesest Linnast, jätkame rännakuid laguuni saartele rajatud Veneetsias. Maailma kunstipealinnaks kutsutud Firenze lugematutest aaretest valime seekord Santa Maria del Fiore katedraali, Signoria väljaku ja legendaarse Uffizi galerii. Peatume Milanos, kus väikese Santa Maria delle Grazie kloostri refektooriumi seinal on maailma kõige kurvema saatusega maal – Leonardo da Vinci „Püha õhtusöömaaeg”. Meie teele jäävad armastuse linn Verona, viltuse torniga Pisa ning Monreale katedraal kaugel Sitsiilia saarel. Ja keset Itaaliat Titano mäel asuv tilluke riik San Marino, mis võib uhkustada maailma vanima vabariigi tiitliga.
Raamat Suhtesahver on välja kasvanud väga populaarsest Suhtesahvri blogist ja Facebooki-lehest, kus sel on üle 2000 jälgija-kommenteerija. Autor Mirjam Männik on noor naine, kes kirjutab avameelselt suhetest ja õnneotsingutest valdavalt läbi enda kogemuste. Kirjutised pakuvad eelkõige naistele äratundmist, samastumisvõimalust ja ka häid nõuandeid nii heade kui valuliste kogemuste kaudu.
Jean-Baptiste Grenouille on rentslis sündinud "geniaalne koletis", kes suudab lõhnu sadade kaupa tuvastada, suurte vahemaade tagant haista ja oma mälus talletada. Tema eesmärgiks on luua täiuslik, "absoluutne lõhn" ning selle saavutamiseks ei kohku ta tagasi mitte millegi ees. Autor esitab oma kuulsaima jutustuse nii osavalt, et raske on otsustada, kas tegemist on verdtarretava õudusloo või inimliku romaaniga üksindusest.
„Lahustumine” on romaan sõjast ja armastusest, inimsaatusi muutvatest valikutest, vabadusest ja selle puudumisest. See on lugu, mis läbi nelja põlvkonna vaatleb Eesti olevikku ja minevikku, ühtekuulumist ja lahkukasvamist. See on raamat keerulise saatusega Ants Rauast ning tema püüdlustest toime tulla pojaga, keda tabab raske õnnetus; elades eestlasena maailmas, kus ta ei tea, kas temasugustele on kohta ja minevikuga, mida ta on sunnitud vastutahtsi ümber hindama. „Lahustumine” võitis Eesti Kirjanike Liidu 2015. aasta romaanivõistlusel II koha. Žürii liikme Rein Veidemanni sõnul vastab Lauri tekst enim ettekujutusele eepilisest suurvormis: mitmeosaline mahukas teos jälgib ühe eesti pere nelja põlvkonna meeste saatust ja autorit on huvitanud äärmusolukordade mõju inimpsüühikale. „Alates teose sümboolsest pealkirjast „Lahustumine” ja lõpetades autori läbinägeliku analüüsiga Eesti võimalikust tulevikust – kõik see sekundeerib vääriliselt võidutööle.” Märt Laur
Kõik me rändame südamest südamesse. „Toomas Nipernaadi” on üks Eesti kirjandusklassika omapärasemaid teoseid ning selle samanimeline peategelane kahtlemata meie kirjandusloo põnevamaid karaktereid. Esmapilgul näib ta mehena, kes lihtsalt reisib paigast paika, võidab südameid ja jutustab lugusid, et siis lahkudes ühe hetkega kõik unustada… Aga võib-olla suudab just tema oma rännakute kaudu talletada kõigist enam? Ehk jäävad tõepoolest talle kalliks kõik hetked, kõik südamed ühtmoodi?
"Lohejooksja" on lugu Afganistanist väga erinevatel aegadel – alates monarhia viimastest õitsenguaastatest, kuningavõimu kukutamisest kuni tänapäevase Talibani käes vaevleva rusustatud, mässuliste hirmuvalitsuse all kannatava riigini välja. See on lugu isadest ja poegadest, lugu Amirist ja Hassanist, kes on justkui parimad sõbrad, kuid samas lahutavad neid aastasadadega juurdunud traditsioonid ja seisusevahe, vastandlikud usundid. See on lugu peensusteni järgitavast afgaani kombestikust ja traditsioonidest, mis jäävad kestma ka võõrsil, USAs afgaani immigrantide kogukonnas. See on lugu elude purunemisest ja saatuslikest muutustest, kui Afganistanis algab sõda, ning usust ja lootusest näha taas kord õitsvat kodumaad. See on lugu sõprusest ja armastusest, reetmisest ja lunastusest.
Nõukogude aja lõppedes jäi Venemaa ilma suurematest sadamatest Läänemere ääres. Venelastel puudusid moodsad terminalid, mille kaudu vedada välja naftat ja naftatooteid. See andis suurepärase uue ärivõimaluse Tallinnale, mis oli säranud transiitkaubanduse keskusena eriti võimsalt Hansa Liidu ajal. Keskaegse Tallinna tähtsaim kaup oli sool, tänapäevane Tallinn teenib musta kulla ehk nafta ja naftatoodete pealt. Eestit läbiv naftatransiit algas Tallinnas Koplis asunud kalasadama naftabaasist. Esimese kaasaegse terminali ehitas aga Muuga sadamasse Pakterminal. Tema juhist Aadu Luukasest kujunes Eesti transiidiäri ja kohalike suurettevõtjate liider. Peagi algas naftatransiit ka Paldiski ja Sillamäe kaudu. Lääne kapitali kõrval sisenes ärisse üha jõudsamalt Vene kapital. XXI sajandi alguseks andis naftatransiit juba nii suure osa Tallinna Sadama tulust, et poliitikud ja äriringkonnad hakkasid muretsema, mis juhtub siis, kui õitseng peaks hääbuma. See raamat räägib ühe Läänemere-äärse väikese maa edukama ja olulisema majandusharu loo koos selle tõusude ja mõõnadega, keerulise tausta ja vastuoludega, emotsioonide, võitude ja kaotustega.