Контркультура
Различные книги в жанре КонтркультураDurch die Knochen bis ins Herz
Bascha, Dvorka und Dorota: Die Frauen sitzen auf dem nackten Boden. Erinnerungen brechen in die Dunkelheit ihrer Baracke: an die Kindheit, die Eltern, die Geschwister, die Schule – und das Leben hier und jetzt: Dreck, Gestank und Hunger in einer Welt, in der sie sich selbst nicht sehen können und nicht wissen, ob es überhaupt noch eine Zukunft geben wird. Weil sie wissen, was der Rauch bedeutet. Von Oliven, Ameisen und Ratten handeln die neuen Geschichten von Christoph Heubner, die den Erinnerungen von Auschwitz-Überlebenden gewidmet sind und ihnen Raum geben: auch dem Schmerz und dem Glück ihres Lebens nach dem »Überleben«. Christoph Heubner hat über vier Jahrzehnte Überlebende von Auschwitz begleitet und ihnen zugehört, was sie zu sagen haben: Worte, Gefühle und Bilder, die die Überlebenden ihr ganzes Leben lang nicht verlassen werden und die Forderung, der sie sich selbst immer wieder stellen: Sprecht von denen, die nicht mehr sprechen können!
Flanagansi naised
Sõbrannad Elinor ja Emma on ohverdanud kõik, et hotell Flanagans oleks heal järjel. Nad on edu saavutanud ja äri õitseb. Aga hind selle eest on kõrge. Seni hoolikalt süü- ja häbitunde alla maetud saladused ähvardavad päevavalgele ilmuda. Kui tugev on nende sõprus? Kui suurtele katsumustele see vastu peab? Ja kas hotell jääb ellu, kui tõde selle omanike kohta ilmsiks tuleb?
Frankie on Emma 22-aastane tütar, karismaatiline ja impulsiivne noor naine, kes vihkab oma ema. Emma näeb vaeva tütrega läheduse saavutamise nimel, ent see tundub võimatu ülesandena. Haavad on liiga sügavad. Billie armastab oma ema Elinori, sellest hoolimata sunnivad liiga kõrged nõudmised teda Uppsalasse õppima kolima. Seal keeratakse tema tulevikuplaanid pea peale.
Samal ajal, kui kaheksakümnendad aastad uimastite, seksi ja igatsusega armastuse järele haripunkti jõuavad, saavad intriigid Londoni ühes luksuslikumas hotellis uue hoo sisse …
Teine, iseseisev osa paljukiidetud Flanagansi naiste sarjast.
Varjatud sügavused
Northumberlandi rannikul lõõskab erakordne suvekuumus. Julie Armstrong avastab sõprade seltsis veedetud õhtult koju jõudes, et tema poeg on mõrvatud. Luke on kägistatud ja vanni pandud. Vannivee pinnal hõljuvad aasalilled. Sellisel viisil kaunistatud mõrvapaik äratab inspektor Vera Stanhope’i ja tema uurimisrühma huvi. Peagi avastatakse veel teinegi surnukeha – noor ja ilus õpetajanna Lily Marsh on asetatud kaljurahnude vahele madalasse merevette, kuhu samuti on puistatud lilli … Nüüd peab Vera kiiresti tegutsema, et leida mõrtsukas, kes teeb surmast kunstiteose. Luke’i ja Lilyt tundnud inimestelt ei saada kuigi palju niidiotsi, ent peagi tajub Vera, et vaja oleks põhjalikumalt uurida Lily laiba peale sattunud kummalise sõpruskonna liikmeid. Mis see on, mis neid nelja meest ja üht naist üksteisega seob? Ja kas nad on tõepoolest nii ühtehoidvad ja siirad, nagu nad väidavad? Järk-järgult hakkavad päevavalgele kerkima varjatud inimsuhted ja kurjakuulutavad saladused. Ning mõrvar viibib sellal pidevalt nende keskel ja valmistub kujundama veel üht kaunist märga hauda …
Tallinna tume
Katrin Pauts on selle raamatu kaante vahele koondanud 12 novelli, mida ilmestavad kunstnik Lumimari unenäolised illustratsioonid. (Hoiatus neile, kes kaanepildile vaid põgusa pilgu heitsid: see EI OLE lasteraamat!) Oma novellides uitab autor ringi Tallinna erinevates linnaosades, vaatleb võõraid inimesi ja hooneid ning mõtleb neile külge sõgedaid, süngeid ja müstilisi lugusid. Nendes lugudes keskendutakse just inimese tumedamale küljele, mis on meis kõigis olemas, kuid mida me enamasti teiste ja sageli ka iseenda eest varjame. Autor aga paljastab halastamatult – ehkki killukest huumorit sisse poetades –, milleni võivad viia näiteks meie kuulsusejanu või kättemaksuiha.
Et autor on varem tuntust kogunud kriminaalromaanidega, siis kohtab siingi mitmes loos mõningaid krimikirjanduse elemente, mis aitavad luua pinevat ja kummastavat õhustikku.
„Tallinna tume” on üsna painajalike lugude kogumik, ent sama hästi võiks see olla sametiselt maheda õlle bränd – raamat pakub nii mõtteainet inimloomuse üle kui ka mõnusaid õudusjudinaid tekitavaid jutukesi, aga ennekõike hõrgutavaid palu musta huumori fännidele.
Salatunnid
Uhke ja veidi hirmuäratav Arethusa Clayton on surnud. Kõiki üllatab tema viimne soov, et ta tuhastataks ja tuhk puistataks Iirimaale Deverilli lossi juurde. Las tuul viib mu kaasa ja leebe vihm uhub mu Iirimaa mulda, kust ma pärinen. Ja antagu andeks mu patud – nii kirjutab ta oma testamendis. Arethusa tütar ja poeg on segaduses. Ema oli küll Iirimaalt pärit, aga ei rääkinud sellest kunagi. Poeg Logan peab tema soovi lihtsalt tujuks ja arvab, et ema tuleks matta isa kõrvale. Tütar Faye otsustab sõita üksi Iirimaale, et ema päritolu kohta rohkem teada saada. Uurida, kes Arethusa oli, milline oli tema perekond, miks ta pärast lahkumist sugulastega ühendust ei hoidnud ja kes on salapärane kolmas pärija, kellele Arethusa on lisaks tütrele ja pojale jätnud kolmandiku oma varast. Fayed ootavad Ballinakellys mitmed üllatused ja saladused. Arethusa päeviku ja sugulaste abil rullub lahti tema lugu, mille avastamise käigus saab Faye teada palju uut ka enda kohta. Kõiges selles on muidugi oma osa ka Faye korduval unenäol.
Mia nägi unõs
Folklorist Jaan Sudak võtab raamatus vaatluse alla eesti unefolkloori ja unenäoended. Esimene hõlmab kõike, mis on pärimuses seotud une ja unenägudega: õpetused-juhised unenägude tõlgendamiseks, lood unenägude nägemisest ning nende täideminekust. Teine tähistab kitsamalt märke, mille kaudu unenägusid tõlgendatakse. Raamatu tuumaks on unenäoennete põhjal koostatud märksõnastik rikkalike tekstinäidetega Eesti Rahvaluule Arhiivist ja autori kogutud materjalist Kihnu saarelt.
Jaan Sudak on Kihnu pärimuskultuuri uurimisega tegelenud üle kümne aasta. 2015. aastal lõpetas ta Tartu Ülikoolis magistriõpingud folkloristika erialal. Magistritöö põhjal anti välja raamat „Luupainajad Kihnu rahvausundis“ (2017). Samal aastal ilmus autorilt mahukas ülevaade Eesti lipuga seotud lugudest – „Sinimustvalged lood“. Raamatust „Mia nägi unõs…“ leiab rohkelt lugemist unenägude nägemise ja mõistmise kohta.
Liblikatuba
Posy Montague seitsmekümnes sünnipäev on lähenemas. Ta elab ikka veel ilusas suguvõsamajas Admiral House’is keset Suffolki imekaunist loodust, kus ta lapsepõlves koos armastatud isaga liblikaid püüdis. Posy teab, et peab tegema piinarikka otsuse ja maja maha müüma.
Siis aga ilmub minevikust välja üks mees – tema esimene armastus Freddie, kes ta viiskümmend aastat tagasi hülgas ja ta südame murdis. Posy, kes maadleb juba niigi oma täiskasvanud lastega seotud probleemidega, ei taha uskuda, et Freddie on temasse taas armunud. Posy ei tea ka seda, et Freddie ja Admiral House varjavad sünget saladust, mis peagi päevavalgele tuleb.
„Liblikatuba” on haarav ja mitut põlvkonda ühendav lugu, millesse „Seitsme õe” raamatusarja autor Lucinda Riley on talle iseloomulikul moel põiminud unustamatud tegelaskujud ja südantlõhestavad saladused.
Afäär
Ühe Mississippi osariigi kauges kirdenurgas asuva linnakese kõrval on sõjaväebaas, kus saavad väljaõppe välismissioonide eriväelased. Nii linnakese kui ka baasi rutiinse elu katkestab ootamatult mõrv: tapetakse noor valgenahaline naine.
Kuna ilmset süüdlast kohe ei leita, satuvad kahtluse alla nii linnaelanikud kui ka baasis teenivad sõdurid. Esimestega peaks tegelema kohalik šerif, mundrikandjaid puudutavat uurimist korraldab sõjaväepolitsei.
Lisaks ametlikult kohale saadetavale major Munrole lähetatakse kaugesse kolkasse ka Jack Reacher. Tema ülesanne on jälgida uurimise kulgu n-ö eemalt. Ta peab looma kontakti kohalike korrakaitsjatega ning kandes erariideid etendama sõjaväest lahkunud, kindla elukohata isikut.
Mõrva uurides selgub, et umbes aastase ajavahemiku jooksul on seal kandis tapetud veel kaks noort naist, kes, tõsi küll, olid mustanahalised, mistõttu nende hukkumise asjaoludega pole ülearu agaralt tegeletud.
Jack Reacher on nagu alati põhjalik ning koostöös šerifi ja oma kolleegi Munroga selgub tõde kõigest mõne päeva jooksul: süüdlast ei pea otsima kaugelt ja kuriteo niidid viivad otsapidi koguni USA senatisse.
Неидеальный Джон против неидеального мира
Вы когда-нибудь думали о том, каково это – перфекционисту жить в мире хаоса? Нескончаемое напряжение и борьба с желанием всё исправить, разложить по местам. Бесконечный конфликт, как незаживающая рана. Джон мучается. Ему больно от того, что он видит вокруг. Он хочет всё изменить, но мир против, у мира другие планы. Джон не способен свыкнуться с законами природы. Он продолжает свою схватку с миром до тех пор, пока не влюбляется в девушку, которая не только не разделяет рвение героя, а даже напротив, ещё больше разрушает всё вокруг. Содержит нецензурную брань.