Контркультура
Различные книги в жанре Контркультура
Windsori sõlm
Esimene raamat igati originaalsest ja lustakast krimilugude sarjast, milles kuninganna Elizabeth II oma kuninglike kohustuste täitmise käigus salaja kuritegusid lahendab.
On 2016. aasta varakevad ja kuninganna Elizabeth viibib oma 90. sünnipäeva tähistamise eelõhtul Windsori lossis. Ettevalmistustele tõmmatakse pidurit, kui lossi ühest magamistoast leitakse külalise surnukeha. Sündmuskohal avanev pilt viitab sellele, et noor venelasest pianist kägistas end kogemata ise ära, kuid kehvasti seotud sõlm paneb MI5 kahtlustama kuritööd. Kuninganna jätab alguses juurdluse läbiviimise asjatundjate hooleks – kuni need lasevad kahtlustel end vales suunas juhtida.
Monarh, kes juhtumi käpardliku uurimisega rahul pole ja personali moraali pärast südant valutab, otsustab ohjad diskreetselt enda kätte haarata. Kuninganna asub salaja, kasutades oma Briti nigeerlasest endise kuningliku hobusuurtükiväe ohvitserist erasekretäri Rozie Oshodi abi, ise asja uurima. Kuna ta jätkab samas tavapärase enesekindlusega ka oma kuninglike kohustuste täitmist, ei oska keegi õukonnas ega ükski avalikkuse esindaja aimatagi, et sihikindel Elizabeth kasutab oma terast pilku, kiiret taipu ja raudseid närve mõrtsuka välja selgitamiseks.
S. J. Bennett annab selles loomingulises ja paeluvas müsteeriumis oskuslikult, teravmeelselt ja võluvalt edasi kuninganna Elizabethi häält, maalides meile Tema Majesteedist harvanähtava pildi: lahke ja samas elutark, otsusekindel ja samas läbinägelik, ja mis kõige olulisem: hea inimestetundja.
Mida sa ei tea
Anna Janssoni eduka Maria Werni-sarja uues kriminaalromaanis jõuavad kuriteod politseinikele pelutavalt lähedale.
Åminne supelrannas püsib hilissuvine soojus. Visby politseinik Maria Wern on suvilarajoonis oma uute naabrite juures peol, kui lähedal puhkeb äkitselt tulekahju. Üks maja põleb maani maha ja mitu inimest viiakse haiglasse.
Järgmisel hommikul kaob rannast jäljetult üks naine. Kaotsiläinu on Sofi Hartman, komissar Tomas Hartmani tütar. Ta uurib naftapuurimise mõjusid Gotlandil ja tema aruannet ootavad pingsalt niihästi keskkonnaaktivistid kui ka riskikapitalistid.
Sofist jäänud jäljed osutavad mitmesse suunda ja politsei ei jõua kõiki juhtlõngu kontrollida, olgugi et neile on abiks saadetud kadett Jarita Modi. Samal ajal peab Tomas Hartman oma isiklikku meeleheitlikku võitlust ajaga, et tütar üles leida. Ta teab, kui rängalt Sofi deemonid teda piinavad, ning aimab, et tütrel on mingi saladus.
Anna Janssoni kriminaalromaanidest on eesti keeles ilmunud
Maria Werni sari
„Võõras lind“ (2013, Mirabilia)
„Ulm sinu eksitas ära“ (2015, Mirabilia)
Kristoffer Barki sari
„Tütar kadunud“ (2020)
"Vari sinu taga" (ilmub 2021)
Õpetajad
Andris Akmentiņši romaan „Õpetajad“ on ilmunud Läti 20. sajandi ajaloosarjas. „Õpetajad“ viib meid peamiselt Hruštšovi aega ja näitab külakooli õpetajate, aga ka õpilaste silmade läbi nõukogude süsteemi absurdsust. Raamatu keskmes õpetajate pere, kus antakse põlvest-põlve teatepulka edasi. Lehmalüps enne kooli minekut, liikumispiirangud metsas ja mere ääres, esmapilgul mugava komsomolitöö kibedad viljad, küla salaplaan jõuda esimesena maailmas kommunismi ja lihtsate inimeste keerulised suhted loovad sündmustiku, mis avaneb kiht-kihilt raamatu nelja peakangelase erinevatest vaatenurkadest. Raamat sobib nii vanemale põlvkonnale nostalgiaks kui ka nooremale ettekujutamiseks, millist elu tookord elati. Raamatu eestikeelse tõlke järelsõna on kirjutanud ajaloolane Mart Laar. Tõlkija Contra, kujundaja Andres Rõhu.
Surm Bulgaarias. Kõik hinnas
Vinduv abielukriis ja vaene elu viib paari mõttetule puhkusereisile Bulgaariasse. Kumbki ei tea õieti, miks minnakse. Minnakse, sest on võimalik minna. Kuigi koduski suudetakse vaevu koos püsida. Kas loodetakse suhet taastada või pauguga lõpetada, on õhus, aga pomm ei plahvata, vaid jääb susisema. Bulgaarias lisandub ootamatu rännak üksindusse ja meditatsioon surmateema üle, kui mees sattub haiglasse kopsuintensiivi ja poolautistlik naine suudab üksi vaevu hotellist väljuda. Järelemõtlemiseaeg tundub ühekorraga lähendavat ja avab samas tee iseseisvumisele, mida mõlemad on seni peljanud.
Ta tuleb
Kogumik „Ta tuleb” sisaldab kümme lühijuttu, mille läbivaks aineseks on surm – kord melanhoolsemas, kord tragikoomilisemas võtmes. Tavaliste eesti inimeste elukäikude ja surmaga kokkupuudete kaudu kerkivad esile järgmised teemad: millised pisiasjad võivad määrata inimese saatust, kuidas mõjutab inimese käekäiku tema isiksus, kuidas tuleb inimene toime leina või surmahirmuga. Kõrvuti elutungiga leiab käsitlemist inimloomuse tumedam pool – siitilmast ära ihkamine. Kogumikus esineb varjatumalt ka religioosseid alltekste, mis jäävad vastava huvita lugejale märkamatuks, aga lisavad loole ambivalentsust. Eelkõige on tegu siiski loodetavasti paljudele äratundmist ja samastumisvõimalust pakkuvate kirjeldustega elust tänapäeva Eesti ühiskonnas.
Kogumiku üldine hoiak on elujaatav, autorile on väga oluline tuletada lugejale meelde võimalust tajuda huumorit pealtnäha lootusetus olukorras ning tõsiasja, et eneseiroonia võib olla tervistav.
Kogumik „Ta tuleb” on Katrin Johansoni neljas raamat, varem on ilmunud romaanid „Läbikäidavad toad”, „Atlantis abajas” ja „Hundirada”.