Название | Las ma istun siin kuni orkester mängib |
---|---|
Автор произведения | Siim Kera |
Жанр | Поэзия |
Серия | |
Издательство | Поэзия |
Год выпуска | 2012 |
isbn | 9789985324998 |
suured tänud: ema, isa, lydia, kaia, isaac, eric, jeremiah, townes
alati kui ma loen head luuletust
alati kui ma loen head luuletust
tahaks isegi ühe kirja panna
noh mingi sõnulseletamatu tung
võib-olla samasugune mis ajab mõrvareid tapma
nugasid välgutama
ohvrite silmi seinale liimima
nende laipu
aeda kase kõrvale matma
äkki midagi sellist nagu pedofiilidel kui
nad patside ja kollase kleidiga kolmeaastast tüdrukut näevad
kellele pakkuda kodus küpsetatud mustikamuffinit
eelmäng sellele et hiljem too välja arenemata keha poolikuna ellu jätta
kui ma loen head luuletust
tahaks kohe enesest lasta sõnatulvad välja
ma pajataks naistest ja kui ruumi jätkub
pressiks vahele
kolm supilusikatäit ängi
kaks teelusikatäit lootust
täpselt sellises vahekorras mu sulg lendab sellise tuhinaga
nagu tolle poksija kõrv mis mike tysoni hammaste vahele jäi
jutustaksin maailmadest kus ma eile öösel käisin
tagurpidi puudest ja kolme sõrmega tomatitest
tallinn-moskva rongist ja vanaisa seedripuust
purjus alligaatorist ja suurte tissidega ahjualusest
ja kui ma olen saanud hea luuletusega
ühele poole
vaatan end peeglist ja mõtlen
et peaks habet ajama
neiud paluvad tihti et ma kirjutaksin neile mõne luuletuse
neiud paluvad tihti et ma kirjutaksin neile mõne luuletuse
vähemalt paar riimigi kuid ma ei oska
ma ütlen et ma ei mõista
aga tule õhtul minu juurde ja las ma luuletan kogu oma kehaga
kaheksajalgse trohheusena rooman ringi sus nagu speedine ämblik
su rinnad sonetiseid riime täis kirjutan
ning kliitorile sul kleebin parimatest silpidest haikud
oodid kaiguvad üle kogu suvise vagiina
kui vaimutoitu jagan sulle eest ja tagant
seksuaalselt olevat sa üsna vabavärsiline
sa sosistad ja mainid et su lemmikpoos on tanka
sulle meeldivat mu jambi imeda
ja vahekorras saad tavaliselt mitu stroofi järjest
kingitud luuletuse suhu ei vaadata
ma ei taha end välja vabandada
kaugel sellest
kaugel sellest
ma tahan end vabandada
su sisse
must hobune
mul on burger hambavahes
kui mõtled nüüd
miks ometi
vaja sellest luuletus kirjutada
eesti kirjanduse mainet veelgi
rikkuda
mitte
kurat
kuidas see lihakäntsakas
sinna ära mahtus
siis
palju õnne
oled inimene
espresso
kui ma kunagi kogemata
umbes sama juhuslikult
nagu varba löömine vastu
voodit
või kohvi kallamine
sülle
saan teada
mis on lõpmatus
siis on
lõpp
matus
reedeti siblib linnas
reedeti siblib linnas
palju inimesi
kordades rohkem
on mõtteid nende peas
ei see häiri
aga kõhe
kui tean
et nad on
olemas
tequila
jumal lõi maailma
noppis siis aiast
sidruni ja jõi tequilat
samal ajal meeleheitel
koduperenaisi vaadates
hiljem piilus john lennoniga
neiut kes oli koos teemantidega
taevapiiril olesklemas
aitab kah john
kaua sa oma tähesära naudid
tüdrukutehorde rabad
näe võta siin on sinu kaust
tutvu oma tulevase eluga
enne kui ma seda suurt
punast nuppu vajutan
kuskil etioopias peaks
sinuga kõik OK olema
nälgid sured ja tuled
tundmatuna tagasi
ja mina saan kõik
naised endale
skulptoril on alati savi
tango
tan60° biit
ja ln niit
matemaatik
tuleb siit
kaatet kaatet hüpotenuus
kel on kauneim vasem puus
MOZ
tule minu poole
kuulame the smithsi
ütles ta
ja lootuses et
kogu diskole äkki koos
kõrva peale paneme
uhasin läbi tammelinna
lasin miskil krantsil end
persest ampsata
ja lasin ta uksele koputuse valla
nii kui nägin
ta avarat dekolteed
taipasin midagi on viltu
ma mõtsin et siin
the smithsi pralle tulekul
aga tema ainult