Talve top. Heljo Mänd

p>ILMAKIIGED KIIGUVAD

      Ilmakiiged kiiguvad,

      kiigutavad külma-sooja.

      Kiigekesed, kiigekesed,

      olge seekord külmatoojad.

      Siis lippab talv novembrisse,

      novembrist pauhh! detsembrisse.

      Lippab nii et lumi langeb,

      mina hüppan lumehange.

      LUMI JA MINA

      Õhus keerleb lumekõdu,

      teine kõdu, kolmas kõdu,

      kümme kõdu, sada kõdu,

      sajandaga algab sadu.

      Tuhat kõdu, kümme tuhat,

      mis on valge, see on puhas,

      mis on puhas, see on kena,

      lumiseks saan üha enam.

      Ütlen: sõdur, ole valvel,

      tervita nüüd lumetalve!

      PROOVISÕIT

      Lume-Ludvi kihutab

      taeva laial maanteel.

      Roolib helevalget autot

      üle metsalaante.

      Proovib, kuidas sõidab uus

      auto-lumepilv,

      mis tuli praegu tehasest

      „Ilus Lumeilm”

      LUMEPUU

      Lume-Leenul ja Lume-Aadul

      kasvab taevas lumepuu.

      Lumepuu on lumelehes,

      lumelaulud ladvasuus.

      Lumepuu on õhuline,

      lehestik tal valgusest.

      Lumepuu on väike osa

      suure talve algusest.

      Kuula, kuula, lumekodus

      pandi sügisele punkt.

      Lumepuust saab terve talve

      Leenu-Aadu tugipunkt.

      LUME-LEENU JA LUME-AADU

      Kleenukene Lume-Leenu,

      lumepilves kõndija,

      oma taadu, Lume-Aadu

      käbe takkasundija.

      Käskimisest ta ei väsi,

      pilvemajas olgu kord!

      Ütleb: Aadu, mis sa istud

      nagu kuningas või lord!

      Mis sa popsid oma piipu