Traagiline õnnetus. Kõik juhtus väga kiiresti. Ta ei oleks saanud seda ära hoida. Või oleks? Sekunditega variseb Jenna Gray maailm kokku. Tema ainus ellujäämislootus on jätta kõik maha ja alustada kuskil mujal puhtalt lehelt. Jenna kolibki Walesi rannakülla üksikusse majja. Kuid kurja novembriõhtu mälestused, lein ja toonased hirmud, mis ta elule kriipsu peale tõmbasid, ei lase tal rahus olla. Just siis, kui Jennale hakkab tunduma, et tunneli lõpus paistab tema jaoks siiski valgus, saab minevik ta kätte. Tagajärjed on kohutavad… Kui nautisid „Tüdruk rongis” ja „Kadunud” lugemist, siis on see raamat sulle: ootamatute süžeepööretega kaasakiskuv psühholoogiline põnevik. „Ma lasen sul minna" tugineb tõsielulistele sündmustele ja autori väga isiklikele üleelamistele. *** Clare Mackintosh töötas 12 aastat politseis, muu hulgas ka kriminaaluurimisosakonnas ja avaliku korra kaitsjana. 2011. aastal lahkus ta sellest ametist ning asus tööle vabakutselise ajakirjaniku ja meedianõustajana ning praegu tegeleb peamiselt kirjutamisega. Ta on ajakirja Cotswold Life kolumnist ning Chipping Nortoni kirjandusfestivali (www.chiplitfest.com)algatajaid. Tema debüütromaan „Ma lasen sul minna” (ingl k „I Let You Go”) ilmus 2014. aastal ja püsis Sunday Timesi bestsellerite esikümnes 12 nädalat. Raamat valiti 2015. aastal ka iTunesi poe parimate hulka. „Ma lasen sul minna” on tõlgitud rohkem kui 25 keelde ning seda on müüdud üle poole miljoni eksemplari. Raamat jõudis ka The British Book Industry Awardsi 2016. aasta debüütromaani lõppnimistusse. Autor elab Inglismaal Cotswoldis.
See on üks tore, 10-aastase lapse kirjutatud muinasjutt, mis räägib ettevõtlikust võlurist, kes hakkas draakoneid kasvatama. Ja siis tulid röövlid… Muinasjutt on kirjas kahte moodi. Kõigepealt kirjatähtedes, mida saavad lugeda suuremad lapsed ja lapsevanemad lastele ette. Seejärel on sama muinasjutt TRÜKITÄHTEDES – sobilik neile lastele, kes alles õpivad lugema ja LÄHEVAD VARSTI KOOLI.
Anders taob raskele metalluksele ja hüüab, aga peaarst ei tee lahti. Patsiendi poole pöördudes kõmab Andersi peas pulss. Jurek Walter istub endiselt põrandal, pilgutab paar korda tema poole silmi ja hakkab end siis püsti ajama. „See on vale,” ütleb Jurek nii, et lõuale pritsib verd. „Nad ütlevad, et ma olen koletis, aga mina olen ainult inimene …” Raamatu sündmustik areneb peamiselt talvises ja lumises Rootsis, kuid jõuab ka endise Nõukogude Liidu aladele. Mööda raudteed astub jäises öös segaduses ja raskelt vigastatud luukerena kõhn noormees. Peagi selgub, et ta on üks aastaid tagasi kaduma läinud lastest. Kuid kus ta oli, kes veel sinna jäi ja kes neid kinni hoidis? Psühhiaatriahaiglas on juba kolmteist aastat isolaatoris erirežiimiga sundravil sarimõrvar, kellega personalil, patsientidel ja teistel on keelatud rääkida, sest hirmuärataval kombel on temaga kasvõi natuke suhelnud inimesed end pärast tapnud või teistele halba teinud. Ühtlasi tundub, et mees on korraga mitme koha peal ja tegutseb edasi… Uurija Joona Linnat seovad juhtumiga isiklikud äärmiselt valusad ja julmad mälestused. Lars Kepleri pseudonüümi taga on abielupaar Alexander ja Coelo Anhdoril, kes eraldi olid edukad kirjanikud juba ennegi. Nüüd on nad koos pühendunud kriminaalromaanide sarjale, mille peategelaseks on säbruliste blondide juustega sportlik, jonnakas ja julge soomerootslasest politseinik Joona Linna. Kirjanike pseudonüümi esimene pool on võetud Stieg Larssoni ja teine pool Saksa teadusemehe Johannes Kepleri (1571-1630) auks. Lars Kepleri raamatuid on tõlgitud 37 keelde ja „Uneliivamees on olnud lugejate eelistuste tipus üheksas riigis.
Eduard Vilde 1908. aastal ilmunud romaan. Kolmas osa Vilde 1850.-1860. aastate eesti talurahvaliikumist kirjeldavast triloogiast. Vilde hakkas sektantliku Maltsveti-liikumise vastu huvi tundma, kui otsis ainest triloogia esimeste osade "Mahtra sõda" ja "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" , jaoks.
See on raamat vabadust ülistavatest raamatutest. Nende kaante vahelt leiad ülevaated 111 vabadusraamatust või lühemast kirjutisest, taustaks originaaltsitaadid. 2007. aastal Neue Zürcher Zeitung kirjastuse väljaandel ilmunud kogumiku koostajad-toimetajad on Claudia Aebersold Szalay, Gerd Habermann ja Gerhard Schwarz. Refereeritavate teoste autoriteks on teiste seas sellised maailmanimed nagu Aristoteles ja Cicero, Aquino Thomas ja Rotterdami Erasmus, Michel de Montaigne ja Charles de Montesquieu, John Locke ja Adam Smith, Max Weber ja José Ortega y Gasset, Ludwig von Mises ja Friedrich A. von Hayek, Karl Popper ja Milton Friedman. Esitletud kirjutiste sisima sõnumi on lugejateni toonud enamasti saksa ja šveitsi mainekad teadlased ja publitsistid. Vahest leiad nende seast mõndagi, mis paneb sind haarama algteksti järele, olgu see siis algkeeles või tõlgituna mõnda teise keelde. Meeldiva tõdemusena võib tunnistada, et neist 111-st refereeritud tippteosest on üllatavalt paljud tõlgitud aegade jooksul kas täielikult või osaliselt eesti keelde. Kui otsida kõigile neile kirjutistele ühist motot, siis sobiksid selleks kogumiku avaautori Lord Actoni poolt 135 aastat tagasi öeldud sõnad: „Vabadus ei ole kõrgema poliitilise eesmärgi saavutamise vahend. Vabadus on ise kõrgeim poliitiline eesmärk.
2004. aastal Loomingu raamatukogu sarjas ilmunud Vaino Vahingu päeviku põhjal ilmunud teose „Noor Unt“ uustrükk, mis on rikkalikult illustreeritud kaasaegsete fotodega Mati Undi enda kollektsioonist
Ühe tuntuma Iisraeli kirjaniku David Grossmani (snd 1954) erakordse emotsionaalse intensiivsusega kirjutatud sõjavastases romaanis põgeneb ema sõnumi eest, et üks tema poegadest võib olla ärevas olukorras Jordani jõe läänekaldal surma saanud. Naine elab oma igapäevast elu 21. sajandi alguse Iisraelis, kuid mõtetes kerkivad tema silme ette noorpõlve sõjasündmused, millest on osa võtnud tema armastatud mehed. Ta läheb koos vana sõbraga pikale matkale Iisraeli-teele, et oma keerulises olevikus, minevikus ja tulevikus selgust saada. Seda romaani peetakse David Grossmani loomingus tähtsaimaks ja seda on tõlgitud paljudesse keeltesse. Romaani ülesehituses võib oletada juutide ja araablaste igikestva vastasseisu ja ühtepõimumise suurt kujundit. 696 lk