Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUKümme aastat hiljem, I raamat. Vikont de Bragelonne
Järg maailmakuulsatele romaanidele "Kolm musketäri" ja "Kakskümmend aastat hiljem". I raamat kolmeosalisest väljaandest.
Mõttetute riikide aabits
Hurraa! Siia raamatusse on kokku kogutud Hardo Aasmäe (1951–2014) lood maailma riikidest. Geograafiakandidaat oli veendunud, et eranditult iga riik maailmas on omal moel mõttetu. Hardo plaanis rääkida neist kõigist, ent tema varajane surm tõmbas meie auahnele üritusele kahjuks kriipsu peale. Lood ilmusid algselt kultuurilehes KesKus ajavahemikul 2003–2014, aga vabadel ruumilistel põhjustel on siinsed variandid pikemad kui lehes. Läbi mõnusa huumoriprisma – vaid Hardole omasel viisil – on tegemist ühtaegu nii hariva, silmaringi laiendava kui ka lustliku raamatuga. Head isu! Juku-Kalle Raid, raamatu koostaja
Dora, Dora
On 1943. aasta detsember. Teise maailmasõja lõpp ei ole enam kaugel. Saksamaa relvastusminister ja Hitleri peaarhitekt Albert Speer saabub väikese kaaskonnaga Soome Lapimaale. Ta kavatseb jätkata teekonda Jäämere ääres paiknevasse Saksamaa kõige põhjapoolsemasse sõjaväebaasi. Speeri vaevab hingehäda. Ta on olnud varem Hitleri soosik, aga nüüd on side Führeriga katkenud ja Speer tahab näidata, et on endiselt Saksamaale ustav. Reis on ränk. Sakslased ei suuda taluda pimedat inimtühjust ja verdtarretavat külma. Äärmuslikes oludes toimub üllatavaid kohtumisi ja sõja tõelisus avab paljude silmad. Speer teeb aga esimesed sammud omaenda süngesse sisemaailma. „Dora, Dora” on jutustus võimust, sõja meeletusest, natside kuritegudest ja sellest, kuidas isegi siis, kui inimene on sattunud keset halastamatut vägivalla masinavärki, ei pruugi ta olla võimeline nägema, mis tegelikult toimub. „Dora, Dora” valiti 2012. aastal Soome olulisema kirjandusauhinna Finlandia nominendiks. Kirjanik Heidi Köngäs on mitme Soome kirjanduspreemia laureaat, ta tegutseb ka telerežissööri ja produtsendina. 280 lk
Käsi
2002. aasta sügis. Kurt Wallander on otsustanud lõpuks tegutsema asuda ja Mariagatani korterist ära kolida. Vaimusilmas terendab üksikus kohas asuv maamajake ja seltsiliseks võetav koer. Ühe kolleegi soovitusel sõidab Wallander müügis olevat maja vaatama, kuid kohapeale jõudes ja ümbrust uurides teeb ta kohutava avastuse: vihmad on tagaaias maa seest välja uhtunud käe skeleti. Maja tagant aiast leiab Wallander sinna maetud surnukeha, seejärel veel teisegi. Unistus oma majakesest muutub peagi õudusunenäoks. Asja tuleb loomulikult uurima hakata ja kriminalistid tuvastavad, et laibad on maapõues olnud juba pool sajandit. Kuid kes need inimesed olid? Ja kuidas on võimalik, et keegi nende kadumist ei märganud? Mõistatuse lahendamiseks tuleb Wallanderil ja tema kolleegidel ajaloosse kaevuda. Jäljed viivad tragöödiani, kus on raske otsustada, kes on õieti ohver ja kes kurjategija. Raamatu teine osa – „Wallanderi maailm” – tutvustab lühidalt kõiki Wallanderi lugusid ja nende tausta, lisaks sisaldab see ka kultuurilisi viiteid, ulatuslikku isiku- ja kohanimederegistrit. „Käsi” paneb sarjale lõpliku punkti: autor on kinnitanud, et raamatuid, mille peategelaseks on Kurt Wallander, rohkem ei tule.
Mälu
Professor Jüri Alliku poolt 2002. aastal eesti keelde tõlgitud ja Tartu Ülikooli Kirjastuses ilmunud ning kiiresti läbi müüdud raamatus käsitleb eesti soost tuntumaid teadlasi professor Endel Tulving järgmisi teemasid: mälu olemus, mälu mõõtmine, meeldejätmine, meelespidamine ja unustamine, mälu protsessid, mälu liigitus jpm.
Neymar
"Neymari lugu algab jalgpalli kõige kuumemas keskpunktis Brasiilias ja jõuab lõpuks teise, mitte vähem olulisse – Barcelonasse. Lugeja saab suurepärase ülevaate sellest, kuidas ühe riigi aardest on saanud ülemaailmne jalgpalli superstaar. Luca Caioli on seni edukaim jalgpalluritest kirjutav autor, kes nüüd on kajastanud Neymari iga eluetappi. Ta kirjutab, kuidas erinevad sündmused on Neymari karjääri mõjutanud ja kuidas noor brasiillane on nii kiiresti nii kaugele jõudnud. Raamatus saavad sõna Neymari sõbrad ja perekond, treenerid, meeskonnakaaslased ja muidugi ka fännid. Lisatud on peatükid 2014. aasta maailmameistrivõistlustelt, kus Neymar pidi staadionilt ohtliku vigastuse tõttu lahkuma ja meeskond jäi nii olulisel hetkel ilma kõige tähtsamast mängijast.
Corrida
Vaiksest suveidüllist saab äkitsi pisut pööraste süžeekäikudega armukolmnurk ja kui lisame terake müstikat ja mõne toekama pulli siis saamegi ühe eestimaise Corrida. Raamatu järgi on valmind ka samanimeline Olav Neulandi mängufilm.
Dekameron
Itaalia renessansiajastu ühe suurima kirjaniku Giovanni Boccaccio novellikogu. Olgu need novellid millised tahes, nad võivad kahju tuua ja kasulikud olla nagu kõik muudki asjad, ikka selle järgi, missugune nende kuulaja on. Kes ei teaks, et inimestele on vein Cinciglione, Scolajo ja paljude teiste arvates väga hea asi, kuid kahjulik sellele, kes palavikus on? Kas me hakkame nüüd ütlema, et vein on halb, kuna ta on kahjulik neile, kes palavikus viibivad? Kes ei teaks, et tuli on surelikele väga kasulik ja koguni hädatarvilik? Kas me hakkame nüüd ütlema, et tuli on halb, sest ta põletab maju, külasid ja linnu? Ka relvad kaitsevad neid, kes tahavad rahus elada, ja ometi toovad nad sageli inimestele surma; iseenesest pole nad kahjulikud, küll on aga nad seda inimeste tõttu, kes neid kurjasti tarvitavad. Rikutud aruga inimene ei mõista ühtki sõna kainelt ja nagu tal mingit kasu pole sündsatest sõnadest, nõnda saavad sõnad, mis ehk päris sündsad pole, õige aruga inimest sama vähe määrida kui pori päikesekiiri või maa peal olev mustus taevailu. Millised raamatud, millised sõnad, millised tähed on pühamad, üllamad, auväärsemad kui pühakiri? Kuid eks ole olnud küllalt neid, kes seda valesti tõlgitsedes ennast ja teisi hukatusse on viinud? Iga asi iseenesest on millekski kõlblik, kuid halva tarvitamise juures võib ta paljudele kahju tuua. Nõnda on lugu ka minu novellidega. Kes neist halba nõu või halba eeskuju läheb otsima, see võib sealt ka takistamatult leida seda, mis vahest tas endas juba enne olemas oli, ja ta hakkab seda sealt välja pigistama ning kiskuma. Kes aga neist novellidest head vilja soovib saada, selle eest ei hoia nad midagi varjul, ja nad on ka alati tulusad ning sündsad, kui neid lugeda õigel ajal ja niisugustele inimestele, kelle jaoks nad on jutustatud. Kes peab lugema issameiet, tegema vorsti või küpsetama kooki oma pihiisale, see jätku nad sinnapaika: nad ei jookse kellelegi järele ega sunni ennast kellelegi peale, olgugi et vagatsejad vahetevahel selliseid asju ise räägivad ja ka teevad.
Loss
Eelmise sajandi ühe silmapaistvama kirjaniku Franz Kafka sümbolistlik romaan Mati Sirkeli tõlkes. Kafka jutud viivad meid võrdpildi, mõistujutu maailma. Nad tähendavad seda, mida nad ütlevad, ja viitavad seejuures alati millelegi hõlmavale. Seda romaani võib lugeda kui lugu maamõõtja K. kurnavast võitlusest lossi pääsemiseks, aga seda võib võtta ka inimeksistentsi totaalsuse sümbolina, katsena hõlmata metafooriga tervet inimeksistentsi, tema mõtte ja mõttetuse paradoksi. Kafka sümboolika varal võime seiseneda komplitseeritud filosoofilis-religioossetesse spekulatsioonidesse, sotsiaal- ja individuaalpsühholoogiasse, kõige avaramate piiridega maailmavaatelisse diskussiooni. Lisaks võime tema mitmepaikseid romaane lugeda ka Franz Kafka isiklike eludokumentidena, eepilise avaruse saanud subjektiivse aruandlusena, autobiograafiliste krüptogrammidena. Vähe on kirjanikke, kelle looming oleks võimaldanud ja välja kannatanud niisugusel hulgal erinevaid, kohati risti vastupidiseid tõlgendusi ja hinnanguid, nagu need Kafka loomingule osaks on saanud. Eeskätt kehtib see tema romaanide kohta. Mida tähendab Loss? On ta inimlike mõõdupuudega haaramatu transtsendentse lunastuse asupaik – teoloogide taevas, nagu arvab väljaandja Max Brod, või kosmilise kurjuse, saatana peakorter, või lihtsalt maise maailma bürokraatia, võõrandunud elu võrdpilt – või kõik need kokku? Kes on maamõõtja K.? Kas parimategi inimlike püüdluste luhtumist sümboliseeriv igamees, elu absurdsuse sümbol, või kurjusele aktiivselt vastu astuv, lootust sisendav revolutsionäär, kes saab küll igal sammul lüüa, aga omast ei tagane? On ta igavese kurjuse, bürokraatliku maailmakorra süütu ohver või oma valelikkuse, külma arvestamise, ebaeetiliste vahendite kasutamise eest karistada saav tüssaja, kavaldaja, vale mees õigete sihtide taotlemiseks? Ja kes oli Kafka ise? Kas metafüüsiline anarhist, religioosne humorist, absoluutne moralist, absurdikirjanik, nõrkuse geenius, võõrandunud maailma mütoloog, teednäitav kuju, või väikekodanlik dekadent, küll andekas, aga seda eksitavam negativist? Kafka interpreteerijate armee ei ole etikettidega kokku hoidnud, aga ometi ei taha nende objekt kuidagi lasta ennast ühe nimetaja alla viia. Raske on tõestada, nagu oleks Kafka midagi tõestada tahtnud. Ta oli küsija, otsija, kuid kujundi, mitte mõistete või teooria kaudu – ja kujundiga, sümboliga ei saa loogiliselt vaielda. «Kafkal oli harvaesinevat jõudu endale võrdpilte luua. Sellegipoolest ei ammendu ta kunagi selles, mis on tõlgendatav, pigem on ta võtnud tarvitusele kõik mõeldavad ettevaatusabinõud oma tekstide tõlgendamise vastu. Nendes tuleb tasa ja targu, umbusklikult edasi kobada.» (W. Benjamin). Tõlkija Mati Sirkel
September 1944
1944. aasta sügisel tõusid mitmed totalitaarsete suurvõimude poolt ikestatud rahvad võitlusele vabaduse eest, üritades okupantide lahkumist kasutades taastada riiklik iseseisvus. Pariisi ja Varssavi ülestõusude kõrval kulub samasse kategooriasse Otto Tiefi valitsuse katse taastada Eesti iseseisvus 1944. aasta septembris. Nii nagu 1918. aastal, haarati nüüdki võimuvahetusel tekkinud vaakumit kasutades võim enda kätte, seati ametisse seaduslik valitsus ning heisati Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp. Tiefi valitsuse liikmed teadsid, et tegemist on lootusetu ette-võtmisega. Ometi täitsid nad Eesti Vabariigile antud vannet lõpuni, kinnitades kogu maailmale Eesti tahet elada vabana. Käesolev ülevaade on pühendatud 1944. aastal Eesti Vabariigi eest võidelnud meeste-naiste mälestusele. Paljude nende hauakohad on tänaseni teadmata ning tähistamata, olgu siis see raamat neile tagasihoidlikuks mälestusmärgiks.