MREADZ.COM - много разных книг на любой вкус
Скачивание или чтение онлайн электронных книг.Loss
Eelmise sajandi ühe silmapaistvama kirjaniku Franz Kafka sümbolistlik romaan Mati Sirkeli tõlkes. Kafka jutud viivad meid võrdpildi, mõistujutu maailma. Nad tähendavad seda, mida nad ütlevad, ja viitavad seejuures alati millelegi hõlmavale. Seda romaani võib lugeda kui lugu maamõõtja K. kurnavast võitlusest lossi pääsemiseks, aga seda võib võtta ka inimeksistentsi totaalsuse sümbolina, katsena hõlmata metafooriga tervet inimeksistentsi, tema mõtte ja mõttetuse paradoksi. Kafka sümboolika varal võime seiseneda komplitseeritud filosoofilis-religioossetesse spekulatsioonidesse, sotsiaal- ja individuaalpsühholoogiasse, kõige avaramate piiridega maailmavaatelisse diskussiooni. Lisaks võime tema mitmepaikseid romaane lugeda ka Franz Kafka isiklike eludokumentidena, eepilise avaruse saanud subjektiivse aruandlusena, autobiograafiliste krüptogrammidena. Vähe on kirjanikke, kelle looming oleks võimaldanud ja välja kannatanud niisugusel hulgal erinevaid, kohati risti vastupidiseid tõlgendusi ja hinnanguid, nagu need Kafka loomingule osaks on saanud. Eeskätt kehtib see tema romaanide kohta. Mida tähendab Loss? On ta inimlike mõõdupuudega haaramatu transtsendentse lunastuse asupaik – teoloogide taevas, nagu arvab väljaandja Max Brod, või kosmilise kurjuse, saatana peakorter, või lihtsalt maise maailma bürokraatia, võõrandunud elu võrdpilt – või kõik need kokku? Kes on maamõõtja K.? Kas parimategi inimlike püüdluste luhtumist sümboliseeriv igamees, elu absurdsuse sümbol, või kurjusele aktiivselt vastu astuv, lootust sisendav revolutsionäär, kes saab küll igal sammul lüüa, aga omast ei tagane? On ta igavese kurjuse, bürokraatliku maailmakorra süütu ohver või oma valelikkuse, külma arvestamise, ebaeetiliste vahendite kasutamise eest karistada saav tüssaja, kavaldaja, vale mees õigete sihtide taotlemiseks? Ja kes oli Kafka ise? Kas metafüüsiline anarhist, religioosne humorist, absoluutne moralist, absurdikirjanik, nõrkuse geenius, võõrandunud maailma mütoloog, teednäitav kuju, või väikekodanlik dekadent, küll andekas, aga seda eksitavam negativist? Kafka interpreteerijate armee ei ole etikettidega kokku hoidnud, aga ometi ei taha nende objekt kuidagi lasta ennast ühe nimetaja alla viia. Raske on tõestada, nagu oleks Kafka midagi tõestada tahtnud. Ta oli küsija, otsija, kuid kujundi, mitte mõistete või teooria kaudu – ja kujundiga, sümboliga ei saa loogiliselt vaielda. «Kafkal oli harvaesinevat jõudu endale võrdpilte luua. Sellegipoolest ei ammendu ta kunagi selles, mis on tõlgendatav, pigem on ta võtnud tarvitusele kõik mõeldavad ettevaatusabinõud oma tekstide tõlgendamise vastu. Nendes tuleb tasa ja targu, umbusklikult edasi kobada.» (W. Benjamin). Tõlkija Mati Sirkel
September 1944
1944. aasta sügisel tõusid mitmed totalitaarsete suurvõimude poolt ikestatud rahvad võitlusele vabaduse eest, üritades okupantide lahkumist kasutades taastada riiklik iseseisvus. Pariisi ja Varssavi ülestõusude kõrval kulub samasse kategooriasse Otto Tiefi valitsuse katse taastada Eesti iseseisvus 1944. aasta septembris. Nii nagu 1918. aastal, haarati nüüdki võimuvahetusel tekkinud vaakumit kasutades võim enda kätte, seati ametisse seaduslik valitsus ning heisati Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp. Tiefi valitsuse liikmed teadsid, et tegemist on lootusetu ette-võtmisega. Ometi täitsid nad Eesti Vabariigile antud vannet lõpuni, kinnitades kogu maailmale Eesti tahet elada vabana. Käesolev ülevaade on pühendatud 1944. aastal Eesti Vabariigi eest võidelnud meeste-naiste mälestusele. Paljude nende hauakohad on tänaseni teadmata ning tähistamata, olgu siis see raamat neile tagasihoidlikuks mälestusmärgiks.
Modeste Mignon
Ühele poolatarile. Orjastatud maa tütar, ingel armastuse poolest, deemon fantaasia poolest, laps usu poolest, vanake kogemuste poolest, mees mõistuse poolest, naine südame poolest, hiiglane lootuste poolest, ema kannatuste poolest ja poeet unelmate poolest – sulle, kes sa pealegi oled Ilu ise, pühendan selle teose, kus su armastus ja fantaasia, su usk, su kogemused, su kannatused, su lootused ja su unelmad on otsekui lõimed, millest valmistatud kude pole siiski nii hiilgav kui su hinges peituv poeesia, mille sära, elustades su nägu, on sind imetlevale inimesele seesama, mis teadlasele on kadunud keele kirjamärgid. De Balzac.
Vana-Egiptuse inimene. Sari «Inimene läbi aegade»
Meie tsivilisatsioon on loonud Egiptusest ideaalpildi, mida kaldutakse oma kujutlustes kord ülistama, kord halvustama järeldustega, mis ei pärine Egiptusest enesest. Käesoleva raamatu eesmärgiks on käsitleda Vana-Egiptust võimalikult mõistetavana meie kultuurimaailma jaoks, pidades seejuures silmas erinevaid perspektiive, mis muudavad selle tsivilisatsiooni ühtaegu nii lähedaseks kui ka kaugeks. Üheteistkümne nimeka egüptoloogi esseed vaatlevad tähtsamaid inimgruppe: talupoegi, käsitöölisi, kirjutajaid, ametnikke, preestreid, sõdureid, orje, võõramaalasi, naisi, surnuid kuni vaaraoni välja. Kokkuvõttes käsitlevad nad aga kõik ühte nähtust, mis oli Egiptuse ühiskonna kese – riiklik organisatsioon selle erinevates avaldumisvormides. Teemad ja autorid: Talupoeg (R. A. Caminos); Käsitööline (D. Valbelle); Kirjutaja (A. Roccati); Ametnik (O. Berlev); Preester (S. Pernigotti); Sõdur (S. ´Ibada al-Nubi); Ori (A. Loprieno); Võõramaalane (E. Bresciani); Surnu (S. Donadoni); Vaarao (E. Hornung); Naine (E. Feucht).
Internetiturundaja lauaraamat
Iga ettevõtte puhul on toimivate e-lahenduste valik erinev – see, mis toimib ühe ettevõtte puhul, ei pruugi toimida teisel. Oluline on, et otsuseid võetaks vastu teadlikult ja põhjendatult. „Internetiturundaja lauaraamat“ kuulub iga turundaja töölauale, aidates tal teha mõtestatud valikuid ettevõtte e-näo vormimisel. Raamatust leiavadki kasulikke näpunäiteid need, kes turundust igapäevaselt oma ettevõttes korraldavad või kel turundusega varasem kokkupuude. Siiski on raamat sedavõrd põhjalik ning kompaktne, et paljugi kasulikku leiavad siit kõrva taha panemiseks ka algajad või väikeettevõtjad, kes ise oma ettevõtte turundustegevuse eest vastutama peavad.
Trīs vēja mezgli
Kapteinis nu atraisa pirmo mezglu, un, lūk, saceļas tāds ceļa vējš, ka kuģis zibens ātrumā šaujas pa jūru projām. Jau otrā rītā princis ierauga savas līgavas pili un vēl laikā nokāpj krastā. Līgava vēl nav aizgājusi pie cita. Ķēniņdēls apprec princesi un paliek tur par valdnieku. Mūsu kapteinis brauc atpakaļ uz savu nopelnīto valsti. Brauc un domā: – Kam man tādas valsts vajaga, lai viņu ņem, kas grib – kas man nekait manā kuģī; bet apskatīties gan apskatīšos, kā viņi tur dzīvo. Kapteinis atbrauc pie vecā ķēniņa un saka: – Tavu dēlu es laikā aizvedu, bet viņa piesolīto valsti negribu, jo tik jauka dzīve nav nevienam ķēniņam kā man uz kuģa. Bet vecais ķēniņš negrib kapteini laist projām… Pasaku krājums "Trīs vēja mezgli" ir latviešu un cittautu garamantu apkopojums, kura gan liels, gan mazs atradīs sev tuvu varoni un motīvu. Pasakas par dzīvniekiem būs interesantas bērniem, bet sadzīves pasakas šķitīs noderīgas un gudras arī vecākiem. Spilgtākās pasakas rotā latviešu vecmeistara Riharda Zariņa ilustrācijas.
Supergovs fantāziņi
Šajā tehnoloģiju laikmetā, kurā valda datori, planšetes un viedtālruņi, bērni nereti pazaudē pašu svarīgāko ― iztēli. Viņi vairs neprot sapņot vaļā acīm un netic brīnumiem, pat apšauba tos. Mēs ļoti ceram, ka "Supergovs fantāziņi" palīdzēs bērniem un viņu mīļajiem vecākiem apjaust to, ka pasakas mīt mūsos un ka brīnumus savās dzīvēs radām mēs paši… Arvīds un Elīza Deģi
Sākt šajā brīdī
Notikumu centrā ir juriste un darbaholiķe Libija Morgana, kura pēkšņi zaudē darbu un ir spiesta sākt dzīvi no jauna – sākt tieši šajā brīdī! Mek-lējot izeju no negaidītās situācijas, Libija gan neatrod to, ko bija meklē-jusi. Tā vietā viņa iemācās baudīt dzīvi visā dabiskumā, sāk mīlēt sevi un atrod kādu, ar ko dalīties savā jauniegūtajā laimē un sen lolotā mīlestībā. Protams, pa ceļam uz savu laimi Libija pamanās izglābt un sasildīt ne vienu vien mazo sirsniņu… Viena no šīm sirdīm, iespējams, piederēs arī Jums! Es pati zinu, ko nozīmē ilgāku laiku būt bez darba. Gadā, kad mums ar vīru piedzima meita, viņš, būdams celtniecības elektriķis, palika bez darba gandrīz deviņus mēnešus. Vīrs šo laiku izmantoja lietderīgi, apmeklējot kursus koledžā, kamēr es rūpējos par mūsu vecāko meitu un atradu simtiem veidu, kā ilgāk iztikt ar bezdarbnieka pabalstu. Vairumam no mums bijis kādā brīdī jātiek galā ar līdzīgām dzīves situācijām, un, lai gan tas nekad nav jautri, tās daudz ko iemāca. Ceru, ka Jums patiks iepazīt Libiju un to, kā viņa ierauga pasauli, skatoties uz to atvērtām acīm un atklājot draudzības un mīlestības jēgu. Tagad iekārtojieties ērtāk, pāršķiriet lapas un baudiet stāstu. Sāciet šajā brīdī! Sirsnībā, Debija Makombera
Raganas jāj mēnesi maitāt
Tuvojoties tumšajam Veļu laikam, apgāds "Jumava" saviem mazajiem un arī lielajiem lasītājiem sagatavojis latviešu tautas teiku un pasaku izlasi "Raganas jāj mēnesi maitāt". Krājumā apkopotas zināmas un ne tik zināmas pasakas un teikas par burvjiem, pūķiem, vilkačiem, vadātajiem, veļiem, par lietuvēnu un raganām. Laikā, kad lielu popularitāti guvušas "Helovīnu" ballītes un dažādi svešzemju monstri, šī grāmata der kā labs atgādinājums tiem, kas par latviešu folkloras žanru teiku un pasaku daudzveidīgajiem tēliem ir aizmirsuši vai līdz šim nav ar tiem literatūrā saskārušies. Grāmata arī vizuāli piesaista ar interesantām, 20.–30. gadiem raksturīgām melnbaltām ilustrācijām. Reiz kādās mājās dzīvojusi ragana ar trim meitām. Vienu vakaru ragana sūtījusi savu vecāko meitu laukā skatīties, vai citas raganas jau nejājot mēnesi maitāt. Meita teikusi, teikdama: "Vēl nejāj!" Pa brītiņam sūtījusi vidējo meitu skatīties. Meita ienākusi : "Nē, vēl nejāj!" Pa brītiņam sūtījusi jaunako meitu. Tā ienakusi: "Nu sāk jāt!" Un tā tūliņ visas čētras griezušās ap slotām un murminājušas dažus vārdus; beidzot kāpušas jāteniski slotām mugurā un aizjājušas pa gaisu.....
O stāsts
“O stāsts” izraisīja vislielāko un pretrunīgāko skandālu modernās franču literatūras vēsturē. Tas tika aizliegts, pārdots slepus, apbrīnots un pelts. Šis erotiskais šedevrs ir viens no lasītākajiem darbiem, kopš tā izdošanas 1954. gadā. Daudzi uzskatīja, ka stāsta autors ir vīrietis, un savu īsto vārdu rakstnieca atklāja tikai četrdesmit gadus vēlāk. “O stāsts” ir izdots vairākkārt, un 1975. gadā tika uzņemta filma ar tādu pašu nosaukumu. 1979. gadā dāņu režisors Larss fon Trīrs, godinot “O stāstu”, uzņēma īsfilmu “Menthe – la bienheureuse”.