Ноябрь 1991 года. Рыночные реформы сметают прежние устои. Ломка стереотипов ломает людские судьбы и характеры. Бывший следователь по особо важным делам Александр Листов занимается извозом, но ради временного заработка берется исполнить странный заказ частного клиента – проследить за молодой женщиной по имени Светлана. Листов профессионально исполняет задание и легко вызнает подробности жизни молодой красавицы и её двух близких подруг. Вокруг Светланы постепенно разыгрывается настоящий детектив с интригами и убийствами, но Листов как бы подбирает ключи к чужим жизням, и распахивает шкафы со скелетами. Однако развязка дела оказывается неожиданной даже для самого Листова.
Слушайте новый захватывающий психологический детектив Самюэля Бьорка, номинированный на Премию союза норвежских книготорговцев! Из приюта для трудных подростков пропадает семнадцатилетняя девушка. Спустя три месяца ее находят мертвой на постели из птичьих перьев, в пентаграмме из свечей. У следователей Холгера Мунка и Мии Крюгер нет сомнений: это убийство, причем очень похожее на какой-то ритуал. Пока отдел убийств пытается найти хоть одну зацепку, в руки Габриэля Мёрка, молодого компьютерщика из команды Мунка, вдруг попадает загадочное видео. В кадре – жертва и кто-то еще: силуэт человека, одетого в перья совы, птицы смерти… Copyright © Samuel Bjørk 2015 UGLEN © Назарова М.В., перевод, 2015 © ООО «Издательство АСТ», 2016 © & ℗ ООО «Аудиокнига», 2017 Продюсер аудиозаписи: Татьяна Плюта Печатается с разрешения автора и литературного агентства Ahlander Agency.
Külmal ja niiskel maihommikul leitakse oma Stockholmi eeslinnas asuvast villast teadvusetus seisundis riskikapitalist ja endine Riigipäeva liige Ingemar Lerberg, keda on ilmselgelt kõvasti piinatud. Tema naine on jäljetult kadunud. Õhtulehe reporter Annika Bengtzon saab ülesandeks juhtumist lugu kirjutada. Naise eraelus on samal ajal keeruline periood. Ta elab oma uue kallima ja tema kahe lapsega ning püüab samal ajal koos endise abikaasa Thomasega hakkama saada ka omaenda laste kasvatamisega. Selline elu ei suju just valutult. Õhtulehe peatoimetaja Anders Schyman satub avalikkuse tähelepanu alla, sest tema aastatetagune ja olulise ajakirjanduspreemia saanud reportaaž sisaldab väidetavalt valeandmeid. Ingemar Lerbergi tervislik seisund ei ilmuta paranemise märke, kriitika Anders Schymani aadressil kogub hoogu ja jõuka eeslinna klantsi pealispinna alt hakkab üha selgemalt välja paistma midagi väga musta ja võltsi. Miks tahtis keegi piinata surnuks endist poliitikut ja kus on mehe kadunud abikaasa? „Õnnelik tänav” on Liza Marklundi kümnes raamat ajakirjanik Annika Bengtzonist. See on kaasahaarav põnevik moodsa aja kärgperekondadest, meeleolukas sissevaade ajalehetoimetuse töösse ja silmiavav pilguheit sellele, kuidas nüüdisaegsed sotsiaalsed suhted ja meediavõim meie elu mõjutavad.
Noor ema leitakse Lõuna-Stockholmi Axelsbergi linnaosast lasteaia tagant surnult. Naine on lühikese aja jooksul juba neljas mõrvaohver, kelle puhul võib märgata sarnaseid tunnusjooni: noor ema, keda on rünnatud noahoopidega selja tagant. Õhtulehe toimetuses aimatakse sarimõrvarit ja varsti sunnitakse ka politseid seda tunnistama. Annika Bengtzon on pärast kolme aastat korrespondenditööd USA-s tagasi Stockholmi lehetoimetuses. Ta on ära leppinud oma abikaasa Thomas Samuelssoniga, kes töötab justiitsministeeriumi rahvusvahelise turvalisuse analüütikaosakonnas. Thomas sõidab konverentsile Nairobis. Ringsõidu ajal Somaalia piiri ääres röövitakse kogu delegatsioon – seitse inimest Euroopa eri riikidest. Annika tõmmatakse vägivaldsesse pantvangidraamasse, mis raputab nii Euroopat kui ka Ida-Aafrikat. Röövijate nõudmised on teostamatud ja mõeldamatud. Kui eri riikide valitsused keelduvad läbirääkimisi pidamast, tapetakse vangid üksteise järel. „Vabaduse hind“ on romaan sellest, kuidas vana ja vaba maailm tõrjub raudse eesriidega uut, alles köidikutes vaevlevat maailma; sellest, kuidas suhted inimeste vahel hääbuvad ja nende asemele tekivad uued; ja sellest, milline on Stockholmi eeslinnades luurava kurjuse tegelik pale…
Sõja kaotanud Saksamaa on varemetes. 12. detsembril 1945 maandub Bückeburgi lennuväljal Inglise sõjaväelennuk. Lennukist astub maha selle ainuke reisija, kaasas väike must kohver. Ta viiakse autoga Hamelni vangla väravate juurde. Järgmise päeva varahommikul hukatakse seal üheksa meessoost ja kolm naissoost sõjakurjategijat. Ühel 1999. aasta oktoobrikuu päeval leitakse endine politseinik Herbert Molin oma Härjedalenis asuvast metsatalust surnuna. Näib nii, et mees on surnuks piinatud. Molini maja põrandal on näha selgeid veriseid jalajälgi. Juhtumi uurijale tundub, et jälgede asetus moodustab kummalise mustri. Äkitselt taipab ta, mida need tähendavad: selles toas on keegi ohvriga tangot tantsinud. Boråsi linnas loeb kriminaalpolitseinik Stefan Lindman ajalehest, et tema kunagine töökaaslane Molin on tapetud. Ta otsustab mõrvapaika sõita ja välja uurida, mis juhtus. Peagi saab ta aru, et on inimesi, kellele ei meeldi, et ta Molini saatuse vastu huvi tunneb. Ajapikku hakkab ta aimama, et Härjedaleni metsades tegutsevad mineviku mustad varjud. Arvukate bestsellerite autorina on krimikirjanik Henning Mankell Rootsi üks loetumaid kirjanikke. 380 lk
Lee Childi kriminaalromaanide kangelane, erruläinud sõjaväepolitseinik Jack Reacher satub „Tõmbetraadis” kokku kõige ohtlikuma ja halastamatuma vastasega, kellega tal on tulnud tegemist teha. Samas ootavad teda ees ka üllatavad kohtumised ammu kadunud tuttavatega ja ülimalt jõulised lembetunded. Mööda Ühendriike ringi uitav Reacher viibib parajasti Floridas, kui teda tuleb otsima üks eradetektiiv. Ent Reacher ei anna talle endast teada ja sellest saab alguse sündmuste jada, mis viib mitme inimese surmani. Tekkinud olukorra põhjused on aga peidus kauges minevikus ehk Vietnami sõjas. 1954. aastal Inglismaal Coventrys sündinud Lee Child õppis ülikoolis õigusteadust ja töötas aastaid televisioonis, kust ta 1995. aastal koondati. Pärast seda mõtles ta tõsiselt järele, mida edasi teha, ning otsustas hakata kirjutama põnevikke, mis hoiaks lugejaid hommikutundideni ärkvel. Kangelaseks valis ta mehe, kes saab iseendaga suurepäraselt hakkama ja suudab seetõttu ka teisi aidata. Viimati on Lee Childilt eesti keeles ilmunud romaanid „Tagaotsitav” ja „Üks lask”. 544 lk
Scotland Yardis töötav komissar Duncan Kincaid ja tema kauaaegne abiline Gemma James saadetakse Holmbury St Marysse kohalikule politseile appi otsima mõrvarit, kes surmas jõhkralt politseidirektor Alistair Gilberti. Kuriteo uurimist raskendavad endassesulgunud küla komplitseeritud inimsuhted ja tõrksus ennast välismaailmale avada. Keerukamaks on muutunud ka Kincaidi ja Gemma vahelised suhted ning neilgi ei kulge enda avamine teineteisele kergesti. Kõigest hoolimata selgitavad Kincaid ja Gemma tänu oma tundlikul ja kaastundlikul meelel põhinevale intuitsioonile välja, kes siiski tappis kõrge politseiohvitseri. Kuueteistkümne kaasahaarava Kincaidi-romaani (kolm nendest on juba varem eesti keelde tõlgitud) autori Deborah Crombie seekordse loo tegevus leiab aset Inglismaa klassikalises maaolustikus, mille muutumist uusaja tingimustes ta huviga jälgib.
Purkissi töö on sirgjooneline. Ajada luureteenistuste agentide jälgi, kes võtavad pistist, sooritavad roimasid või kuritarvitavad muul viisil ametipositsiooni. Ja panna õiglus maksma. „Sirgjooneline” ei tähenda kerget… Kui ülejooksikust endist Briti meisterspiooni Fallonit märgatakse Tallinnas Vene ja Eesti presidentide ajaloolise tippkohtumise eelõhtul, saadetakse Purkiss asja uurima ning ta avastab vandenõu, mis ähvardab lõhestada Euroopa ja kogu maailma. Aga Purkissil on Falloni jälitamiseks ka isiklik põhjus. Neli aastat tagasi mõisteti Fallonile eluaegne vanglakaristus Purkissi kihlatu tapmise eest, selle mõrva tunnistajaks oli Purkiss ise. Nüüd, kui algab võidujooks ajaga enne võimalikku katastroofilist konflikti Venemaa ja Lääne vahel, peab Purkiss reetmistest ja ootamatust vägivallast ümbritsetuna talitsema oma kättemaksujanu, et tagada maailma – ja enda – ellujäämine. Lugejad on „Rotipüüdjat” kirjeldanud kaasakiskuva spioonipõnevikuna, mille suurepärase koreograafiaga märulistseenid mõjuvad lausa peadpööritavalt. See romaan, korraga adrenaliiniküllane seiklusmärul ning karm detektiivlugu, paljastab spioonide maailma, kus motiivid ja teod on haruharva mustvalged. 248 lk
Kriminaalpolitseinik Thomas Ravnsholdt, hüüdnimega Ronk, on saadetud haiguspuhkusele pärast seda, kui tema armsam Eva sissemurdmise käigus mõrvati. Täis enesesüüdistusi Eva surma eest, on Ronk otsinud põgenemist oma vanal paadil Christianshavni kanalis. Siin elab ta koos Møffega – vanaldase inglise buldogiga, kellel on kroonilised kõhuhädad. Ronk kistakse oma leinast välja, kui üks lähedane sõber palub temalt abi ühe paar aastat varem jäljetult kadunud noore neiu leidmisel. Uurimine sunnib Ronka pöörduma tagasi oma vanale töökohale ja sukelduma Kopenhaageni allilma. Siin viitab kõik sellele, et neiu on müüdud paadunud kurjategijale Vladimir Slavrosile, kellel on terves Euroopas bordellide võrgustik. Jäljed viivad Stockholmi, põrgust mustemasse paika, ning Ronk peab vastumeelselt teele asuma. Võidujooksus ajaga püüab Ronk välja selgitada, kas neiu on ikka veel elus. Kuid tema uurimist komplitseerib mõrtsukas, kes on aastaid Stockholmis laastanud. Sadist, kes paneb oma ohvreid Stockholmi lammutusplatsidele välja ning kes on nüüd endale välja valinud järgmise ohvri. 256 lk
Jens Lapiduse debüütromaan „Kiire raha“ (e.k. 2010) on Rootsi 2000. aastate kõmulisemaid ja müüdumaid raamatuid, mille põhjal valmis ka samanimeline mängufilm. Triloogia teises osas on tegutsemas uued tegelased, kuid Stockholm on ikka sama ja ka allilma tipus on samad pealikud. Jugoslaavlaste grupeeringu juht Radovan valitseb endiselt. Ja nüüd on Stockholm ka mentide linn, päris mentide päris linn. Jens Lapidus kirjutab täpselt, detailirohkelt, hirmutavalt ja julmalt usutavalt. Halastamatu hooga kirjeldab Lapidus kurjategijate loogikat nii, nagu ei keegi teine enne teda. Tahaks ju, et kõik oleks must-valge, pahad heade vastu, aga selles romaanis ei ole asjad nii lihtsad. Lapidus on ameerika kirjaniku James Ellroy eeskujul loonud omaenese žanri, Stockholm Noir’i ning teeb Stockholmiga täna seda, mida Ellroy viiekümnendate Los Angelesiga romaanides „L.A. Confidential“ ja „The Big Nowhere“.