Современная зарубежная литература
Различные книги в жанре Современная зарубежная литератураSirelitüdrukud
„Sirelitüdrukud” on Teise maailmasõja „Tuulest viidud”. Romaani, mis on kirjutatud kolmest väga erineva päritolu ja taustaga naisest, kelle viib kokku kurikuulus Ravensbrücki koonduslaager, on peaaegu võimatu käest panna. – The Martha’s Vineyard Times Kasia ja Herta lood on isiklikud ja hirmsad ega lase lugejal hetkekski raamatult pilku tõsta. – Historical Novels Review Martha Hall Kelly on taasavastanud hiilgava loo suure südamega naisest, keda poleks tohtinud unustada. – Cosmopolitan Review Märkimisväärne ja kaasahaarav romaan… Autor puhub oma tegelastele sisse hinged, mis on mingil tasandil meile kõigile selgelt äratuntavad. Üks 2016. aasta parimaid lugemiselamusi. – Liz Smith, New York Social Diary Seda raamatut niisama lihtsalt käest ei pane… „Sirelitüdrukud” on erakordne romaan. Emotsionaalselt kõige puudutavam raamat, mida ma Teise maailmasõja ja holokausti kohta lugenud olen, ning julgen seda soovitada kõikidele lugejatele. – Bookreporter “Sirelitüdrukud” on sügav, häiriv ja algusest lõpuni kaasahaarav lugu sõprusest holokausti sünkmusta varju all. “Sirelitüdrukud” on parim raamat, mida ma sel aastal lugenud olen. See jääb teid kummitama. – Jamie Ford, New York Timesi menukite autor Tõestisündinud lool põhinev “Sirelitüdrukud” põimib kolme hämmastava naise lood jutustuseks erakordsest vaprusest maailmas, mis on Natsi-Saksamaa võimu all. Ma ei mäleta, millal viimati lugesin raamatut, mis mind nii sügavalt liigutas. – Beatriz Williams, New York Timesi menukite autor See veenev debüütromaan toob lugeja ette tsiviilelanike katsumused ja võidud sõjaaegses maailmas, saadetuna Kelly kirgastest ajalookirjeldustest ja suurepärastest tegelaskujudest. – Publishers Weekly “Sirelitüdrukud” võib paigutada sellesse ilukirjanduse kategooriasse, mis uurib ajalugu uuest, naiselikust vaatepunktist. See on nutikas, läbimõeldud ja sõna otseses mõttes hea klassikaline lugemine. – Fort Worth Star-Telegram Liigutav lugu armastusest ja lunastusest. – PopSugar
Leia mind üles
Mia Haas kasutas esimest võimalust, et põgeneda oma Põhja-Dakotas asuvast kodulinnast, kuid nüüd sunnivad uudised õpetajana töötava kaksikvenna kadumisest teda koju naasma. Lucas Haas, keda kunagi peeti väikelinna tulevikulootuseks, kadus samal päeval, kui jõest tõmmati välja ühe tema õpilase surnukeha. Meedia kujutab Lucast kui mõrvarit ning kuulujutud tema ja surnud tüdruku armuloost sunnivad Miat meeleheitlikult uut kahtlusalust otsima. Ja kogu selle aja mõlgub Mia peas üksainus mõte: kui Lucas on süütu, miks ta siis põgenes? Nende ühise keerulise minevikuga maadlev Mia alustab omal käel jubeda mõrva uurimist ning paljastab saladusi, mis võiksid Lucase süüst päästa – või ta hoopis surma saata. Väikelinnas, kus kõigi saatused on omavahel põimunud, on Mia sunnitud vaatama näkku omaenda deemonitele, sattudes seeläbi otse mõrvari sihikule. „Leia mind üles” on haruldane raamat – südikas, puudutav ja oskuslikult üles ehitatud psühholoogiline põnevik. Sherri Smith on eelnevalt kirjutanud kaks ajaloolist romaani. Kui ta ei kirjuta, veedab ta meelsasti aega oma pere ja kahe varjupaigast päästetud koeraga ning restaureerib vana mööblit, mis muidu satuks prügimäele. Ta elab Canadas Winnipegis, kus pikad külmad talved tema hämaramat poolt toidavad. „Leia mind üles” on tema esimene põnevik. – „Leia mind üles” on nutikas ja erakordne romaan ühe naise meeleheitlikest püüdlustest leida oma kaksikvend, mis mu juba esimesest leheküljest endasse haaras ning mille sünge ja keerdkäike täis sündmustik ühes väikelinnaga, mis on romaanis täiesti omaette tegelane, hoidis mind kuni lõpuni oma lummuses. Chevy Stevens, New York Timesi menuki „Still Missing” autor Selles pöördeid täis romaanis ei saa usaldada mitte kedagi, kui sümpaatne, ent mitte veatu peategelane annab endast kõik, et leida oma kadunud kaksikvend. Põnevik sunnib lugejat muudkui järgmist lehekülge keerama ning nuputamist jagub kuni vapustava lõpuni välja. Diane Chamberlain, USA Today menukite autor Intrigeeriv mõtisklus sellest, kui hästi me tegelikult tunneme inimesi oma elus, lähedastest rääkimata. Raamatu süžee oli kaasahaarav, Mia-tegelane paeluv ning sündmuste keskmes olev väikelinn tõi mulle kananaha ihule. Te ei suuda raamatut ka öötundidel käest panna, et vaid teada saada, mis Lucasega juhtus, kuid plahvatuslikku lõpplahendust ei arva te iial ära! Kate Moretti, New York Timesi menukite autor
Kiivuse labürint
Armukade speleoloog meelitab oma mehe koopalabürinti, et talle truudusemurdmise eest kätte maksta. Vaeseke on hukule määratud – pilkases pimeduses minimaalsete söögi- ja veevarudega. Kuid mehel ei ole plaaniski alla anda ning selle tasuks leiab ta kõige kallihinnalisema aarde siin ilmas…
Põgenemine
Lühiromaan „Põgenemine“ on teine raamat Marie-tsükli romaanidest, mis kõik kaardistavad ebamäärast etappi armastussuhtes, lahkuminekueelset kahevahelolekut, kus armastus on muutunud võimatuks, kuid ei lase ka lahkuminekul teoks saada. „Põgenemine“ on eesti keeleski ilmunud romaani „Armastajad“ (Pegasus, 2010) eellugu. Kui „Armastajad“ viis suhtekriisis paari Tōkyōsse, siis „Põgenemise“ tegevus leiab aset peamiselt Hiinas, veel rohkem aga mitmesugustes kahevaheloleku kohtades, nagu lennukid, rongid, laevad, lennu- või rongijaamad, hotellid. Ollakse teel ära ja teel kuhugi, ja seda igas plaanis. Kõik saab aga alguse mõistatuslikust ja halvaendelisest pruugitud mobiiltelefonist, mis jutustajale Hiinasse saabumise puhul kingitakse… Toussaint maalib meisterlikult oma filmilikult visuaalses proosas vaateid, maastikke, valguse varjundeid, mitmesuguseid stseenikesi, nagu teeks seda reisikirjanik. Sama meisterlikult registreerib ta ka võnkeid ja värelusi tundemaastikul. Belglane Jean-Philippe Toussaint (snd 1957) on üks tänapäeva prantsuskeelse kirjanduse tunnustatumaid kirjanikke. Kõik tema seni avaldatud romaanid on mahult ja süžeelt napid, kuid ülimalt tihendatud, viimseni lihvitud proosapärlid. See kehtib ka 2005. aastal ilmunud romaani „Põgenemine“ kohta.
Äärelinna Buddha
Ema poolt inglise ja isa poolt India päritolu Karim on Londoni äärelinnas elav teismeline, kes januneb seikluste ja seksi järele. Rahuliku pereelu pöörab pea peale isa, kellest saab äärelinna Buddha, imetlevate jüngrite ebajumal. Kui Buddha ühte oma jüngrisse armub, satub Karim ootamatult hoopis teistsugusesse maailma täis reeturlikke teatraale, punkrokistaare, glamuurseid pidusid ja seksuaalseid ahvatlusi. Briti kirjaniku Hanif Kureishi „Äärelinna Buddha” (1990) pälvis Whitbreadi auhinna aasta parima debüütromaani eest ning jõudis 1993. aastal BBC ekraanile miniseriaalina, millele lõi muusika David Bowie. 1970. aastate Londonis hargnev kirev ja vaimukas „Äärelinna Buddha” on jäänud värskeks ja ootamatult ajakajaliseks ka nüüd, kus järjekordne teismeliste põlvkond segases maailmas oma kohta otsib. Käesolev väljaanne on 1996. aastal avaldatud tõlke parandatud versioon. Eesti lugejatelt sooja vastuvõtu leidnud Kureishi loomingust on varem ilmunud ka „Gabrieli and” (2003) ja „Midagi sulle öelda” (2009).
Viimased tuhat aastat
See juhtub mitme sajandi pärast. Siis, kui viimase inimese viimase hingetõmbeni on jäänud tuhat aastat. Niko elab Berliinis. Tal on korter ja mõned sõbrad. Ta veedab oma päevi mängides, süües ja magades. Ta on täiesti normaalne inimene. Samasugune kui kõik teised selles tulevikus, kus masinad hoolitsevad inimeste nagu oma vanadekodus elavate vanemate eest. Selles vaikelus, kus inimestel pole enam funktsiooni, on midagi väljakannatamatut. Paljud löövad käega, ent Niko ootab, teadmata täpselt mida. Kõik muutub, kui ta näeb sajanditevanust filmi „Terminaator 2”, mille painajalik nägemus inimkonna tulevikust ei lase tal enam oodata. Niko sukeldub Vanasse Kultuuri, et kogeda eluiha nagu möödunud lugude kangelased. Ent uued läbielamised viivad ta vaimse kokkukukkumise äärele. Kui Niko kohtab Verat, näib talle, et on viimaks leidnud tähenduse ja õnne. Aga see on kõigest lõpu algus. Meie kõigi jaoks. „Viimased tuhat aastat” on stsenarist Andris Feldmanise debüütromaan.
Foogt. Maa ja taeva mõrsja. Esimene raamat
Aasta 1342 on Liivi- ja Eestimaal rahutu. Võõramaiste isandate omavaheline kemplemine võimu pärast ning kisklemine piirinaabritega ei lähe mööda ka põliselanikest, kes pole ikka veel kaotanud lootust ikestajad oma maalt välja kihutada. Saaremaa Pöide kihlakunna ülikutütar Marja kistakse isa ootamatu surma järel hõimkondade vahelisse võimuvõitlusse, kus on kaalul palju rohkem kui vaid temale kuuluv Undimetsa mõis. Kaunile saarepiigale heidab silma Pöide linnuse saksa soost vahtmeister, kes pole aga ainus, keda kirg noore naise vastu tegutsema paneb. Vana Hauküla kabeli dominiiklasest preester Meinhard teab, et saarlased ei valeta, aga nad jätavad rahulolematust tundes alati miskit ütlemata. Seda tõde tuleb kõige kibedamal kujul kinnitada Pöide ordulinnuse foogtil Arnoldil, kes pärast üht kiirustades tehtud surmaotsust teda painavatest unedest enam kuidagi lahti ei saa. Mehis Tulk (snd 1967) on staažikas ajakirjanik, kes enam kui paarikümne aasta jooksul on teinud nii raadio- kui ka teletööd, kuid suurema osa ajast tegutsenud kirjutavas pressis. Praegu on ta ametis maakonnalehes Saarte Hääl. Tulgi esimene ilukirjanduslik katsetus ilmus 2012. aastal värsikogumikuna „Nüüd. Enne. Pärast“. Sestpeale on autor pühendunud ajaloolisele belletristikale. Romaanisarja „Maa ja Taeva mõrsja“ esimene osa „Foogt“ valmis aastail 2012-2016.
100 silmapaistvat Eesti naist
Nende kaante vahel on väike ülevaade 100 silmapaistvast Eesti naisest. Siin on nii kirjanikke, näitlejaid ja kunstnikke kui ka olümpiavõitjaid ja maailmakuulsaid muusikuid ning tippteadlasi. Igaüks neist on jätnud ereda jälje meie kultuurilukku ja paljude edusammudest kuuleme edaspidigi. See ei ole teatmeteos ega entsüklopeedia, vaid pigem silmaringi avardav meelelahutuslik lugemine. Silmapaistvaid naisi on meil muidugi palju rohkem kui 100 – siin on lihtsalt koostaja subjektiivne valik. Olgu see raamat aga omamoodi kummardus kõikidele Eesti naistele.
Linnud, loomad ja sugulased
See on Gerald Durrelli Korfu triloogia teine raamat, kus jätkub esimesest raamatust Minu pere ja muud loomad tuttavaks saanud perekonna elu Korfu saarel. Kes loeb neid koomilisi episoode noore Gerry elust, sel tuleb kindlasti nõustuda tema vanema venna Lawrencei sõnadega – nii juhtubki teismelise poisiga, kel lastakse vabalt ringi uidata ja täiskasvanute jutte-tegemisi pealt kuulata. Eriti veel, kui sel poisil juhtub olema vankumatu missioon läbi uurida terve maalilise Korfu saare floora ja fauna ning see koju kaasa tassida. Nii ongi Durrelli-perekonna maja ühekorraga loomaaed, lahkamisruum-laboratoorium ja surnukuur. Muidugi pole Gerry ainus, kel Durrellite maja lustaka ja hullumeelse õhustiku loomises oma roll. Kahtlemata annavad oma panuse ka perekond ja Larry ekstsentrilised sõbrad.
Piiluja motell
Ühel päeval võtab ajakirjanikuga ühendust mees, kes on pikka aega pidanud motelli. Nagu selgub, on tema hobiks olnud läbi lakke puuritud augu piiluda, mida teevad inimesed motellitubades. Kõige selle kohta on ta pidanud detailselt päevikut. See on üllatav, häiriv ja köitev lugemine. Gay Talese (snd 1932) on üks tuntumaid USA ajakirjanikke, nn pikkade lugude meister, kes on aastakümneid avaldanud olemuslugusid New York Timesis, New Yorkeris, Esquire’is jt tuntud väljaannetes.