Pulitzeri auhinna laureaat Ann Tyler toob lugejateni vaimuka ja hoogsa uusverisooni Shakespeare’i armastatud komöödiast „Tõrksa taltsutus“. Kate Battista on oma eluga ummikus. Ta ei mõista, kuidas on saanud temast pelgalt ekstsentrilise isa ja ennast täis õe majapidajanna. Olukorda ei tee paremaks probleemid tööl – ehkki tema eelkooliealised hoolealused teda jumaldavad, pole nende vanemad sugugi rahul Kate’i ootamatute avalduste ja otsekohese maneeriga. Kate’i isal, teadlasel dr Battistal, on aga omad mured. Pärast aastatepikkusi pingutusi akadeemilisel rindel on läbimurre lõpuks ometi käeulatuses. Tema teadustöö võiks tuua abi miljonitele. Kui poleks üht tüütut probleemi: tema assistent Pjotr tahetakse maalt välja saata. Ja ilma Pjotrita kukuks kõik kokku. Dr Battista mõtleb välja pöörase plaani, kuidas Pjotri väljasaatmist takistada, ja nagu tavaliselt, loodab ta seejuures Kate’i ennastohverdavale abile. Ent Kate on marus. Seekord läheb isa küll üle piiri! Kuid peagi vaatab Kate asja juba sootuks uue nurga alt. Kirjastuse Hogarth julge ja ambitsioonikas sari toob lugejateni meie aja silmapaistvamate kirjanike tänapäevased tõlgendused Shakespeare’i teostest. Varem on samas sarjas ilmunud Howard Jacobsoni „Shylock on mu nimi“ (2017, tlk Riina Jesmin) ja Jeanette Wintersoni „Sel pikal ajal“ (2016, tlk Mihkel Mõisnik).
Romaani „Talv Lissabonis“ on nimetatud jam session’i rütmis põnevikuks. Pianisti Santiago Biralbo ja tema armastatu Lucrecia suhtele on takistuseks Lucrecia abielu kriminaalsuse piiril tegutseva Ameerika kunstismugeldaja Malcolmiga. Kui mängu tuleb röövitud kallihinnaline Cézanne’i maal, millest Biralbo midagi ei tea, algab ohtlik tagaajamine läbi San Sebastiáni, Lissaboni ja Madriidi, samal ajal kui lugeja kõrvus kõlavad džässirütmid ja silme ees vilksatavad film noir’ilikud kaadrid. „Talv Lissabonis“ on Muñoz Molina kõige tõlgitum romaan, mis kindlustas autorile suure menu ja pälvis ilmumisaastal nii riikliku kriitikute preemia kui proosaauhinna. Antonio Muñoz Molina (1956) on Hispaania romaanikirjanik. Ta on pälvinud arvukalt kirjanduspreemiaid, sealhulgas Asturia printsi auhinna (2013) olulise panuse eest maailmakirjandusse. Muñoz Molina on pärit väikesest Úbeda linnakesest Andaluusias, tema vanemad olid lihtsad põllutöölised. Ta on õppinud Granada ülikoolis kunstiajalugu ja hiljem Madriidis ajakirjandust. Üheaegselt kirjandusloominguga on ta kogu aeg teinud kaastööd päevalehtedele, alates 1995. aastast on ta Hispaania Kuningliku Akadeemia liige. Romaanikirjanikuna alustas Muñoz Molina 1986. aastal, kui ilmus „Beatus Ille“, ning ta on tänini üks Hispaania olulisemaid autoreid. Suurema tuntuse tõi talle just „Talv Lissabonis“ (1987), mis on tõlgitud 17 keelde. Praegu elab Muñoz Molina vahelduvalt New Yorgis ja Madriidis. Tema abikaasa Elvira Lindo on samuti kirjanik, temalt on eesti keeles ilmunud lasteraamat „Manolito Prillipapa“.
Imeline rahu valitseb selles hubases ja valgusküllases korteris. Nagu te näha võite, on siin kõik eluks vajalik olemas. Peatuge pilguga kasvõi sellel väga stiilsel roostetanud tünnil, mille peal te saate istuda, juua hommikukohvi, veelgi parem, lattet, sirvida hommikusi lehti ja heita pilk läbi spetsiaalselt karestatud ja loomulikes tingimustes vanutatud sinakashallide männilaudade. Hall on selle sügise värv. Mänd on eestlase puu. Vaistlikult soovime me tema kiudude lähedalolekut. Paljudes majades, mida on kiiruga kinnisvarabuumi ajal rutakalt ehitatud, on mureks ventilatsiooniprobleemid. Majas lihtsalt ei ole õhku, kõik avad on kinni, inimestel tekivad hingamisraskused, areneb tuberkuloos, vähk. Siin aga puhub läbi laudade meeldivalt kostutav briis. Feng-shui ütleb meile, et energia ruumis peab liikuma, seepärast on selle elamu puhul kasutatud avatud ruumi põhimõtet. Ent siiski on selgelt piiritletud ruumi eri osade otstarve. Selles nurgas paikneb õdus vannituba, meistrid on vanast kastekannust teinud käsitööna dušisegisti. Ka naabritega on teil väga vedanud. Nad on vaiksed, liikumist on vähe. Ümberringi on kõrghaljastus ja palju pinke, kus istuda ja puhata jalga väsitavast tööpäevast oma hurmavas kodus, kus argimured näivad kauge minevikuna.
Saagalik romaan "Serafima ja Bogdan" jälgib Peipsiveere külaelu arengut II maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu kokkuvarisemiseni. Teose keskne teema on vastutuse võtmine enda elu eest. Peipsiveere vanausulised, kes elasid jumala hirmus ja armus, kaotavad Nõukogude võimu ajal moraalse pinna. Paljude jaoks saabub maailma lõpp. Etnograafiliselt tõetruul taustal rullub lahti ühtaegu traagiline ja koomiline lugu põlvkonnast põlvkonda kestvast kättemaksust. Värvikate külainimeste elufilosoofia avamine põimub kriminaalfilmilikult köitva tegevustikuga, vanatestamentlik õõv rahvaliku huumoriga, dokumentaalsus maagilise realismiga. Just sellist panoraamse haardega romaani on Eestis mitu kümnendit oodatud. Teos saavutas Eesti Kirjanike Liidu 2017. aasta romaanivõistlusel esikoha.
Siin raamatus on ühtede kaante vahel Leelo Tungla triloogia „Seltsimees laps” kolm raamatut: „Seltsimees laps”, „Samet ja saepuru” ning „Naisekäe puudutus”. Väikese Leelo ema on valesüüdistuse alusel viidud kaugele Siberisse ning tüdruk kasvab isa ja teiste sugulaste hoole all. Kõigest hoolimata on 1950ndate alguse lapsepõlv ikkagi lapsepõlv ja raskeimalgi hetkel on argipäevas oma nalja, muusikat ja teisi inimesi. Pidevalt saadab peret ema tagasituleku ootus, kuid selleni kuluv aeg on pikk-pikk… „Seltsimees lapse” triloogia alusel linastub Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks samanimeline film.
New York Timesi menuautor Robyn Carr loob emotsionaalse ja meeleoluka galerii tegelaskujudest romaanis, mis jutustab vaesusest, rikkusest, naistest, sõprusest ja õnne keerulistest teedest. Pärast rahandustegelasest abikaasa enesetappu variseb Emma Shay Comptoni unelmate elu põrmu. Richard Compton omastas klientide säästud, et rahastada oma pillavat elustiili New York Citys, ja kuigi naine ei olnud mingil moel äriga seotud, kannab Emma abikaasa kuritegude taaka. Ta on puupaljas. Talle on toeks ainult üks sõber, keda ta tundis juba keskkoolis ja kes julgustas teda tulema koju Sonoma maakonda. Kuid otsast alustada ei ole lihtne ja Sonoma on täis kurbi mälestusi. Ja inimesi, keda ta parema meelega näha ei tahaks, eriti just Riley Kerrigani. Riley ja Emma olid nagu õed – kuni Riley Emma reetis ja nende sõprusele lõpu tegi. Emma lahkus linnast ja otsustas mitte kunagi enam tagasi vaadata. Nüüd, püüdes ise hakkama saada, ei pääse Emma oma abikaasa maine eest ja peab abi saamiseks pöörduma viimase inimese poole, kellelt ta abi paluks – oma endise parima sõbra poole. See on ebamugav taaskohtumine, sest mõlemad naised peavad seisma silmitsi aastate jooksul tehtud vigadega. Ainult siis, kui nad leiavad võimaluse andestada teineteisele – ja iseendale –, leiavad nad sellise elu, nagu on soovinud.
Ahastuses ema kaotab surmakülvava tormi ajal oma lapse… Lahke võõras aitab Jenna Cooperil kaitsta pisipoega, kui surmav keeristorm tuiskab üle Dallase vanakraamituru. Ent hiljem ei leia Jenna ei oma poega ega ka naist, kes oli imiku sülle võtnud. Suure pinge all töötav ajakirjanik toob loo lugejate ette… Saanud tragöödiast teada, tõotab oma karjääri eest võitlev ja eluraskustega maadlev üksikemast reporter Kate Page kindlalt selgusele jõuda, mis juhtus väikese Caleb Cooperiga. Elu ja surma piiril võitlevad jõud Samal ajal kui FBI alustab keset kaost juurdlust, avastab Kate murettekitavad juhtlõngad, mis viivad naise jälile, keda viimati koos lapsega nähti; need juhtlõngad paljastavad tublisti pahaendelisema vandenõu, kui keegi suutis kujutleda. Kuhjuvate raskuste kiuste riskib Kate kõigega, kui püüab avastada tõde… enne kui on liiga hilja.
Öises Innsbrucki rongis kohtuvad juhuslikult endised armastajad Richard ja Frances – neli aastat pärast nende mõistatuslikku lahkuminekut rongireisil läbi Sudaani kõrbe tohutute avaruste. Nad räägivad kumbki oma loo hirmust, segadusest ja kaotusest, püüdes lahti harutada tõde juhtunu kohta ja seistes silmitsi kibeda võimalusega, et üks neist valetab. Kui nende rong läbi pika unetu öö vuhiseb, kuulab kolmas reisija nende jutuajamist pealt, olles hüpnotiseeritud keerulisest dialoogist, mis tungib põhjalikult tõe olemusse ja jutustajate isikupärasse. Armastuse ja kahtluste loona on „Öine Innsbrucki rong” tulvil piinavaid mõistatusi ja esmaklassilise psühholoogilise põnevusromaani pinget.
Sophie Duncan on edukas kolumnist, kelle maailm kukub kokku pärast ta tütre ootamatut haigust ja ta abikaasa šokeerivat kõrvalsuhet. Kui hakkab tunduma, et asjad ei saa enam hullemaks minna, libiseb ta auto jäiselt teelt välja ja kihutab jäätunud järve. Seal, külmas ja pimedas veesügavuses, kogeb Sophie midagi sügavat ja ebatavalist – midagi, mis avab tema minevikus peituvad saladused ja õpetab talle, mida tähendab tõeliselt elada. Sophie on vaimustavalt ehe tegelaskuju, kes valab kogu oma südame selle romaani lehekülgedele ja jagab meiega oma ebatavalist teekonda enda leidmise, südame murdumise ja lunastuse juurde. Tema lugu ei tohi tähelepanuta jätta.