Kogumik „Ta tuleb” sisaldab kümme lühijuttu, mille läbivaks aineseks on surm – kord melanhoolsemas, kord tragikoomilisemas võtmes. Tavaliste eesti inimeste elukäikude ja surmaga kokkupuudete kaudu kerkivad esile järgmised teemad: millised pisiasjad võivad määrata inimese saatust, kuidas mõjutab inimese käekäiku tema isiksus, kuidas tuleb inimene toime leina või surmahirmuga. Kõrvuti elutungiga leiab käsitlemist inimloomuse tumedam pool – siitilmast ära ihkamine. Kogumikus esineb varjatumalt ka religioosseid alltekste, mis jäävad vastava huvita lugejale märkamatuks, aga lisavad loole ambivalentsust. Eelkõige on tegu siiski loodetavasti paljudele äratundmist ja samastumisvõimalust pakkuvate kirjeldustega elust tänapäeva Eesti ühiskonnas.
Kogumiku üldine hoiak on elujaatav, autorile on väga oluline tuletada lugejale meelde võimalust tajuda huumorit pealtnäha lootusetus olukorras ning tõsiasja, et eneseiroonia võib olla tervistav.
Kogumik „Ta tuleb” on Katrin Johansoni neljas raamat, varem on ilmunud romaanid „Läbikäidavad toad”, „Atlantis abajas” ja „Hundirada”.
„Hundirada” on lugu sellest, kuivõrd juhib meie elukulgu päritolu ja kui vaba on inimene ise oma elu üle otsustama. Paari aasta eest leseks jäänud Teppo on saanud talviseks ajaks tööotsa järve saarel. Ühel päeval haagib end Teppole sappa bravuurikas naine koos väikese lapsega. Üle öö muutunud ilmaolud on järgmiseks hommikuks tagasitee külla ära lõiganud ja Teppo on saanud endale vastu tahtmist uue perekonna. Kui naine ühel ööl kaob, jääb võõras veidralt tõsiste silmadega Sasha Teppo hooleks. Mida vanemaks Sasha saab, seda enam kerkivad üles küsimused tema päritolu kohta: kes ta on, kus on ta juured ja kes oli ta ema, see kummaline naine, kelles pulbitses ühteaegu nii meeletu elutahe kui ka raevukas enesehävituslikkus. Kui välja ilmub Gregor, ema kunagine kallim ja sõber, hakkab Sasha üha enam aimama, kuivõrd eriskummalist päritolu ta tegelikult on. Katrin Johanson (snd 1972) on lõpetanud Viljandi Kultuurikolledži näitekunsti erialal, töötanud õpetaja ja ajakirjanikuna ning illustreerinud raamatuid, praegu töötab ta inglise keele õpetajana. „Hundi¬rada” on Kat¬rin Johansoni kolmas romaan. Kirjastuses Varrak on varem ilmunud tema romaanid „Läbikäidavad toad” (2015) ja „Atlantis abajas” (2016).
Õpetajad ei saa Renest aru. Poiss võib olla kiuslik ja taipamatu, ent siis lahendada pingutuseta eakaaslastele üle jõu käivaid ülesandeid. Ainuke, kelle arvamus näib poisile korda minevat, on kooli psühholoog Martin Ost. Seda suuresti seetõttu, et Martinit ei paista Rene olemasolu absoluutselt huvitavat. Mitu aastat hiljem on jõudude vahekord muutunud. Renest on saanud edukas IT-ettevõtja, Martinist aga elu hammasrataste vahele jäänud alkohoolik. Noor mees otsustab oma kunagise õpetaja taas jalule aidata. Kahe mehe kummaline lähedus, kus sõprus käib käsikäes põlgusega, saab uue näo, kui Renel tekib suhe endast mitu aastat vanema naise Reesiga. Ilmet hakkab võtma kummaline suhtekolmnurk. Katrin Johansoni teine romaan „Atlantis abajas“ on lugu üksindusest ja enesega leppimise võimalikkusest. Kord elab autor kaasa ühele tegelaskujule, siis teisele, nihkudes sujuvalt ühelt vaatepunktilt teisele. Johansoni debüütromaan „Läbikäidavad toad“ ilmus kirjastuses Varrak 2015. aasta lõpus ja on pälvinud mitmeid kiitvaid arvustusi.