Karsten Brüggemann

Baltimaade ajalugu

Karsten Brüggemann

Eestit, Lätit ja Leedut mainitakse meelsasti üheskoos, tegelikult aga on kolm Baltimaad oma olemuselt täiesti erinevad. Mis neid ühendab, on asjaolu, et ikka ja jälle on nad sattunud olema tugevamate jõudude mängukanniks ja alles Nõukogude Liidu lagunedes said hakata vabalt arenema. Tänapäeva Baltimaade alasid iseloomustab juba ammusest ajast tihe seotus naabermaadega. Hansa Liidu ajal olid tihedad kontaktid Saksamaaga, kuid ka Venemaal ja Skandinaavia riikidel olid Läänemere ääres omad huvid. Poola omakorda moodustas aastasadu Leeduga ühise riigi. Need erinevad mõjud ei olnud Baltimaade jaoks alati sugugi positiivsed: ikka ja jälle langes see piirkond okupatsioonide või vallutuste ohvriks või sattus sõdade tallermaaks. Piirkonna geopoliitiline aktuaalsus ei ole kadunud ka tänapäeval. Norbert Angermann ja Karsten Brüggemann, kaks nimekat ajaloolast, saadavad lugejat läbi ainulaadse piirkonna vaheldusrikka ajaloo, käsitledes sündmusi alates keskaegsest linnaõigusest, partisanivõitlusest ja poliitilistest laulupidudest kuni e-residentsuseni, millega Eesti Euroopa Liidus furoori on tekitanud.

Tallinna ajalugu

Karsten Brüggemann

“Tallinna ajalugu” on esimene katse võtta ühtede kaante vahel kokku Tallinna pikk ajalugu selle algusest tänapäevani. Raamatu on kirjutanud kaks saksa ajaloolast: Karsten Brüggemann, Eesti ja üldajaloo professor Tallinnas, ja Ralph Tuchtenhagen, Põhja-Euroopa ajaloo ja kultuuri professor Berliinis. Teos ilmus saksa keeles 2011. aastal, eestikeelne väljaanne ilmub täpsustatud ja täiendatud kujul. Pöörates tähelepanu nii Tallinna ajaloo poliitilistele, sotsiaalsetele, majanduslikele kui ka kultuurilistele tahkudele, esitab raamat tervikliku üldkäsitluse, mis ulatub tulevase hansalinna esiajaloost kuni praeguse Eesti Vabariigi pealinna lähiajalooni. Teos on jaotatud neljaks mahukaks peatükiks, mida täiendavad kronoloogia, bibliograafia, koha- ja isikunimede register. Kõige enam tähelepanu on pööratud Tallinna saatusele 20. sajandil, mis hõlmab ligemale kolmandiku üldmahust. Raamatu keskaega ja varauusaega käsitlevad peatükid (I ja II) on kirjutanud prof Tuchtenhagen, uusajale ja lähiajaloole pühendatud peatükid (III ja IV) prof Brüggemann.