Joanna Franksi surnukeha leiti Oxfordi kanali Duke’s Cut’i nimeliselt lõigult kolmapäeval, 22. juunil 1859 umbes kell pool kuus hommikul. Umbes kell 10.15 ühel 1989. aasta laupäeva hommikul toimetati peainspektor Morse’i keha – tõsi, sugugi mitte surnud – Oxfordi John Radcliffe’i haiglasse. Perforatsiooniga maohaavandi ravi osutus hiljem õnnestunuks. Haiglas paranedes satub Morse’i silma alla Joanna Franksi surmajuhtumi uurimine ja kohtuprotsess ning asja lähemalt uurides kasvab temas veendumus, et kaks meest, kes toona naise mõrva eest poodi, olid süütud …
The excellent fifth classic installment in the Martin Beck detective series from the 1960s – the novels that have inspired all Scandinavian crime fiction.Widely recognised as the greatest masterpieces of crime fiction ever written, these are the original detective stories that pioneered the detective genre.Gunvald Larsson sits carefully observing the dingy Stockholm apartment of a man under police surveillance. He looks at his watch: nine minutes past eleven in the evening. He yawns, slapping his arms to keep warm. At the same moment the house explodes, killing at least three people.Chief Inspector Martin Beck and his men don't suspect arson or murder until they discover a peculiar circumstance and a link is established between the explosion and a suicide committed that same day, in which the dead man left a note consisting of just two words: Martin Beck.Written in the 1960s, they are the work of Maj Sjowall and Per Wahloo – a husband and wife team from Sweden. The ten novels follow the fortunes of the detective Martin Beck, whose enigmatic, taciturn character has inspired countless other policemen in crime fiction. The novels can be read separately, but do follow a chronological order, so the reader can become familiar with the characters and develop a loyalty to the series. Each book has a new introduction in order to help bring these books to a new audience.
Joanna Franksi surnukeha leiti Oxfordi kanali Duke's Cut'i nimeliselt lõigult kolmapäeval, 22. juunil 1859 umbes kell pool kuus hommikul. Umbes kell 10.15 ühel 1989. aasta laupäeva hommikul toimetati peainspektor Morse'i keha – tõsi, sugugi mitte surnud – Oxfordi John Radcliffe'i haiglasse. Perforatsiooniga maohaavandi ravi osutus hiljem õnnestunuks. Haiglas paranedes satub Morse'i silma alla Joanna Franksi surmajuhtumi uurimine ja kohtuprotsess ning asja lähemalt uurides kasvab temas veendumus, et kaks meest, kes toona naise mõrva eest poodi, olid süütud …
Haworthi hotelli külalised ärkasid pärast vana-aastaõhtut hilja. Ühe erandiga – kõrvalhoone numbris kolm peatunud mehel jäi uus aasta üldse nägemata. Ta oli 1. jaanuari hommikul küll oma toas, kuid surnuna verest läbi imbunud voodil. Inspektor Morse asub uurima hotelli ülejäänud külalisi. Kas pr Palmer on ikka truu abikaasa? Kes need Ballardid õieti on? Ja kuidas jõudis hotelli broneeringu kinnitus aadressile, mida ei eksisteeri?
Inspektor Morse ei tea kohe, mida arvata Oxfordi kanalisse visatud pea ja jäsemeteta laibast, aga ta kahtlustab, et see võib olla kõik, mis on jäänud järele vanaldasest õppejõust, keda nähti viimati mitu päeva varem Londoni rongi peale minemas. Olgu tõde milline tahes, inspektor on kindel, et lahendus ei ole lihtne – kunagi ei ole. Käies mööda professor Browne-Smithi jälgi läbi Londoni poolilma toplessbaaride ja nooblite bordellide, saab tema veendumus kinnitust. Tõendeid aina lisandub, aga ka laipu. Niisiis võtab Morse järgmise pindi õlut, laseb end juhtida oma verekoerainstinktidel ning lahendab juhtumi, milles ei näi olevat mingit loogikat.