Kogumikku on koondatud 21 Eduard Vilde jutustust, novelli ja naljajuttu peamiselt kirjaniku varasemast loomeperioodist.
Kogumikku on koondatud 21 Eduard Vilde jutustust, novelli ja naljajuttu peamiselt kirjaniku hilisemast loomeperioodist.
1896. a. ilmus Eduard Vilde romaan «Külmale maale», mis eesti kirjanduses senitundmatul kombel käsitles külaelu. Esmakordselt paljastati selles teoses kapitalismi ühiskondlikke vastuolusid ja näidati, et inimese saatust kujundavad sotsiaalsed olud ning vahekorrad. Romaani peategelaseks on noor pops Väljaotsa Jaan, kes haiguse tõttu satub väljapääsmatult raskesse seisukorda oma ema ning õdede-vendade toitmisel. Moraalse löögi annab Jaanile Virgu peremees, kes koos urjadnikuga tuleb Väljaotsa saunast varastatud kraami otsima, sest vaesed on peremehe silmis ka vargad ning viimased sulid. Jaan võib uhkelt ja väljakutsuvalt neile otsa vaadata, sest tema on küll vaene, aga äärmiselt aus. «Külmale maale» on Vilde üks õnnestunumaid ning täiuslikumaid teoseid. Siin on kujundirikkaid kirjeldusi, on psühholoogiliselt põhjendatud ja usutavad karakterid, on ehtsat vildelikku rahvakeelt. Seetõttu on «Külmale maale» saanud väga populaarseks.
Eduard Vilde 1908. aastal ilmunud romaan. Kolmas osa Vilde 1850.-1860. aastate eesti talurahvaliikumist kirjeldavast triloogiast. Vilde hakkas sektantliku Maltsveti-liikumise vastu huvi tundma, kui otsis ainest triloogia esimeste osade "Mahtra sõda" ja "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" , jaoks.