Oskar Lutsu „Soo“ on pelutav ja peibutav, hirmus ja armas lugeda, üks eestlaste lemmikraamatuid läbi aegade. Luts ei kisu siin naeru nalja pärast, vaid loob lausa krimivalda kiskuva õhustiku. Väljakutsed, mida lugu tegelastele esitab, ei oleks tänapäevalgi kergete killast ning kui erinev see Lutsu-aegne Eesti maaelu tänasest ongi. Sohu või metsa eksitakse ikka ja kohalik pätt või ott võib vabalt nüüdki hõlma hakata, oma nõuda ja linnavurlest suvitajat tagas koju kihutada, eriti kui tüdrukud on mängus.
Litteraria: eesti kirjandusloo allikmaterjale, 9. vihik
Käesolev kogumik sisaldab rahvakirjanik Oskar Lutsu vähemtuntud lühiproosat ja püüab sellest anda mõistlikus mahus läbilõike. Tuumiku moodustavad mitmed žanripuhtad novellid, aga lisatud on stiilikindlamaid vesteid, mälestuskatkeid ja jutuveeretusi. Lutsu puhul ei võta sageli hunt ega tont kinni, kus on novell ja kus sõidab sisse vesteline paisutus või suvaline pajatus-meelisklus, külluslikust huumorist rääkimata.Koostaja: Aivar KullToimetaja: Urmas TõnissonKujundaja: Mari Ainso