Teos sisaldab luuletusi lumest, talvest, jõuludest ja pühadest. Leidub salme, mis on lihtsad ja rahvalikud, aga on ka sügavmõttelisemaid luuleseadeid.
"Ma pole kunagi tahtnud olla luuletaja – kirjanik küll, ent mitte luuletaja. Aga vahel luuletused lausa ise tulevad. Sagedamini juhtub seda hetkeil, kui olen millestki vapustatud. Siis võib paari tunni vältel üksteise järel meelele kerkida kümneid ja kümneid luuletusi, mis tuleb üksnes üles kirjutada. Niisugusele puhangule võib järgneda aastatepikkune periood, kui ainuski uus luuletus ei turgata mõtteisse." Nii ütleb oma kolmanda luuleteose kohta autor Siiri Pärkson.
Raamatus esitatud bakalaureusetöö (kaitstud aastal 2005) peatükkides leiavad käsitlemist muuhulgas järgnevad teemad: inspiratsioon, loovuse tähenduse muutumine ajaloos, arhailine ettekujutus loovusest, muusad, loovusega seotud vanaskandinaavia mütoloogia, kristlik ettekujutus loovusest, keskaeg ja loovus, religioosne inspiratsioon, renessansi ja individualismi teke ja selle seos loovusega, romantism ja loovus, geeniuse kultus, romantiline müüt, mäng ja loovus, kunstiteos ja käsitöö, meelemürgid loovuse allikana või pärssijana, loovisikute hullumeelsus, loovus ja uni.
Siiri Pärksoni ja Andreas Sootjärve luulekogu „Meeleolud“ räägib armastusest, valust, loodusest ja ilust – elamine on elamist väärt.
Varbaluumurru tõttu on Reglisse loobunud kauaoodatud puhkusereisist oma boyfriendi ja sõpradega. Olude sunnil naaseb ta ajutiselt vanematekoju. Isepäine tudengineiu peab vaatama vastu pettumust valmistanud minevikule ja kodus viibimise ebameeldivale reaalsusele. Lisaks allaheitlikule emale, võimukale isale ja kõigi lemmikust vennale peab neiu hakkama saama ka majakülalisest meeldiva modelli, armsa naabripoisikese ja linna saabunud esimese armastusega. Seesuguste klišeega saab toime tulla (õnnelikkus on välistatud!) üksnes päevikut pidades ning sageli ja ägedalt vihastades.
Mis siis, kui sa teel kooli näed, kuidas keegi viisakas kostüümis naine ronib teise korruse aknast sisse? Mis siis, kui sa tunned selles naises ära oma uue emakeele õpetaja? Ja mis siis, kui sa tead, et selles korteris elab üksinda armas vana Moosi-Moor? Just nii juhtus ühel päikeselisel kevadhommikul raamatu peategelase Fenniga. Õnneks see vahva tüdruk ei karda suurt midagi ning otsustab välja selgitada tõe. Teda aitab tema parim sõber Tom. Loosse on segatud ka juveelid.
"Ämblike kool" koosneb lühikestest lugudest, kus saame tuttavaks ämblikupoiss Tsenko jatema sõprade Mia-Mai, Ähhi, Alfresko, vana Kännuämbliku ja paljude teistega. Sündmustiktoimub Eesti metsas, kus ämblikulastega igasuguseid naljakaid ja õpetlikke juhtumisi sünnib.Raamatu humoorikad ja fantaasiarikkad lood tutvustavad lapsele loodust, annavad teadmisitaimedest, loomadest ja putukatest. Raamatus toimuv tegevus- ja mõttemaailm on antudämblike pilgu läbi.Raamatus on oluline koht sõnamängudel ja huumoril, mistõttu peaks see olema huvitav katäiskasvanust raamatu ettelugejale. „Ämblike kool“ on (olnud) mõnedes koolideskohustuslikus ja osades koolide soovituslikus lugemisnimestikus.