Kuus aastat tagasi lõpetas eradetektiiv Sid Halley tegevuse. Teda oli ahistatud, pekstud, tulistatud, ta oli töö tõttu koguni käe kaotanud – ning viimaks sai tal küllalt. Oma naise ning väikese tütre pärast loobus ta ohtlikust ja ebakindlast elust ning oli kindel, et mitte miski ei meelita teda sellesse mängu tagasi. Kuid kõik läheb hoopis teisiti kui plaanitud. Sir Richard Stewart palub Sidi abi, et uurida rea kahtlaste võidusõitude tagamaad. Endine detektiiv keeldub, kuid järgmisel päeval leitakse Sir Richard surnult ning tema surma asjaolud on enam kui kahtlased. Kui peagi satub ohtu Sidi perekond, ei jää tal muud üle, kui asja uurima asuda, sest keeldumise eest tuleks maksta ränka hinda…
21. augusti õhtul 2001. aastal saab Ystadi politsei kummalise telefonikõne. Keegi väidab, et on näinud Marebo järve kohal põlevaid luiki. Kurt Wallander sõidab järve äärde, et uurida, mis seal on juhtunud. Wallanderiga on kaasas tema tütar Linda, kes mõne nädala pärast asub tööle Ystadi politseisse. Nad ei leia järve äärest midagi. Aga juba kõigest mõne päeva pärast helistab endast väljas talumees ja teatab, et keegi on ühe tema mullikatest surnuks põletanud. Kõik vihjab sellele, et jõhkrad teod on mõne loomapiinajast sadisti kätetöö. Mõni päev hiljem kaob jäljetult kultuurigeograaf, kes kaardistas Skåne vanu radasid. Jäljed viivad Guajaana džunglisse ja kristlastest viimse kohtupäeva kummardajate juurde. Ja Linda karjäär politseinikuna satub ohtu veel enne, kui see on õieti alanudki.
Meredith Mitchell ja Alan Markby on jõudnud nüüd juba kooseluni. Ükskord Londonist koju sõites kohtub Meredith rongis Jan Oakleyga, noormehega, kes on äsja Poolast saabunud. Noormees väidab, et sajandi eest Bamfordis elanud William Oakley, keda kunagi süüdistati, aga mõisteti õigeks oma naise Cora mürgitamises arseeniga, on tema vanavanaisa. Praegu on suguvõsast alles üksnes kaks eakat õde, kes ei taha kuuldagi, et nad peavad oma üsna lagunenud maja müügist loodetud raha kellegagi jagama. Jan on rahast aga vägagi huvitatud. Enne kui müügitehing sõlmitud saab, sureb Jan arseenimürgitusse ning uurimine algab…
Tänapäeva Stockholm. Kaks naist, kelle teed ristuvad. „Varesetüdruk“ räägib reetmisest ja sellest, mida reetmine võib inimesega teha. Psühhoterapeut Sofia Zetterlundil on kaks tähtsamat patsienti: Samuel Bai, lapssõdur Sierra Leonest, ja Victoria Bergman, keskealine naine, kelle hinges on lapsepõlvest saadik suur, lahtine haav. Kaks inimest, samad sümptomid: mõlemas on märke mitmest isiksusest. Samal ajal leitakse põõsastest noore poisi surnukeha. Kehal on rängad vägivalla tundemärgid. Piinatud? Ta on välismaalt ja juhtumit ei peeta kuigi tähtsaks, sest keegi ei tunne temast puudust. Kriminaalkomissar Jeanette Kihlberg ja terapeut Sofia Zetterlund põrkuvad sama küsimusega: kui palju kannatusi saab üks inimene teistele põhjustada, kuni ta pole ise enam inimene, vaid muutub koletiseks? „Varesetüdruk“ on esimene osa triloogiast „Victoria Bergmani nõrkus“.
Õhtukleidis mõrvar tungib Stockholmis Nobeli preemiate kätteandmise puhul korraldatud pidusöögile ning Kuldse Saali tantsupõrandal tulistab ta Nobeli komitee esinaist otse südamesse. Ajakirjanik Annika Bengtzon satub sündmuste keerisesse kogemata – mitte tööga seotult, vaid tunnistajana. See keerab kogu naise elu pea peale – tema abielu mõraneb ning töökoht on löögi all. Peagi leiab Annika end keset vägivaldset terrori- ja surmalugu, mis on saanud alguse juba sajandeid tagasi. Igalt poolt, kust ta otsib, leiab ta jälgi samast mehest: Alfred Nobelist, mõõtmatult rikkast leiutajast, kes pani aluse Nobeli auhinnale ja kellele oli saatuse poolt määratud üksildane surm. Lõpuks jõuab Annika tõele eluohtlikult lähedale. „Nobeli testament“ on Liza Marklundi kuues romaan, mis räägib ajakirjanik Annika Bengtzonist. Eesti keeles on varem ilmunud „Pommuudis“, „Studio Sex“, „Paradiis“ ja „Punane hunt
Kui kuskil Euroopa äärealal asuvast Besźeli linnast leitakse noore naise surnukeha, tundub see inspektor Tyador Borlúle üsna rutiinse juhtumina. Kuid uurimine viib ta naaberlinna Ul Qomasse, maailma ainsasse paika, mis on sama kummaline kui Besźel ise. See teekond äärmusrühmituste ja poliitiliste mängude maailma on nii füüsiline kui ka psüühiline, ta nõuab tajumuutust, nähtamatu nägemist. Koos Ul Qoma uurija Qussim Dhattiga surnud naise saladustelt katet tõmmates hakkab Borlú aegamööda mõistma, et nende vastas seisavad nii Besźelis kui ka Ul Qomas ohtlikud jõud – kuid veelgi salapärasem ja halastamatum on see, mis asub kahe linna vahel…
Kui ookeani kaldal väikeses majas sureb selle omanik, eakas daam, kelle ainsaks kaaslaseks oli juba aastatid vana poolpime kass, ei suuda keegi uskuda, et tegu on mõrvaga. Kui aga üksteise järel hakkavad Green Islandile saabuma nii noored kui ka aastates pärijad, muutub olukord põnevaks. Kas tõesti ihaldab see kirju seltskond maja, mis peab vaevalt vastu esimesele sügistormile. Ja siis leitakse vanadaami testament, mille avamisel selgub, et ta on määranud – põrunud nagu ta oli olnud kogu elu! – oma kassi ja maja ainupärijaks kõigile tundmatu mehe – Frank Steeli.
Kellele on kasulik John Key surm? Kas see oli enesetapp või hoopis mõrv? Kahtlusevari langeb kõigile, kes viibisid saatuslikul ööl tema villas: tütrele, pojale ja Johnny seksikale sõbratarile. Neil kõigil on motiiv, kuid samuti vettpidav alibi. Müsteeriumi asub uurima eradetektiiv Frank Steel, kes avastab, et villas viibis mõrvaööl veel teisigi saladuslikke külalisi.
Jõudnud saalist pagevate inimeste vahelt lavani, nägi Frank rohelises valgussõõris lamavat naist. Naise juuksed olid leekivpunased, ta napp mustade litritega ülekülvatud kleit oli kerkinud lõuani ja vasakut rinda kaunistas üha suuremaks muutuv verelaik. Kas see oli Eve´i, Wanda või Jacklyni laip?
Kui raha ei jätku isegi teise kokteili jaoks, on olukord tõsine ja midagi tuleb kiiresti ette võtta. Kuid mida? Pangarööv? Väljapressimine? Kaubamajavargus?… Aga siiski on midagi, mis sobib suurepäraselt viiele noorele veetlevale daamile. Midagi, mis on lõbus ja ohutu. Ohutu?