Современные детективы
Различные книги в жанре Современные детективыKüll hunt hunti tunneb…
Miranda naeratas, sinistes silmades tuluke. „Kas sina oleksid valmis lähedase nimel tapma?“ „Muidugi mitte.“ Oeh. See lipsas huulilt libedamalt, kui oleks pidanud.. Miranda näis mõtlik, aga samas – ilukirurgiaga liialdamine võibki näoga niimoodi teha. „Mulle meeldiks mõelda, et tapaksin, aga ei usu et sellega hakkama saaksin.“ „Loodetavasti ei pea sa seda kunagi teada saama. Head päeva, Miranda.” Naine vastas midagi, aga Audrey ei saanud sõnadest hästi aru – ta oli selle küsimuse peale mõttesse vajunud. Ei, tema lähedase nimel ei tapaks. Enam mitte. Mõned arvavad, et väikelinnades ei ole saladusi…
Vesiliiv
Õhk on püssirohusuitsust hall ja hägune. Kõik peale minu on pihta saanud. Minul ei ole sinikatki. Djursholmi üldgümnaasium on haruldane koht, kus võivad ristuda miljonärivõsude ja getonoorte teed. Ühel maihommikul kohtuvad klassiruumis viis õpilast ja õpetaja. Kohtumine lõpeb traagiliselt. Üheksa kuud hiljem astub 18-aastane Maja kohtu ette. Kas ta on tõesti süüdi kõiges, mida prokurör ja ajakirjanikud talle süüks panevad? Ja kui tema ei ole süüdi, kes siis on? Kohtupõnevik „Vesiliiv” maalib Maja pilgu läbi pildi kolm nädalat kestvast kohtuprotsessist ja vaatab tagasi eelnenud sündmuste jadale. Miks ja kuidas läks nii, et Majast ja Sebastianist, kooli populaarseimast paarist, said koolitulistajad? Kes tegi midagi valesti või jättis tegemata? Kuidas on võimalik, et suhtest saab lõks ja need, kes peaksid hoolima, pööravad pilgu kõrvale? See on nüansirikas lugu armastusest ja reetmisest, süüst ja õiglusest, pealtnäha ilusa muretu nooruse pahupoolest, hoolimatusest ja kurbade tagajärgedega jaanalinnumängust. Teos pälvis 2016. aastal Rootsi parima kriminaalromaani auhinna.
Kaks sõdurit
Üheksa-aastaselt narkomaanid, kümneaastaselt võimekad diilerid, kaheteistaastaselt jõhkrad kurjategijad. Nüüd, kaheksateistaastastena, kutsuvad Leon ja Gabriel teineteist armsateks vendadeks, selles usaldamatuse maailmas usaldavad nad vaid teineteist. Nende jõuk, Ghetto Soldiers, on jõudmas organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise juhi José Pereira kabinetiseinal paiknevate jõugupiltide seas kõige kõrgemale kohale. Sinna jõuda on kahe noore mehe, tegelikult alles lapse, ainuke unistus. Stockholmi eeslinnas keerlev lõppematu kuriteokarussell läheb uue hooga käima, kui Leon ja tema jõugukaaslased murravad Gabrieli ja tema pruudi Wanda abil välja eriti range režiimiga vanglast, tappes selle käigus naisvalvuri. Pereirale tõttab uurimises appi kriminaalkomissar Ewert Grens, kes on noorte meeste saatusega seotud rohkem, kui ta oskab arvata … „Kaks sõdurit“ on Rootsi krimikirjanikeduo Anders Roslundi ja Börge Hellströmi meistriteos, mis räägib Stockholmi äärelinna brutaalsest kuritegevusmaailmast. Jaan Martinson: "Rootsi krimikirjanike duo on taas hakkama saanud võimsa romaaniga, mis seekord ei peegelda sotsialistliku kuningriigi tegelikkust vaid pigem hoiatab karmi tuleviku eest."
Kolm sekundit
„Kolme sekundi" peategelane on Piet Hoffmann, endine narkar, kelle politsei on vanglas värvanud oma agendiks. Ta on pärit Köningsbergist, oskab vene ja poola keelt. Tal on ülesanne "imbuda" Poola narkomaffiasse ja kui see on korda läinud, sokutatakse ta range režiimiga vanglasse, et ta aitaks seal tegutsevad "pahad" kindlaks teha ja maffiaharu likvideerida. Ühel kohtumisel Poola narkomuuladega on ta mõrva tunnistajaks. Politsei aga otsustab selle mõrva "kinni mätsida" ja Hoffmanni ikkagi vangalsse sokutada, lubades talle pärast ülesande täitmist tasu ja uut elu. Kui kriminaalkomissar Ewert Grens mõrva uurides kahtlustama hakkab, otsustavad kõrged politseiametnikud agent Hoffmanni (kellel on naine ja kaks väikest poega) maha müüa. Hoffmann on enne oma tagalat kindlustanud ja kuuleb raadiosaatjast snaipri ja Ewert Grensi juttu ja teab, millal tulistatakse vangla kõrval asuva kiriku tornist teda surmav kuul. 1503 m läbimiseks (just niisugune on vahemaa kiriku ja vangla vahel) kulub täpselt 3 sekundit. Kõlab lask, kõik mattub suitsu ja leekidesse. „Kolm sekundit“ sai 2009. aastal Rootsi krimikirjanduse parima romaani auhinna (Svenska Deckarakademins pris) ja 2011. aastal Suurbritannia krimikirjanike assotsiatsiooni parima tõlkeraamatu Kuldse pistoda.
Jahipenid
Seitseteist aastat tagasi juhtis William Wisting Norra kõige kõmulisema kriminaalasja, noore naise Cecilia Linde mõrva uurimist. Nüüd väidab üks advokaat, et tol ajal süüdistuse esitamisel kasutatud tõendid olid fabritseeritud ja vale mees mõisteti süüdi. Seega on tegelik kurjategija endiselt vabaduses. Wisting kõrvaldatakse töölt ja meedia haistab vere lõhna. Wisting, kes on harjunud kurjategijaid taga ajama, leiab end nüüd ise tagaaetava ja süüdistatava rollis. Et välja selgitada, mis tegelikult juhtus, ja oma nimi puhtaks pesta, peab ta ise läbi viima salajase uurimise, milles teda toetab tema ajakirjanikust tütar Line. Kui ammuse juhtumiga sarnastel asjaoludel kaob järjekordne noor naine, siis tundub juba paljudele, et Wisting ongi süüdi ja tema võimalused tõde päevavalgele tuua muutuvad üha ähmasemaks. Jørn Lier Horst (1970) on Norra noorema põlvkonna tuntumaid kriminaalkirjanikke. „Jahipenid“ võitis 2012. aastal Norra kriminaalkirjanduse Rivertoni auhinna, 2013. aastal Põhjamaade kriminaalkirjanduse auhinna Klaasist Võti ja 2014. aastal Rootsi kriminaalkirjanduse akadeemia parima tõlketeose auhinna.
Tunnel
Jorma Hedlund on kuritegevusega tegelikult lõpparve teinud. Aga see sularahaveok näib loobumiseks liiga ahvatlev. Viimane rööv ja siis aitab. Algul kulgeb kõik plaanipäraselt, aga siis läheb miski väga viltu ja Jorma peab põgenema. Samal ajal püüab Jorma sõber Danny Katz välja uurida, mis juhtus tema kunagise narkodiileri Ramóni ja tolle elukaaslase Jennyga. Kuidas sai Ramón äkitselt suure koguse uimasteid? Ja kes Jenny õieti on? Jäljed viivad algul Stockholmi pornoärisse ja seejärel täiesti ootamatusse suunda, kusjuures keegi püüab iga hinna eest takistada Katzil tõe jälile jõuda. Danny Katzi põnevike teine raamat maalib tõetruu pildi Stocholmi hämarast allilmast, millega vanad sõbrad Katz, Jorma ja Eva on liigagi tuttavad. 2015. aastal ilmus Carl-Johan Vallgreni noir-põnevike sarja esimene raamat „Varjukuju”.
Nukumeister
Terrebonne’i maakonnas Louisianas on kohutavat saladust paljastamas naine, kelle tütar kadus jäljetult seitsme aasta eest… Ja nüüd on avastatud uus niidiots… nukk, mis on täpne koopia Claire Doucette’i kadunud lapsest, kuni tillukese sünnimärgini tüdruku vasakul käsivarrel. Õõvastavalt elutruu nuku juhuslik nägemine Prantsuse kvartali poeaknal vapustab Claire’i üdini… ning ta on võtnud nõuks uurida välja, mis juhtus tema armastatud Rubyga. Kui nukk varastatakse ja poeomanik surnult välja ilmub, teab Claire, et ainuke inimene, kelle poole ta saab pöörduda, on tema eksabikaasa Dave Creasy, endine politseinik, kes on viimased seitse aastat piinelnud süütunde ja meeleheite käes. Ta vedas Claire’i alt üks kord, kui naine oli teda kõige enam vajanud. Kas Claire suudab teda veenda, et nukk on tõesti olemas? Ta peab seda tegema, kui nad tahavad üle elada kohtumise jõhkra psühhopaadiga – nukumeistriga–, kes varastas nende tuleviku, et toita oma surematut kinnisideed.
Lahkumishetk
Kõik arvavad, et Bostoni edukal kinnisvaramaakleril Kaye Winslow’l on kõik olemas. Kuni päevani, mil ta läheb ostjale näitama mitmemiljonilist maja ja kaob jäljetult, jättes maha krediitkaardid, elektroonilise märkmiku ja tundmatu mehe surnukeha. Kõik see on tema abikaasa, kolleegide ja Bostoni politsei arvates äärmiselt kummaline. Ent juurdluse edenedes avastavad mõrvauurijad Doug Policzki ja Lorna Abrams, et kaunil blondiinil on süngem pool, mida ta on hoolega varjanud. Selgub, et Kaye ei meeldi paljudele ja neil on temaga nii mõnigi kana kitkuda. Kuni Kaye Winslow’d leitud pole, on tema lähedased üsnagi närvilised, sest igaüht neist võidakse mõrvas süüdistada.
Lõikehaav
Reporter Geri LaRue’l kulub kõigest kakskümmend kaks minutit mõistmaks, et tema sõbratar, tunnustatud ajakirjanik Leta Blackburn on kadunud. Leta, kes pidanuks skandaalsest juhtumist artikli kirjutama, oli uurinud kohtuaruannet, mille kohaselt preester oli surma hetkel seksuaalvahekorras. Kui üks halastamatu kolleeg usub Gerit teadvat rohkem, kui too rääkida suvatseb, pöördub neiu abi saamiseks kuulsa psühhiaatri poole, viies mehele kausta märkmetega, kus leidub viiteid haruldaselt ohtlikule kurjategijale: naismõrvarile. Terapeut Malcolm Piercy on ainuke, kes mõistab žiletimõrtsukaks nimetatu haiges peas toimuvat. Tegemist on erotomaaniga, kes usub, et ohvrid on temasse armunud. Malcil on põhjust oma teooria varjamiseks, aga ta soostub Gerit tõe väljaselgitamisel aitama, teadmata, et mõrtsukas jälgib neid ja loob mõttes uusi võikaid ajalehefotosid ning surmaga seotud pildiallkirju.
Как трудно быть красивой
Кто женится на красавице с богатым прошлым, должен быть готов к беспокойному будущему. Кристину, жену бизнесмена Кравцова, собираются похитить. Что это – месть ее бывших поклонников или происки его новых конкурентов? Телохранитель Евгения Охотникова, нанятая повсюду сопровождать красавицу, уверена, что и муж, и его враги используют Кристину в качестве приманки. Что ж, самое время вывести мужчин на чистую воду. Долой мужское коварство, да здравствует женская солидарность!