What made the Romans laugh? Was ancient Rome a carnival, filled with practical jokes and hearty chuckles? Or was it a carefully regulated culture in which the uncontrollable excess of laughter was a force to fear—a world of wit, irony, and knowing smiles? How did Romans make sense of laughter? What role did it play in the world of the law courts, the imperial palace, or the spectacles of the arena?<br> <br> <i>Laughter in Ancient Rome</i> explores one of the most intriguing, but also trickiest, of historical subjects. Drawing on a wide range of Roman writing—from essays on rhetoric to a surviving Roman joke book—Mary Beard tracks down the giggles, smirks, and guffaws of the ancient Romans themselves. From ancient «monkey business» to the role of a chuckle in a culture of tyranny, she explores Roman humor from the hilarious, to the momentous, to the surprising. But she also reflects on even bigger historical questions. What kind of history of laughter can we possibly tell? Can we ever really «get» the Romans’ jokes?
"SPQR“ on Rooma ajaloo uus käsitlus ühelt maailma väljapaistvaimalt antiigiuurijalt. Mary Beard ei uuri mitte ainult seda, kuidas Rooma kasvas Kesk-Itaalia tähtsusetust külakesest suurriigiks, mille valduses oli territoorium Hispaaniast Süüriani, vaid ka kuidas roomlased mõistsid iseennast ja oma saavutusi ning miks nad on veel tänapäevalgi olulised. See raamat on antiikse Rooma üllatusrohke, kõnekas ja usaldusväärne ajalugu. Raamat hõlmab tuhandeaastast perioodi, tutvustab kuulsaid ja ununenud roomlasi, heidab uut valgust Rooma kultuuri põhilistele seikadele orjapidamisest akveduktideni, ning uurib demokraatiat, rännet, usuvaidlusi, ühiskondlikku liikuvust ja ekspluateerimist impeeriumi laiemas kontekstis. Mary Beardi nutikalt kirjutatud tähelepanuväärne ja kriitiline analüüs ei vaatle üksnes seda, kuidas me antiikaja Roomat seni oleme käsitlenud, vaid valgustab ka põhjalikult, mida uut oleme arheoloogia vahendusel impeeriumi kohta õppinud. Rooma impeeriumi, vallutuste, julmuse ja liialduste ajalugu mängib meie igapäevaelus rolli veel tänapäevalgi, sest väitlused kodakondsuse, terrorismi ja üksikisiku õiguste üle ei ole kuhugi kadunud. SPQR on roomlaste endi lühend oma riigi kohta: Senatus populusque Romanus, „Rooma senat ja rahvas“, ning selles suurejoonelises raamatus muutuvad senat ja rahvas elavaks.