Leif G. W. Persson
Список книг автора Leif G. W. PerssonVaba langemine otsekui unenäos
15. augustil 2007 saab Rootsi kriminaalpolitsei juhil Lars Martin Johanssonil mõõt täis. Olof Palme mõrv tuleb ära lahendada. Aegumistähtaeg on varsti ukse ees ja sama vääramatult läheneb ta enda pensioniiga. Kas poleks imeline panna oma karjäärile punkt just selle juhtumi lahendamisega? Salaja kogub ta kokku kõige arukamad kolleegid, eitades samal ajal meedias uue juurdluse algatamist, ning koos hakkavad nad värske pilguga üüratut uurimismaterjali läbi käima. Christer Pettersson ei tapnud peaminister Palmet. See asi tehakse ruttu selgeks. Aegamisi, ent kindlalt kerkib esile uus ja üllatav versioon. Ent kas see on ikka õige – ja kas tõde on võimalik ka avalikult kuulutada? „Vaba langemine otsekui unenäos” on Leif G. W. Perssoni niinimetatud Palme-triloogia kolmas raamat. Esimene osa „Suveigatsuse ja talvekülma vahel” ilmus aastal 2016 ja „Teisel ajal, teises elus” aastal 2018.
Suveigatsuse ja talvekülma vahel
Ühel novembrikuu reedeõhtul kukub ameeriklasest ajakirjanik alla oma ajutise elukoha, Stockholmis asuva ühiselamu viieteistkümnendalt korruselt. Enesetapuna on tegu peaaegu ideaalse juhtumiga ja Stockholmi piirkonna politseinikul piisab põgusast pilgust olukorrale jõudmaks enesestmõistetava järelduseni, et juhtum tuleb lõpetada. Enesetapu kohta on isegi paber, sest surnul jätkus viisakust jätta maha hüvastijätukiri. Küll pisut kummaline ja olukorda arvestades üllatavalt hästi kirjutatud, toonilt peaaegu luuleline: „Minu elu on möödunud suveigatsuse ja talvekülma vahel.” Ent riigi kriminaalpolitsei komissar Lars Martin Johansson ei saa juhtumit kuidagi peast. Pealekauba on ta ootamatul ja arusaamatul moel ise sellesse segatud. Tavalise rutiinse juhtumina alguse saanud loost kujuneb veidraid teid pidi Rootsi läbi aegade suurim mõrvajuurdlus. Jahmatav ja paeluv romaan näitab nii politsei kõige hullemat argipäeva, mis on täis künismi ja toorest sõnakasutust, kui ka hämmastavaid kõrgel tasemel toimuvaid politsei- ja poliitikaintriige. Rootsi menuka krimikirjaniku ja kriminoloogi Leif G. W. Perssoni sulest on varem eesti keeles ilmunud komissar Bäckströmist jutustav triloogia „Linda mõrva juhtum“ (2015), „“Kes tapaks lohe“ (2015) ja „Tõestisündinud lugu Pinochhio ninast“ (2015). Lisaks lugejate heakskiidule on Persson võitnud oma teostega kolmel aastal ka Rootsi parima kriminaalromaani auhinna.
Kes tapaks lohe
Pärast mõneaastast vegeteerimist politsei varastatud asjade laos, karistuseks pattude eest Linda mõrva lahendamisel, kutsutakse kurikuulus Evert Bäckström tagasi eesliinile. Seekord Solna politseimajja, kus ta saab kohe lahendamiseks ühe pealtnäha tavalise joodikumõrva. Karl Danielsson on omaenda esikus potikaanega maha löödud ja esialgu paistab, et lahendus on õige lähedal. Ent ajapikku selgub, et esimene mulje on petlik, ja lihtsast joodikujuhtumist kasvab välja mastaapne jälitusoperatsioon, mis puudutab otseselt ka Bäckströmi ennast ja teeb temast üleöö rahvuskangelase. Leif G. W. Persson lisab raamatus „Kes tapaks lohe“ antikangelasest komissarile Evert Bäckströmile mõnuga värve üha juurde. Lisaks tüütutele töökohustustele painavad Bäckströmi arsti hoiatused selle kohta, mis ootab teda ees, kui ta oma ebatervislikke eluviise ei muuda. Ka uue relvaloa taotlemine ei lähe sugugi libedalt, kuigi lõpuks aitavad vanad head trikid ikka hädast välja. Mis Rootsi politseist niimoodi saab, on Bäckström sunnitud korduvalt küsima. Ent selle küsimusega ei pea ta iialgi silmas iseennast. Bäckströmi sarjast on Varrakus varem ilmunud raamat „Linda mõrva juhtum“. 368 lk
Tõestisündinud lugu Pinocchio ninast
See romaan on kuri muinasjutt täiskasvanud lastele. See räägib ühest teisest muinasjutust, nukust, kelle nina hakkab pikemaks venima niipea, kui ta valetab. See on ka lugu, mis seob omavahel tsaar Nikolai II, Sir Winston Churchilli, president Vladimir Putini ja kriminaalkomissar Evert Bäckströmi. Kui neid ei oleks olnud, siis ei oleks ka seda lugu. Lühidalt öeldes on tegu tõestisündinud looga Pinocchio ninast. „Tõestisündinud lugu Pinocchio ninast” on Rootsi menuka krimikirjaniku ja kriminoloogi Leif G. W. Perssoni komissar Bäckströmist jutustava triloogia kolmas osa. Lisaks lugejate heakskiidule on Persson võitnud oma teostega kolmel aastal ka Rootsi parima kriminaalromaani auhinna. Kirjastuselt Varrak on ilmunud samast sarjast romaanid „Linda mõrva juhtum” ja „Kes tapaks lohe”.
Linda mõrva juhtum
Noor naine leitakse tapetuna, kurjategija on teadmata ja politsei peab mõrvajuhtumi lahendama. Just sellest see romaan räägibki: kuidas politsei tänapäeval ühte tüüpilist mõrvajuhtumit uurib ja mil moel see asjaosaliste elu mõjutab. Kriminaalkomissaride Jan Lewini ja Anna Holti ning inspektor Lisa Mattei jaoks on tegu lihtsa looga. Kurikuulsa komissar Bäckströmi jaoks see niisama lihtne ei paista. Tegelikult on loos ainult kolm imelikku asja. Esiteks, et politsei leiab mõrvari üles, kuigi tegelikult otsitakse hoopis teist tüüpi kurjategijat. Teiseks, et kurjategijat üle kuulav Anna Holt teab juba ette, kuidas too tema küsimustele vastab. Kolmandaks, et Lisa Mattei arvates on tegu hoopis millegi muu kui noore naise mõrvaga. „Linda – nagu Linda mõrva puhul” on Rootsi menuka krimikirjaniku ja kriminoloogi Leif G. W. Perssoni komissar Bäckströmist jutustava triloogia esimene osa. Lisaks lugejate heakskiidule on Persson võitnud oma teostega kolmel aastal ka Rootsi parima kriminaalromaani auhinna. 504 lk