Werfen Sie einen Blick hinter die Palastmauern der viktorianischen Ära!
Liebevoll gestaltet und reich bebildert mit hochwertigen Set-Fotografien, ermöglicht dieses Kompendium einen Blick hinter die Kulissen der international gefeierten Serie Victoria. Gestützt auf Original-Briefe der Monarchin und angefüllt mit wissenswerten Hintergrundinformation zu den historischen Gegebenheiten und Figuren, zeichnet dieses Buch ein lebendiges Bild einer der mächtigsten Frauen der Weltgeschichte.
The official companion to ITV’s hotly anticipated new drama, The Victoria Letters delves into the private writings of the young Queen Victoria, painting a vivid picture of the personal life of one of England’s greatest monarchs.From the producers of Poldark and Endeavour, ITV’s Victoria follows the early years of the young Queen’s reign, based closely on Victoria’s own letters and journals. Now explore this extensive collection in greater depth, and discover who Victoria really was behind her upright public persona.At only 18 years old, Victoria ascended the throne as a rebellious teenager and gradually grew to become one of the most memorable, unshakeable and powerful women in history. The extensive writings she left behind document this personal journey and show how she triumphed over scandal and corruption. Written by Internationally bestselling author, historian of 12 books and Victoria historical consultant, Helen Rappaport, and including a foreword by Daisy Goodwin – acclaimed novelist and screenwriter of the series – The Victoria Letters details the history behind the show. Revealing Victoria’s own thoughts about the love interests, family dramas and court scandals during her early reign, it also delves into the running of the royal household, the upstairs-downstairs relationships, and what it was like to live in Victorian England.Full of beautiful photography from the series and genuine imagery from the era, come behind the palace doors and discover the girl behind the Queen.
Inglise kirjanik ja ajaloolane Helen Rappaport tutvustab lugejale põnevat küsimust, mis on juba sadakond aastat ajaloo- ja poliitikahuvilistele palju peamurdmist põhjustanud: miks ei õnnestunud tsiviliseeritud maailmal päästa Vene viimast keisriperekonda bolševike haardest, mis viis lõpuks Romanovite julma mõrvamiseni 1918. aasta juulis Jekaterinburgis. Raamatus kirjeldatakse põimuvate ja põrkuvate taotluste ning soovide rägastikku, mille tulemusel sündmused fataalse järjekindlusega õnnetu lõpplahenduse suunas arenesid, ilma et oleks võimalik üheselt osutada inimesele või inimestele, keda selles süüdistada. Süü, kui sellest üldse rääkida, jaotub väga paljude vahel. Oma osa on ohvritelgi, välja arvatud lapsed, kelle surm rõhub tuhandeid südametunnistusi tänini. Rohkete ajalooliste üksikasjade koostoimes avaneb lugeja ees peaaegu panoraamne pilt murdelisel ajalooperioodil tegutsevate inimeste võimaluste piiridest. Pealtnäha lihtsad otsused ja teod osutuvad lähemal vaatlusel võimatuiks või utoopilisteks, suurt võimu omavad inimesed aga on arvukate asjaoludega käsist-jalust seotud, mis jätab neile oma tahtmise elluviimiseks vähe võimalusi, kui üldse. E-raamat ei sisalda fotosid.
„Revolutsiooni küüsis“ on Helen Rappaporti meisterlik jutustus Vene revolutsiooni puhkemisest, nähtuna selle draama keskele sattunud välisriikide kodanike silme läbi. 1917. aasta veebruarirevolutsiooni ja Lenini bolševike oktoobripöörde vahelisel ajal oli Petrogradis vaevalt rahulikku päeva. Kõige rohkem oli segadust tunda moekal Nevski prospektil, mille hotellides, klubides, baarides ja saatkondades viibivad välismaa külalised ja diplomaadid ei saanud oma ukselävel ja akende all valitsevat kaost mitte märgata. Selle kireva seltskonna hulgas olid ajakirjanikud, ärimehed, pankurid, guvernandid, vabatahtlikud põetajad ja võõrsil elutsevad seltskonnategelased. Paljud neist pidasid päevikut ja saatsid koju kirju: inglannast halastajaõde, kes oli pääsenud eluga Titanicult; Ameerika Ühendriikide suursaadiku mustanahaline teener, kes oli oma kodukandist Missourist päris kaugele sattunud; naisõiguslaste juht Emmeline Pankhurst, kes oli tulnud Petrogradi tutvuma kartmatu naiste surmapataljoniga. Helen Rappaport on kasutanud seda rikkalikku dokumentide varamut, millest suur osa pole varem trükivalgust näinud, et viia meid otse tegevuse keskele – et näha, tunda ja kuulda revolutsiooni sellisena, nagu seda koges üks eripalgeline rühm inimesi, kes ühel hetkel avastasid, et nad on „punasesse hullumajja” lõksu jäänud. Helen Rappaport (snd 1947) on briti ajaloolane ja kirjanik. Ta õppis vene keelt ja ajalugu Leedsi ülikoolis, kus osales ka ülikooli teatriringis. Kuni 1980. aastate lõpuni tegi ta näitlejana karjääri Briti televisioonis ja filmides, siis aga loobus näitlemisest oma teise armastuse, ajaloo kasuks. Ajaloolasena on ta spetsialiseerunud Victoria ajastule ja revolutsioonilisele Venemaale. Eesti keeles on temalt varem ilmunud „Jekaterinburg. Romanovite viimased päevad” (2009) ja „Neli õde. Suurvürstinnade Romanovite kadumaläinud elud” (2016). Vene revolutsiooni haarav, elutruu, eeskujulikul uurimistööl põhinev kroonika, mille jutustajaks on Petrogradis viibivate välismaalaste üllatavalt värvikas tegelaskond ning mille Helen Rappaport on põiminud võrratuks tervikuks. – Simon Sebag Montefiore, „Romanovite” autor E-raamat ei sisalda fotosid.
Neli noort lummavat Romanovi-õde olid tõenäoliselt 20. sajandi alguse pildistatuimad ja kõige rohkem kõneainet pakkunud kuninglikust soost isikud, aga kes need valgete kleitide ja suurte kübaratega tüdrukud tegelikult olid? Millest nad unistasid, mida lootsid, mille poole püüdlesid ja millised olid nii nende omavahelised suhted kui ka läbikäimine vanematega? Milline oli nende elu ülimalt isoleeritud keiserlikus perekonnas ja mida arvasid nad oma ema kõikehõlmavast armastusest hellitatud venna Aleksei vastu? Suurema osa oma elust pidid nad elama range järelevalve all Tsarskoje Selo või Livadia palees. Keiserliku perekonna vastu suunatud terrorirünnakute ohu tõttu olid nad välismaailmast peaaegu täielikult ära lõigatud, neil oli vähe sõpru, kellega suhelda, ja neile olid tundmatud omaealiste tütarlaste tavapärased toimetused ja elukogemused. See kõik muutus 1914. aastal, kui Venemaa sõtta astus ja õed üleöö suureks pidid saama. Briti ajaloolase Helen Rappaporti raamat „Neli õde” näitab suurvürstinnade elu rõõme, ebakindlust ja valu keiserliku Venemaa viimsete päevade taustal. Oma raamatus tugineb Rappaport varem avaldamata kirjadele, päevikutele ja mälestustele. Haaravalt kirja pandud teos pälvis väga sooja vastuvõtu, muu hulgas valisid Goodreads.com lugejad selle 2014. aasta parimaks ajalooraamatuks.