Lembit Uustulnd
Список книг автора Lembit UustulndAvameri 3. Naerukajaka nutt
Romaan „ Avameri. Naerukajaka nutt” lõpetab „Avamere” romaanitriloogia, mille tegevustik jääb ajajärku, kui Nõukogude Liidus asub korda majja lööma värskelt NLKP Keskkomitee peasekretäriks tõusnud KGB endine ülem Juri Andropov. Kogu Nõukogude Liidu ajaloo jooksul on ennekuulmatu, et kohtukulli ette hakatakse tirima korruptsioonis kahtlustatavaid kõrgeid partei ja valitsuse tšinovnikuid ja sellest ka avalikult ajalehtedes kirjutatakse. Angolast võtab SRTR Roobaku kursi Kanaari saartele, kalameeste unistuste maale, kus meeskonda ootab lennureis koju. Võiks arvata, et kõik närvesööv ja murettekitav on juba sügav ajalugu, kuid paraku peavad nii Jaak Volmer kui Alfred Kraavik nentima, et kuival maal need õiged jamad alles hakkavad. Kuid vaatamata muredele ja raskustele tuleb rannarahval oma tööde ja tegemistega ikka edasi minna, sest igaühele meist on antud aeg ja koht ajaloos, seda muuta ei ole meie võimuses. Mida aga muuta ei saa, selle üle pole mõtet nuuksuda. Igas olukorras, olgu see nii vilets kui tahes, on saatusel meie jaoks kindlasti mõni võimalus olemas, ole aga ise mees, ära kõhkle, haara soodist ja heiska puri.
Avameri 2. Kalamehe mõrsja
Romaan „Avameri. Kalamehe mõrsja” on järg romaanile „ Avameri. Kapten”. Romaanis jätkuvad SRTR Roobaku meeskonna ponnistused kalapüügil Aafrika vetes ning ootamatu dokiremont Luandas, kus samal ajal on poliitiline situatsioon läinud väga teravaks, kaldal käib sõda ja kohalikule nõukogude kogukonnale on välja kuulutatud 48-tunnine valmisolek evakuatsiooniks. Selles segaduses, kus keegi ei tea ega tahagi midagi teada, peab noor kapten Volmer näitama iseloomu. Kolhoosi Kaluri Poeg tegevusele on tugeva pitseri vajutanud babiidi-afäär, kuid sellele vaatamata peavad inimesed leidma võimaluse oma töid ja tegemisi jätkata ja nagu ütleb püügiosakonna ülem Olev Räim: „Alati on kusagil midagi uuritud ja puuritud, mida meie sinna parata saame. Meie jätkame oma taotlusi ja asja ajamist sama rahulikult ja järjekindlalt kui varem …”
Avameri. Kapten
„Avameri” on esimene osa romaanisarjast, mis jutustab kolhoosiajast 1980. aastate alguses. See oli aeg, kui kalurid püüdsid kala kaugetel Aafrika randadel ja selliste laevadega, mille pardale praeguseid meremehi ei meelitaks mingi nipiga. See oli aeg, kui Moskva jagas püügilimiiti, kui Kalurite Liidus pistsid üleliiduliste fondide jagamise pärast rinda kalurikolhooside esimehed, kui võisteldi kvartalipreemiate, autoostulubade ja üleliiduliste sotstöö punalippude pärast. See oli aeg, kui igasuguste (pseudo)tõdedega püüti luua paremaid töö- ja elutingimusi oma kolhoosi inimestele. See oli aeg, kui kommunistlik partei oli juhtiv jõud, mille direktiivid kuulati ära, lasti ühest kõrvast sisse ja valati teisest välja ning toimetati oma toimetusi edasi. Romaani kirjutamise ajendiks sai tõdemus, et praegusele põlvkonnale on need aastad võõrad ja kauged, millest suurt ei teata. Kuid see on ju meie lähiajalugu.
Ruutuemanda sündroom
Kas olete Tallinnas taksosse istudes kunagi mõelnud, et mees rooli taga võib olla kõrgema järgu luureagent? „Ruutuemanda sündroomi” lugemise järel ei tundu see enam sugugi võimatu. Eesti päritolu luurajate Leo Tamme ja Thomas Thamericki tegutsemisele kaasa elades saab lugeja osa põnevatest ja vahel koguni verd tarretama panevatest sündmustest, mis leiavad aset mitmel mandril ja mitme luureagentuuri kabinettides – see on tõeline silmaringi avardamise retk. Poolt maailma hõlmava võrgu niite lahti harutades jõutakse välja ka „Estonia” hukkumise võimaliku põhjuseni. Aga Saaremaal upitab suur kollane kuu ikka end laidude ja saarte tagant mere kohale ja paistab, et maailma parim paik on siiski Kuressaare all lahes asuv Laiamadal.
Ta ujub siiski
Tallinki laevakapten ja kirjanik – mitme haarava mereromaani autor Lembit Uustulnd on sedapuhku kirjutanud loo lastele. Ilmselt hakkavad seda raamatut fännama kõik väikesed (ja suuremad) poisid, aga miks ka mitte tüdrukud. On ju laevasõit ja elu merel, millest Uustulndi raamatus juttu tuleb, üks ütlemata põnev asi – vanusest ja soost küsimata. Raamat on pooldokumentaalne – jutustus sellest, kuidas Uustulndi tütrepojad Mats ja Tõnn vanaisaga reisi Rootsi kaasa tegid, mida nad laevas nägid ja millistest sündmustest osa said. Kõige selle käigus saame tuttavaks reisilaevaga, ametimeeste ja nende töödega, käime külas Rootsi kuningal ning imetleme muuseumis svensonite kuulsat sõjalaeva „Vasa“. Matsil ja Tõnnil on ka igapäevases elus annet sattuda põnevatesse seiklustesse ning selles suhtes pole teistsugune ka nende laevareis. Paeluvalt ja hea huumoriga kirjutatud raamat aitab lastele selgitada meresõidu võlu, näitab laevaelu oma kõigis kirevates värvides ning avardab pisutki meie teadmisi sellest valdkonnast.
Merejutud
Kõigest paarkümmend aastat tagasi sai Saaremaale nagu välismaalegi ainult spetsiaalsete lubade alusel, mille olemasolu kontrollisid nõukogude piirivalvurid tähelepanelikult nii Kuivastu sadamas kui ka Kingissepa lennuväljal. Igaks paadikasutuseks tuli kohalikust piirivalvekordonist saada rangelt märgitud kellaaegadega luba ja mere ääres päevitades pidi isikut tõendav dokument käepärast olema, sest mine sa tea, äkki paned ujuvmadratsiga üle mere putket. Täna, kui võib tellida pileti Pariisi ja homme, unustades passi koju lauanurgale, sinna ka lennata, kõlab kõik eelnev kuidagi imelikult. Millised meeletud muutused on toimunud nii ühiskonnas, meis endis kui kogu maailmas üldse! Tänasel päeval oleme kogu selle mineviku püüdlikult ja kiiresti unustanud ning harjunud mõttega, et see kõik oli väga ammu ja väga vale. Tegelikult ei olnud see üldsegi ammu. Nagu praegu, nii olid ka siis inimestel oma tööd, mured ja rõõmud ning totakast riigikorraldusest aitas üle ja mööda saada nali, huumor ning optimistlik meelelaad.