Mikk Sarv
Список книг автора Mikk SarvIseendast algav sugupuu
Maailm muutub ööpäevaringiga valgeks ja pimedaks, aastaringiga suveks ja talveks. Midagi sarnast toimub ka meis igaühes eneses. Oleme oma vanematelt pärinud viisi, kuidas reageerime pingeolukorras, soodumused haigestuda ja terveneda ning veel palju muudki. Kui teame lugusid oma esivanematest, kui peame ja hoiame lugu nendest, suudame paremini mõista, miks kipume käituma ühel või teisel moel. See raamat on esivanemate ja oma looga sideme loomise põnev lugu, kus sugupuu koostamine algab iseendast. „Sugupuud võib vaadata ka ülevalt alla, nii et kõige keskel on puu ladvapung ehk mina ise. See on nagu paela punumine, kus esivanemad on meie eludesse põiminud omad lõngad – unistused ja soovid. Kui oskame ja suudame läbi iseenda ja lähedaste poolt kogutud lugude tunda end koosolevatena, võime tajuda, kuidas ürgvana tuul puhub meie poole nende unistuste ja palvete hingeõhku. Nii kuuldes ja tajudes suudame jätkata seda, mis neil pooleli jäi, ning tunda nende elude soojust ning toetust pidevalt enda seljataga.” – Autorid.
Eesti ravimtaimed
Selles raamatus on kirjas 80 Eesti armastatuima ravimtaime lood. Saame nende kõigiga põhjalikult tuttavaks: kuidas taime ära tunda, mis nimetusi ta kannab ning kuidas rahvas teda kasutanud on. Paljud raviretseptid on õige vanad. Põhjalikult on tutvustatud iga taime nüüdisaegset tõenduspõhist kasutusviisi, droogi keemilist koostist ja toimeid, säilitusaega ja -viisi. Tarvitamisõpetused tuginevad uusimatele teadusuuringutele ning lähtuvad iga taime kasutamisega seotud ohtudest, kusjuures on silmas peetud ka toimet, mis avaldub, kui konkreetset taime kasutatakse koos ravimitega. Teos on omamoodi jätkuks J. Tammeoru, O. Koogi ja G. Vilbaste viies trükis ilmunud ülimenukale raamatule „Eesti NSV ravimtaimed”, kuid sisaldab täiesti uudset infot. Köide on illustreeritud Helje Eelma loodud originaalsete värviliste taimepiltidega.
Maa=ilm
„Maa=Ilm” koondab bioloogist helilooja, regilauliku ja rahvakultuuri uurija Mikk Sarve aastate jooksul välja öeldud ja kirja pandud mõtteid maast ja ilmast, eesti keelest ja sõnade tähendusest. Raamatust leiame hulga mõtlema panevaid tõeteri meie maarahva pärimusloost, rahvakalendrist ja usust loodusesse. Raamat kannab endas eesti keele sõnade mängu ja nende kaudu kirjeldatud maailma loomise lugu. Elame kaasa sõnade elurikkus, õuesõpe ja õhinapõhine sünniloole. Eriti huvitavad on meie keele vastandlikest sõnadest koosnevad liitsõnad – siit tuleb ka raamatu nimi, mille Mikk Sarv valis kõigest paar nädalat enne lahkumist sellest ilmast.
Kuu
Raamat Kuust jagab õpetusi ja näpunäiteid, kuidas saada lähedaseks meile lähima taevakehaga. Kuu on loonud tingimused elu tekkeks Maa peal, Kuu liikumise jälgimine läbi tähtkujude on pannud aluse tähestike tekkele, Kuu on põnev, saladuslik ja müstiline. Keeleuurijad on isegi oletanud, et arvsõna „kuus“ võib olla meie keelde tulnud taevakeha Kuu nimest. Kuuga lähedaseks saamine on suur väljakutse igaühele, kuid see tasub end kuhjaga ära. Raamatus on otsesed juhised, kuidas Kuu mõjudest juhinduda oma igapäevastes tegemistes, nii nagu meie esivanemad seda on teinud, tajudes Kuu jaotumist kuueks osaks. Mikk Sarv (snd 1951, Tartus) on bioloog, mõtiskleja ja rahvapärimuse uurija, raamatute „Ilmasilmaja” (2005) ja „Sõna jõud” (2012) autor. Tema regilaul ja vilepill kõlavad nii Eesti filmides, raadios kui ka rahvakogunemistel. KUU saladusi on ta uurinud juba neli aastakümmet.
Sõna jõud
"Meest sõnast, härga sarvest. Nii nagu härja sarvede külge kinnitatud ike tõmbab liikuma rasked koormad ja künnab üles kivised põllud, on ka öeldud sõnal suur jõud, mis võib luua või hävitada. Sõnale annab jõu mõte. Mida rohkem mõtteid seondub sõnaga, seda suurem on sõna jõud. Sõnadest mõtlemine ning nende sügavama jõu otsimine kestab läbi elu. Raamat „Sõna jõud” pakub taipamisi, mis aitavad edasi igaühe sõnadele suurema jõu ja mõjususe otsimisel. Milleks kõnelda visioonist ja missioonist, kui saame öelda selges emakeeles, kas asjal on ka nägu ning tegu? Kohmakas uussõna „keskkond“ jätab ükskõikseks, kuid ürgne, samas tähenduses jätkuvalt kasutusel olev sõna ""käsi"" väljendites „vihma käes olema”, „kuidas käsi käib?”, „käesolev hetk” puudutab tuntavalt igaühte, kelle emakeel on eesti keel.