Ilmar Taska
Список книг автора Ilmar TaskaElüüsiumi kutse
Kas tahaksid oma kodus intiimselt aega veeta legendaarse filmitähe seltsis või küsida isiklikku nõu armastatud presidendilt? Sellise võimaluse pakub virtuaalkeskkond Elüüsium.com, kus külastajad saavad kohtuda oma ajalooliste iidolitega, olgu need Marlene Dietrich, Marilyn Monroe, John F. Kennedy, Miliza Korjus või Vladimir Lenin. Digitaalkarakterid on loodud tehisintellekti ja neurovõrkude abil vanade dokumentaalsalvestuste ja intervjuude põhjal ning mõjuvad autentselt. Kuid miski pole nii süütu kui tundub ja populaarse virtuaalportaali arengud võtavad ohtliku pöörde. Nii nagu end paljastavad ajaloolised iidolid, hakkavad ilmnema ka portaali taga peituvate jõudude plaanid.
Ilmar Taska uus romaan “Elüüsiumi kutse” asetab lugeja homsesse maailma, mille tunnused, trendid ja arengud on juba praegu meie keskel. Sotsiaalmeedia ja virtuaalreaalsuse vahendid suudavad tekitada sõltuvust, manipuleerida teadvust ja ajaloomälu, luua hirmu- ja paanikaõhkkonda. Staarikultus masside mõjutamiseks, geenitehnoloogia poliitiliselt kontrollitava uue inimese loomiseks – tööriistakast on rikkalik ning laieneb kiirelt. Põnev romaan tõstatab küsimuse, kas on maailmaareenil jõude, kes suudavad ühiskondlikku reaalsust mitte ainult sihipäraselt muuta, vaid luua ulatuslikku, ideoloogiliselt kujundatud asendustegelikkust, täis sära ja glamuuri. Viia meid kõiki üle läve, kust võib-olla ei ole enam tagasiteed.
Taska eelmine romaan “Pobeda 1946” oli nomineeritud mitmele rahvusvahelisele auhinnale ja valitud The Times Literary Supplement poolt 2018. aasta parimate raamatute hulka. Raamat on tänaseks ilmunud juba neljateistkümnes keeles.
Kuigi Tinder ja TikTok on muutunud paljudele teiseks koduks, näitab Taska, et arenguruumi on. Meid noorusest peale hullutanud iidolitest saavad surematud hologrammid (nagu ABBA!), kes asendavad lähedasi, pakuvad naudinguid, tekitavad illusioone ja tülisid, panevad isegi targale hulle mõtteid pähe ja suhtlevad seni, kuni sul on raha. Halvemal juhul veavad nad sind vaenlase teenistusse, kütavad üles, „vaktsineerivad” sind su enese teadmata, sest igal teenusel ja tehnoloogilisel uuendusel on alati mingi tagamõte. Peagi avastad hirmuga, et kõik on näiline ja keegi pole see, kelleks sa teda pead. – Kaire Uusen, EPL
Romaani ilmestavad elegantsed virtuaalvisiidid filmimaailma suurimate juurde. Nii Marlene Dietrich kui ka Marilyn Monroe on kirjutatud inimlikult köitvaks. Tunnistan, et ka minul tekkis tahtmine kohtumisi virtuaalselt taasloodud Marlene Dietrichiga jätkata. Õige mitmekihiline raamatutegelane on aga mänedžer Daniel – aeg-ajalt muremõtteisse vajuv trikster, kes vahendeid valimata pingutab, et vapralt vastu pidada.Stiili poolest on raamat intrigeeriv… Nii nagu Taska proosa puhul ikka, on köitev see, kuidas autor oskab väljastpoolt sissepoole vaadata – nagu inimene, kes uurib rohukõrt sõrmede vahel, ent suudab seda näha ka osakesena suuremas ökosüsteemis. Sarnaselt naispeategelase Estriga jääb ka lugejat vaevama küsimus: kuidas edasi? – Ann Alari, Postimees
Facebooki omava ettevõtte nimetamine Metaks ning Mark Zuckerbergi lubadus keskenduda virtuaalse reaalsuse arendamisele lubavad Taska uut romaani pidada prohvetlikuks. – Aimar Altosaar, Postimees
Ilmar Taska romaan ei jäta ükskõikseks, läheb alateadvusse uitama, haarab lugeja endaga ja lennutab meie hulgast juba lahkunud tuntud filmitähtede ja poliitikute seltsis maailma, kus neist on saanud tehnoloogia abil surematud hologrammid, keda igaüks võib endaga suhtlema kutsuda. – Imbi Paju, ERR
Pobeda 1946
On aasta 1946. Endiste sõjaliitlaste Nõukogude Liidu ja Suurbritannia suhted on jahenenud. Väike iseseisev Eesti on jäänud Vene mõjutsooni. Estonia teatri ooperisolisti Johanna ja BBC raadiouudiste diktori Alani vahele langeb raudne eesriie. Nende ainsaks ühendussillaks on jäänud raadio. Johanna kuulab mehe häält BBC kanalil ja Alan saadab naisele teateid eetris kõlavate heliplaatide kaudu. Reaalsuse kiuste hakkavad nad planeerima kohtumist Moskvas. Johanna õde varjab samal ajal oma meest – endist iseseisvuse eest võitlejat – juba teist aastat tagatoas suletud kardinate taga. Tänaval mängib vaid nende kuueaastane poeg, keda köidab uhiuus auto Pobeda ja selle juht – salapärane onu, kes laseb tal autorooli keerata. Sõprus onu ja poisi vahel mõjutab kõigi pereliikmete saatust. Poisi õlgadele langeb raske saladuste koorem ja kannab ta süütust lapsepõlvest ohtlikku sõjajärgsesse reaalsusesse. Ilmar Taska on tunnustust leidnud nii filmi, teatri, televisiooni kui ka kirjanduse valdkonnas. Osavalt komponeeritud ja kaasahaarav „Pobeda 1946“ on Taska debüütromaan ja põhineb 2014. aastal Loomingu preemia pälvinud jutustusel. Varem on ta avaldanud lühijutukogu „Parem kui elu“, seal ilmunud novell „Bannõi põiktänav“ valiti Dalkey Archive Pressi prestiižsesse kogumikku „Best European Fiction 2016“. Taska lühijutte on tõlgitud mitmesse keelde.
Parem kui elu
Selle raamatu esimene osa viib meid Ilmar Taska eluperioodi, kus ta töötab tootmisjuhina Hollywoodis ja alustab oma filmiprodutsendi karjääri. Autor räägib filmimaailma telgitagustest ja oma heitlikust eraelust. Lugu põhineb eluloolistel sündmustel, kuid nii nagu unelmatevabrikus Hollywoodis, segunevad ka siin tõsielu ja fantaasia. Selleks et suur film jõuaks tootmisse, tuleb manipuleerida faktidega reaalsuse ja unenägude piirimail noateral kõõludes. Selles maailmas on kõik lubatud ja miski ei ole päris. Joonistub pilt Siberis sündinud noore eestlase teekonnast Tallinna, Moskva ja Stockholmi kaudu Hollywoodi ihaldatud stuudioväravateni. Juhused, tutvused ja õnn on tihtilugu määravad. Filmiarendus viib Taska 20th Century Foxi stuudiost ja legendaarsest Beverly Hillsi Polo Lounge’ist Pariisi ja Gosteleradio ülekandejaama… Ühtaegu on juttu autori siserännakutest ja kohtumistest erinevate Hollywoodi tähtedega. Raamatu teise osasse on koondatud Taska kirjutatud lühijutte: kodutust sõjaveteranist, kes on tulnud Hollywoodi, et saada filmitäheks, lapsgeeniusest, kes peab valima muusika ja õigusteaduse vahel, ooperiprimadonnast, kes jäi suurriigi hammasrataste vahele. Lugeja ette laotuvad lood nendest ja paljudest teistest autorit loominguliselt inspireerinud või oma saatusega puudutanud inimestest.